Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 200§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4312 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidl

§ 76

lg 5 alusel määrata Kirill Pletnjovile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses.

§ 78

p 2 alusel hakata Kirill Pletnjovi katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Määrata Kirill Pletnjov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Kohustada Kirill Pletnjovi järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 alusel kohustada Kirill Plentjovi katseajal: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle kahe nädala jooksul vangistusest vabanemisest või registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a sugulased); 5) osalema kriminaalhooldusametniku pakutavas sotsiaalprogrammis.

1. Määrus Kirill Pletnjovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
2. Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab Kirill Pletnjov ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
3. Kui Kirill Pletnjov katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik

§ 76

lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Kirill Pletnjovi kaitsja Andres Veski määruskaebus rahuldada.
2. Kirill Pletnjovilt maakohtus välja mõistetud menetluskulu 138,72 eurot, sealhulgas käibemaks 20%), jätta riigi kanda.
3. Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot, advokaat Andres Veski poolt ringkonnakohtu määruskaebemenetluses Kirill Pletnjovile riigi õigusabi osutamise eest. See menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohus 28.05.2014 otsusega tunnistas Kirill Pletnjovi süüdi

§ 200

lg 2 p-de 4, 8, 10 järgi ja karistas teda 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pööras kohus Viru Maakohtu 17.01.2011 otsusega mõistetud 4 kuu pikkuse vangistuse täitmisele, mõistes kohtuotsuste kogumis K. Pletnjovile liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Süüdimõistetu karistusaeg algas 18.08.2014 ja lõpeb 18.12.

2. Viru Maakohus 27.01.2017 määrusega jättis K. Pletnjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja küll kinnipeetaval toetava lähivõrgustiku, samuti kindlate elu- ja töökoha olemasolu, samuti tema vangistusaegse hea käitumise, kuid tema vabastamist neil alustel võimalikuks siiski ei pidanud. Esimene kohtuaste leidis nimelt, et selle välistavad nii asjaolu, et K. Pletnjov kannab liitkaristust muuhulgas I astme vägivaldse varavastase kuriteo (röövimise) eest kui seegi, et see tegu oli toime pandud katseajal. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga ja kriminaalhoolduse ajal ei oleks võimalik tema ohtlikkust alandada. Puudub veendumus, et K. Pletnjovi karistuse eesmärgid oleksid saavutatud. 2
3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Pletnjovi kaitsja advokaat A. Veski, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaitsja peab kinnipeetava vabadusse tulemist võimalikuks järgmistel argumentidel. K. Pletnjovil on pere, kelle juurde ta elama asuks ja talle on garanteeritud töökoht. Tema abikaasa õpib ja töötab ning suudab tegeleda laste kasvatamise ja ülalpidamisega üksnes lähisugulaste toel. Seetõttu oleks kinnipeetava vabastamine oluline ka pere toimetuleku seisukohalt. K. Pletnjov ei õigusta oma kuritegelikku käitumist ja kinnitab, et suudab elada seaduskuulekalt. Eeldused ja võimalused selleks on olemas. Süüdimõistetu on vangistuses olnud hõivatud erinevatel majandustöödel, samuti töötab ta avavanglas olles väljaspool vanglat. K. Pletnjovi osas on vangistus eesmärgi täitnud, kuna tegemist on küllaltki pikaaegse vangistusega ning uuesti vanglasse sattumist püüab ta igati vältida. Kriminaalhooldusele allutatuna, samuti lisakohustuste määramisel ning pere ja töökoha toel suudaks K. Pletnjov paremini resotsialiseeruda ja talle pandud kohustusi täita. K. Pletnjovi ennetähtaegne vabastamine kannatanu ja ühiskonna õiglustunnet ei riivaks. Kinnipeetav on karistusest suurema osa ära kandnud ja võttes aluseks vangla antud iseloomustuse, on karistus oma eesmärgi täitnud. Ühiskonna õiglustunne ei saa olla riivatud, kui vangistus on mõjutanud isikut sedavõrd, et tema motivatsioon edaspidiseks seaduskuulekaks käitumiseks on suur ja selgesti arusaadav, nagu see K. Pletnjovi puhul on. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku, maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, asub esimesest kohtuastmest erinevale seisukohale ja leiab, et K. Pletnjov tuleb tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Taolisele positsioonile asudes ei vaidle ringkonnakohus iseenesest vastu maakohtu veendumusele, mille kohaselt K. Pletnjovi osas mõningad uue kuriteo toimepanemise ja ka käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskifaktorid tõesti esinevad. Nimelt ei saa ka kriminaalkolleegium mööda vaadata asjaolust, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ta on toime pannud I astme kuriteo - röövimise -, teinud seda katseajal ning ohutegurina on täheldatav temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Vaatamata eelmärgitule võib ringkonnakohtu hinnangul K. Pletnjovile siiski aga anda võimaluse tõestada, et karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud, s.o et ta on võimeline alustama õiguskuulekat elu vabaduses. Sellise seisukoha tingib eeskätt teave sellest, et K. Pletnjov, asudes juba alates 08.10.2015 avavanglas ning töötades perioodil 04.01.-30.11.2016 ka väljaspool vangistusasutust, ei ole uusi seadusrikkumisi toime pannud, vaid on talle osaks saanud usaldust n-ö õigustanud. Seejuures on ta vanglast väljas olnud ka muul ajal, s.o alates 27.12.2015 osaleb K. Pletnjov MPEÕK Jõhvi Issanda Ristimise kiriku jumalateenistustel ning 11.08.-02.09.2016 õppis ta Tõnis Mägi Autokoolis C-kategooria sõidukijuhtimise koolitusel. Eelmärgitu on ringkonnakohtu hinnangul oluline näitaja, osundades otseselt positiivsele tulevikuprognoosile, et seni kantud karistus on süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. Veelgi enam, K. Pletnjovi pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel näitab lisaks ka asjaolu, et ta on töötanud nii vangla majandustöödel kui ajavahemikul 16.02.-08.10.2015 AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis, samuti tegelenud ka oma sõltuvusprobleemiga, s.o läbinud sõltlastele mõeldud tugigrupi ja sõltuvuskäitumisele muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Programmi läbiviija on leidnud, et K. Pletnjov teadvustab sõltuvusainete 3 mõju oma elule ja perekonnale ning on väga motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Vangla koostatud iseloomustusest selgub veel, et viimati pruukis süüdimõistetu narkootilisi aineid
5. aastal, ta on omal soovil korduvalt läbinud statsionaarse ravi SA Ahtme Haiglas ning ambulatoorselt saanud ka medikamentoosset ravi. Edasi leiab ringkonnakohus K. Pletnjovi vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada siingi. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning abikaasa on valmis teda ka toetama. Oma perekonda on K. Pletnjov külastanud ka korduvatel lühiajalistel väljasõitudel ning rikkumisi ei ole esinenud nendegi käigus. Eelnimetatud asjaoludest saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et K. Pletnjov on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. K. Pletnjovi õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud juba pikka aega ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab K. Pletnjovi üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75

lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 ära märgitud kohustuste panemine.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad temal diagnoositud sõltuvus, tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu ja asjaolu, et tema kuritegude ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. Katseaeg tuleb

§ 76

lg-st 5 juhindudes määrata tema ärakandmata karistusaja ulatuses ning käitumiskontrolli rakendada kogu katseaja kestel. Kuivõrd käesolev kohtumäärus on edasikaevatav, saab K. Pletnjovi vanglast vabastada alles lahendi jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes arvestatakse tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus vabanemise seisuga. Apellatsioonikohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse K. Pletnjov lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab K. Pletnjov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi, v.a osas, millega kohus lahendas K. Pletnjovi määratud kaitsja riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse. Küll peab viimast märget silmas pidades ette nägema, et maakohtu poolt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja mõistetud 138,72 eurot tuleb KrMS § 187 lg 1 alusel jätta riigi kanda. K. Pletnjovi kaitsja advokaat Andres Veski esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja kaebuse koostamisele kokku 1 tund. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on täielikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 1 alusel jääb ka nimetatud menetluskulu riigi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau