Tsiviilasi nr 2-15-126272 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-1262

) 08.05.2014 kehtinud redaktisooni § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine.

§ 86

lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 86

lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tarbijakrediidilepingu kohta väljastatud standardinfo teabelehelt (tlk 64) ja laenulepingust (tlk 62) nähtub, et lepingu krediidikulukuse määr on 3109,63% aastas. Krediidi andmise ajal mais 2014 oli Eesti Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,24%. Seega ületas laenulepingu krediidikulukuse määr krediidi andmise ajal keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 96 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks, ning laenuleping on

§ 86lg-te 1 ja 3 alusel tühine.

6.

§ 84lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna pooltevaheline laenuleping osutus tühiseks, kohustust ei tekkinud. A. Heinsaar (saaja) peab tagastama hagejale (üleandjalt nõude loovutuse eel saanud isik) tühise tarbijakrediidlepingu alusel saadu, s.o võlgnevuse põhisumma 500 eurot. 7.

§ 86

lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud selle sarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud määras. Seega oli kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ja seadusjärgses määras intress perioodi 09.05.2014 kuni 08.06.2014 eest hiljemalt 08.06.

1. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2014 oli 0,25%. Intress laenu kasutamise aja VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 11 eurosenti (500 eurot x 0,25% : 365 x 30 päeva = 0,106). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Hageja on nõudnud kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 174,63 eurot, millest inkassomenetluse kulu 136,63 eurot ning meeldetuletuskirjade, võlateatiste jms tasu 38 eurot. 3 Tsiviilasi nr 2-15-126272 Hinnakirja järgselt oli võlausaldaja sissenõudmiskulu 190 eurot, kuid hagimenetluses nõuab võlausaldaja selle tasumist summas 38 eurot. VÕS § 113 lg 5 teise lause kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostjal oli kohustus tagastada saadu koos seadusjärgse intressiga hiljemalt 08.06.
3. Kostja seda ei teinud, mistõttu on hageja üleantud rahasumma tagasisaamiseks teinud täiendavaid kulutusi. Meeldetuletuskirjade tasude nõudmisel on hageja tuginenud lepingu üldtingimuste p-le 12.
4. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, siis sellest tulenevad kokkulepped ei rakendu. Hageja ei ole tõendanud inkassomenetluse kulude kandmist. Kohtule on esitatud küll nõude loovutamise leping, kuid ei nähtu inkassoteenuse eest 136,63 euro tasumist. Meeldetuletuskirjade ja kõnede tegemine on ka tõendatud väljavõtetega hageja andmebaasist (tlk 58-61). Kohtu hinnangul on võlateatiste, meeldetuletuskirjade ja –kõnede osas hageja vähendatud sissenõudmiskulude nõue summas 38 eurot põhisumma suurust arvestades mõistlik ja põhjendatud, samuti on see kooskõlas hiljem (alates 11.05.2015 jõustunud VÕS § 1132 lg-s 2) seadusandja poolt tarbija osas kehtestatud määradega. Võlgnik ei täitnud oma kohustust vabatahtlikult enne inkassomenetlust ja hageja on teinud üleantud rahasumma tagasisaamiseks täiendavaid kulutusi, mistõttu on mõistlikus määras võla sissenõudmise kulude hüvitamine põhjendatud.
5. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja vastuses nähtuvale (tlk 79), et kostja on inkassomenetluse jooksul tasunud võlgnevuse katteks järgmisi summasid: 13.08.2014 – 80 eurot; 24.09.2014 – 199 eurot; 11.11.2014 – 80 eurot; 11.12.2014 – 94,45 eurot; 11.02.2014 – 30 eurot, kokku 483,45 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse:

§ 86

lg-le 4 oli kostjal viimane päev saadu tagastamiseks 08.06.2014 ning raha tagastamisega viivituses oli ta alates 09.06.

1. Hagiavaldusest nähtub hageja tahe nõuda kostjalt viivist alates 09.06.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.06.2016, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas osas. Võttes arvesse kostja poolt tasutud makseid, on viivise kujunemine järgmine: Kuupäev Põhivõla jääk Sellel kuupäeval Selle perioodi Põhivõla selleks põhivõlgnevuse sissenõutavav pärast kuupäevaks katteks tasutud viivis eurodes kuupäeva summa 09.06.2014 500 0 0 500 13.08.2014 500 42 7,29 458 24.09.2014 458 199 4,19 259 11.11.2014 259 80 2,72 179 jääk seda 4 Tsiviilasi nr 2-15-126272 11.12.2014 179 94,45 1,16 84,55 11.02.2015 84,55 30 1,14 54,55 13.06.2016 54,55 0 5,85 54,55 Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale perioodil 09.06.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,35 eurot. Eelnevast nähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhisumma jääk 54,55 eurot, intress 11 eurosenti ja viivis 22,35 eurot, kokku 77,01 eurot.
2. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust kostja väited hageja poolt kelmuse toimepanemise kohta. Soovi korral on kostjal võimalik oma kahtlused esitada politseiasutusele või prokuratuurile. Menetluskulud
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on teinud ettepaneku jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustub hagejaga ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldab hagi suhteliselt väikeses osas ning kostja on hagimenetluse algusest peale nõustunud tasuma intresse ja viiviseid seadusjärgses määras ja on avaldanud valmidust vastavasisulise kompromissi sõlmimiseks (tlk 90 ja tlk 106), ei oleks õiglane jätta hageja menetluskulusid osaliselt kostja kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5