) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatisehagi on kohtule esitatud 11.08.2016.a. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 10.08.2015.a. Hagiavalduses on esitatud arvutus võlgnevuse summana ühele lapsele aasta eest 2486,66. Arvutus on õige, selles on arvestatud peale aastase perioodi ka kehtinud kahte erinevat elatise minimaalsuurust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks materiaalselt oma lapsi toetanud. Kohus on arvamusel, et kostja nähtavasti ei suuda maksta tekkinud võlgnevust. Samas ei näe kohus ka mõjuvat põhjust võlgnevuse vähendamiseks. Hagejate ema on avaldanud, et lähiajal toimub abielu lahutamine. Abielu ühisvaraks on korteriomand, mille jagamisel ta taotleb, et korter jääks temale ja lastele. Tema peab sellisel juhul maksma kostjale hüvitise, mille maksmisel kostjale on võimalik tasaarvestada kostja elatise võlakohustused tema hüvitise maksmise kohustusega. Kohus nõustub, et selline kokkulepe on võimalik abikaasade vara jagamise käigus sõlmida. Sellise kokkuleppe sõlmimisel on isa lastele vähemalt kindlustanud elamispinna so senise kodu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.