Obsah (7)
§ 423§ 69§ 75§ 70§ 77§ 352§ 1722-17-377 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel, kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2017.a, Tallinn Tsiviilasja numb
) 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
§ 423
lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus asja läbivaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus on avalduse menetlemise käigus tuvastanud, et avaldaja ning alaealise lapse XXXX elukohaks on XXXX AS 4, XXXX asuv elukoht. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtnud kuna avaldaja ning lapse registreeritud elukohaks on märgitud XXXX. Avaldaja on lisaks märkinud, et avaldaja lahkus lapsega ajutiselt XXXX majanduslikel ja perekondlikel põhjustel, sest tal on võimalus pakkuda lapsele XXXXs paremat ja turvalisemat elu kui Eestis. Avaldaja märkis veel, et avaldaja ja laps viibivad XXXXs periooditi. Seega oli asja menetlusse võtmisel kohtul alust leida, et perekonnal on säilinud mõningane side Eestiga. Siiski on kohus tsiviilasja menetlemisel leidnud, et lapse hooldusõiguse üle peetavas vaidluses on pädevaks XXXX Vabariigi kohus.
§ 69
lg 1 alusel on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus.
§ 75
lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
§ 70
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
§ 70
lg 4 näeb ette, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole muu hulgas reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29). Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja kohtule esitanud avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Seetõttu lähtub kohus rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 regulatsioonist. Määruse nr 2201/2003 artikkel 1 (b) näeb ette, et käesolevat määrust kohaldatakse vanemliku vastutuse tekkimise, teostamise, piiramise või äravõtmise puhul. Artikli 2
(7)täpsustab, et mõiste “vanemlik vastutus” tähendab kõiki lapse isiku või varaga seotud õigusi ja kohustusi, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule kohtuotsusega, seaduse alusel või õigusliku toimega kokkuleppe põhjal. Määruse nr 2201/2003 artikkel 8
(1)sätestab, et liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle harilik viibimiskoht (inglise k habitual residence) on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Sama artikli teine lõige näeb seejuures ette, et lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene teisiti. 2 2-17-377 Eeltoodust tulenevalt saab Määruse nr 2201/2003 alusel lapse hooldusõiguse küsimust menetleda lapse hariliku viibimiskoha järgne liikmesriigi kohus. Seega tuleb lapse hooldusõigusega seotud küsimust lahendades tuvastada, millises riigis asub lapse harilik viibimiskoht. Kohus märgib, et lapse hariliku viibimiskoha määratlemisel ei saa kohus lähtuda siseriiklikust materiaalõigusest, vaid lähtuma peab Euroopa Liidu õiguse asjakohase valdkonna autonoomsest tõlgendusest. Riigikohus on viidanud Euroopa Kohtu 02.04.2009.a otsusele kohtuasjas nr C-523/07 (ELT C 141/22,
- juuni 2009, lk 14), mis tõlgendab mõistet „harilik viibimiskoht" selliselt, et harilik viibimiskoht vastab kohale, mis väljendab lapse teatud integratsiooni sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda. Sel eesmärgil tuleb eelkõige võtta arvesse liikmesriigi territooriumil viibimise kestust, õiguspärasust ja tingimusi ning põhjusi, miks perekond sinna liikmesriiki kolis, lapse kodakondsust, kooliskäimise kohta ja tingimusi, keelteoskust ning samuti lapse perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid nimetatud liikmesriigis. Lapse alalise elukoha kindlaksmääramise õigus on siseriiklikul kohtul, võttes sealjuures iga konkreetse juhtumi korral arvesse kõiki konkreetseid faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 10.10.2012.a otsust asjas nr 3-2-1-109-12, p 17). Käesolevas asjas on kaasatud eestkosteasutuse esindaja kirjeldanud telefonivestlust avaldajaga – vestluses on avaldaja kinnitanud, et pere elab XXXXs, rahvastikuregistrisse olevat kanne jäetud igaks juhuks. Perekonna viibimine XXXXs on osutunud takistuseks eestkosteasutustele ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajale hooldusõiguse küsimuses arvamuse andmise osas. Lapse ema avaldas lapse esindajale, et ei tule lapsega Eestisse, et esindaja saaks lapsega kohtuda. Avalduse kohaselt saab avaldaja saab XXXX XXXX elatisabi, mida XXXX riik maksab avaldajale, kuna puudutatud isik lapse ülalpidamisel ei osale. Pere elukohaks on üürikorter nn „üürifirmalt“. Avaldaja kirjeldab, et korter on heas seisukorras. Autoteed ületades on valgusfooriga ülekäigurada ja avaldaja näeb aknast aknast, kui lapsed mängivad õues ja kui laps XXXX eelkooli läheb ja tuleb. Kõrval üle tee olevas majas elavad lapse kaks head sõpra, kellega koos mängitakse. Ca 200-300 m kaugusel on talvel uisuväli, kus saab uisutada, suvel tennist mängida ja rulaga sõita. Lisaks on avaldaja kirjeldanud, et laps käib eelkoolis, mis asub kohe maja ees, 400 m kaugusel kodunt. Lapse koolipäev algab 9.30 ja lõppeb 12.
- Huvialad talvel on jäähoki, trennid on kaks korda nädalas, saalihoki-üks kord nädalas, suvel rattasõidud ja rulaga sõitmine. Kevadel tahab laps ka ujumistrenni minna. Isakohustusi lapse eest täidab lapse kasuisa XXXX, kes käib lapsega trennides ja võistlustel. Suviti viibitakse tihti ka kasuisa töö juures, mis asub ilusas looduses - seal on hobune, koer, kanad-kuked ja lambad ja laste jaoks eraldi aiaga piiratud suur mänguväljak. Kohus asub eelmainitud Riigikohtu ja Euroopa Kohtu lahendite põhjal seisukohale, et lapse XXXX harilikuks viibimiskohaks tuleb pidada tema elukohta XXXX Vabariigis. Kohus on esitatud asjaolude pinnalt veendunud, et laps on XXXX elama asumisel edukalt integreerunud sealsesse sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda. Kohtu hinnangul ei oma lapse hariliku viibimiskoha tuvastamisele mõju asjaolu, et käesoleva määruse tegemise ajal on lapse elukohaks Eesti rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt Eestis asuv aadress. Kohus osundab lisaks Määruse nr 2201/2003 sissejuhatuse lõikele 12, mis märgib, et käesoleva määrusega kehtestatud kohtualluvuse alused vanemliku vastutuse küsimustes kujundatakse lapse huve silmas pidades, eeskätt läheduskriteeriumi põhjal. See tähendab, et jurisdiktsioon peaks esimeses järjekorras olema lapse hariliku viibimiskoha järgne liikmesriigi kohus. Kohus leiab, et taoline lähenemine on lapsekeskne, kuivõrd võimaldab käesolevas asjas kiiret sekkumist, vähendada lapse koormamist kohtumenetlusega ning kindlustada tõendite parem kättesaadavus ning lapse huve kaitsvate institutsioonide lähedus. Eelkirjeldatud eelised oleksid asja edasisel lahendamisel Eesti kohtus oluliselt pärsitud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud Määruse nr 2201/2003 artikkel 8
(2)sätestatud 3 2-17-377 välistavaid asjaolusid. Lapse sideaadressiks on XXXX elukoht rahvastikuregistrisse sisse kantud 17.11.2014.a. Avaldaja ja lapse isa ei ole omavahel suhelnud alates 25.09.2016.a. Lisaks ei ole kohtu hinnangul kohaldatav ka
§ 77
, kuivõrd kohus ei ole asja õigesti menetlusse võtnud, st rahvusvahelise kohtualluvusega seonduvad asjaolud eksisteerisid enne menetluse algatamist. Võttes muuhulgas arvesse ka avaldaja kavatsusi jätkata perekonna elukorraldust XXXXs, siis asub kohus seisukohale, et XXXXi avaldus ei allu menetlemiseks Eesti kohtule. Käesolevat tsiviilasja tuleb Määruse nr 2201/2003 artikkel 8
(1)järgi alluvuse järgi läbi vaadata XXXX Vabariigi kohtus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldus tuleb
§ 423lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata.
Lisaks tühistab kohus 21.02.2017.a kell 12.00 toimuma määratud kohtuistungi (
§ 352lg 1).
Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda
§ 172lg 1 alusel.
Kohus jätab lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda
§ 172lg 3 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4