Eeltoodu alusel jättis kohus kulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus märkis, et kuivõrd kohus jätab käesolevas tsiviilasjas poolte menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Apellatsioonkaebus 19.12.2016 esitatud apellatsioonkaebuses ja 27.12.2016 kaebuse täienduses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 11.11.2016 otsuse, teha asjas korduv DNA-ekspertiisi ja kuulata tunnistajana üle JO (B) ning teha uus otsus, millega tuvastada, et hageja bioloogiliseks isaks on kostja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud
Hagiavalduse rahuldamata jätmise põhjuseks oli ainuüksi asjaolu, et hageja bioloogiliseks isaks ei saa ekspertiisiakti kohaselt olla kostja. Kohus ei ole otsuses piisavalt põhjendanud, miks on hageja taotlus korduva ekspertiisi läbiviimiseks jäetud rahuldamata. Hageja on seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmine ja korduva ekspertiisi läbi viimata jätmine tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Hageja rõhutab kaebuses, et ei sea kahtluse alla ekspertide kvalifikatsiooni või ekspertiisi läbiviimise meetodit, vaid eeldab, et tegemist võib olla kostja süljeproovi kolmanda isiku süljeproovi asendamisega kostja poolt. Hageja on seisukohal, et taoline kostja käitumine võiks olla tingitud kostja soovimatusest tõestada hageja isaks olemise fakti, millest ta on mitmekordselt teavitanud hageja vanaema, TB (kes oli hageja määratud eestkostja enne hageja täisealiseks saamist). Kostja on õigusteadmistega isik ning hageja on kindel, et temal võivad olla eriteadmised küsimustes, mis on seotud DNA-ekspertiisi tulemuste falsifitseerimisega. Lisaks eeltoodule esitas hageja oma kahtluste tõendamiseks kohtule enda ning kostja pildid, kust on näha, et hagejal ja kostjal on väga sarnased näojooned, mis tõendab poolte võimalikku sugulust. Käesolev asjaolu võiks samuti olla põhjuseks korduva ekspertiisi määramiseks, kuna on vähetõenäoline, et kaks võhivõõrast isikut saaksid olla sarnaste näojoontega. 3 Hageja taotleb oma ema, JB, vande all ülekuulamist, kuna viimane saab vande all kinnitada, et hageja põlvneb kostjast. Hageja ei pidanud nimetatud taotlust esimese astme kohtumenetluses esitama, kuna oli kindel, et kohus rahuldab tema taotluse korduva ekspertiisi määramiseks. Seoses sellega, et korduva ekspertiisi määramise taotlust oli käsitletud kohtuotsuses ning oli jäetud rahuldamata, siis puudus hagejal korduva ekspertiisi määramise taotluse esitamise võimalus. Vastused apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse ja selles sisalduvad taotlused rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmas isik toetab apellatsioonkaebuses toodud seisukohti ning palub end vande all üle kuulata, apellatsioonkaebus rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 11.11.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
lg-st 6 korrata.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud taotlus korduva DNA-ekspertiisi läbiviimiseks ei ole põhjendatud.
lg 1 kohaselt eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esitatud taotluses esile toonud. Ainuüksi asjaolud, et ekspertiisitulemus ei vastanud hageja ootustele ja kostja võimalike õigusteadmiste olemasolu, ei anna alust korduva DNAekspertiisi määramiseks, nagu nimetatud taotlust põhjendatakse kaebuses. Ekspertiisiaktis nr 16E-GE1068 on üksikasjalikult kirjeldatud analüüsiks proovide võtmist. Proovid võeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ruumes kahele vatitampoonile võetud süljeproovina. Süljeproovi võttis DNA-osakonna spetsialist GL DNA-osakonna spetsialisti EV juuresolekul (t.l.54). Hageja paljasõnaline väide, mille kohaselt võidi hiljem kostja süljeproov vahetada, ei ole tõsiseltvõetav. Ringkonnakohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu ka hageja taotlus kolmanda isiku vande all ülekuulamiseks.
Hageja sellist taotlust maakohtus ei esitanud.
lg 5 kohaselt tuleb põhjendada uue apellatsioonkaebuses nimetatud tõendi esimeses astmes esitama jätmise põhjus. 4 Apellatsioonkaebus ei sisalda sellist mõjuvat põhjust. Lisaks leiab ringkonnakohus, et hageja ema vande all ülekuulamine ei seaks kahtluse alla ekspertiisitulemust ega lükkaks seda ümber. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Ringkonnakohus leiab, et lähtudes
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 5 (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.