Obsah (10)

§ 150§ 364§ 168§ 177§ 663§ 651§ 667§ 163§ 190§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-16821 Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Tsiviilasi RS ha

§ 150lg 8).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. RS (hageja) esitas 09.11.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse VP (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat esitama kuluaruande ja kulusid tõendavad dokumendid ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kulutamata ja säästetud rahalised vahendid ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tegema hageja korteris remondi, sh ostma hageja kulul remondi tarbeks vajalikud ehitusmaterjalid, andma hagejale tehtud kuludest aru ning esitama kulude tõendamiseks tšekid. Kostja ei ole eelnimetatud kokkuleppest kinni pidanud, lahkudes objektilt ning jättes tööd lõpetamata. Kostja ei ole koostanud kuluaruannet ja esitanud kulusid tõendavaid dokumente. Hageja nõue kohustada kostjat esitama kuluaruanne ja kulusid tõendavad dokumendid on käsitletav VÕS § 624 lg 2 ja

§ 364lg 2 alusel esitatud nõudena.

Vastavalt VÕS § 624 lg 2 peab käsundi saaja käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Kostja on saanud ehitusmaterjalide ostuks kokku 14 912,69 eurot. Hagejal on õigustatud huvi teada, millised ehitusmaterjalid on kostja hageja kulul remondi tarbeks ostnud, milline oli materjalide maksumus ja hageja tegelikud kulud. Hageja soovib kulutamata ja säästetud rahalised vahendid kostjalt tagasi saada.

1. Harju Maakohus keeldus 01.12.2015 määrusega hagi võla nõude osas menetlusse võtmast. Hageja esitas 16.12.2015 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.12.2015 määrusega maakohtu 01.12.2015 määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule hageja nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. 07.01.2016 määrusega võttis maakohus võlanõude menetlusse. Dokumentide väljanõudmise nõude oli maakohus menetlusse võtnud 01.12.2015 määrusega.
2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte vahel oli kokkulepe, et vajalikud ehitusmaterjalid ostab kostja enda raha eest ja esitatud tšekkide alusel kannab hageja summad kostja arvele. Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja peab tegema veel kirjalikult aruandluse ja tšekid säilitama. Kostja ei osanud arvata, et hageja pool aastat hiljem peale remondi lõpetamist nõuab kuludokumente, mille kostja on varem hagejale esitanud. Kostja on omapoolsed kohustused täitnud ning kõik remondikaubad on ostetud tööde läbiviimiseks ja nende jäägid on jäänud hagejale. 2
3. 15.06.2016 esitas kostja täiendava seisukoha, milles märkis veelkord, et andis arved ja tšekid hagejale kohe üle, kuna oli huvitatud raha tagasisaamisest. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtted, kus on näha maksed ja eraldi telefonist ja arvutist leitud arvete koopiad.
4. 05.08.2016 esitas hageja seisukoha, milles täpsustas oma nõuet ja palus kohustada kostjat esitama kuluaruande, s.o andmed remonditööde tegemiseks ostetud, kulutatud ja alles jäänud ehitusmaterjalide koguse ja maksumuse kohta ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja leidis, et ei saa lugeda aruannet ja tõendeid esitatuks. Kostja väited hagejale arvete üleandmisest on valed, hageja ei ole kostjalt arveid saanud ega neid näinud.
5. 20.10.2016 toimunud kohtuistungil esitas hageja avalduse, mille kohaselt võtab hageja tagasi mittevaralise nõude: „kohustada kostjat esitama kuluaruande, s.o andmed remonditööde teostamiseks soetatud, kulutatud ja alles jäänud ehitusmaterjalide koguse ja maksumuse kohta, ning kulusid tõendavad dokumendid“. Hageja põhjendas avaldust sellega, et kostja esitas 15.06.2016 kohtule pangaväljavõtted ja arved. Esitatud arvetest nähtub vähemalt osaliselt millal, millises koguses, mis hinnaga ja milliseid ehitusmaterjale on soetatud. Pangaväljavõtteid ja arveid saab teatud mööndustega kvaliteedi osas tõlgendada aruandena VÕS § 624 teise lõike mõttes ja nende esitamist kostja ettepanekuna võtta aruanne vastu. Vastuseta jäävad küsimused, millised kostja poolt soetatud materjalidest olid remonditööde tegemiseks vajalikud, milliseid materjale on kostja kasutanud ja millised jäid alles. Osas, milles arveid ei ole esitatud, saab lugeda, et neid kulusid ei ole kostjal tekkinud, need on fiktiivsed või ei ole remonditöödega seotud. Juhul, kui kostjal ei ole kulusid tekkinud, ei saagi temalt olematute kulude kohta aruannet ja tõendeid nõuda. Seega saab lugeda, et kostja täitis nõude ja tegi seda pärast hagi esitamist. Hageja palus jätta hagi mittevaralise nõude osas läbi vaatamata ja menetluskulud jätta

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

1. Kostja teatas, et tal ei ole vastuväiteid selle nõude osas menetluse lõpetamiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
2. Harju Maakohus lõpetas 24.10.2016 määrusega menetluse osaliselt, s.o dokumentide väljanõudmise nõudes ning jättis lõpetatud nõude osas menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et hageja 20.10.2016 avaldust tuleb käsitleda hagist osaliselt loobumise avaldusena, kuna kostja on vastava nõude täitnud. Selleks, et hagis esitatud nõue tagasi võtta, peaks hageja nõue olema veel täitmata.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud, kannab kostja menetluskulud. Kohus jättis dokumentide väljanõudmise nõude osas menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Kohus märkis, et määrab juhindudes

§ 177

lg-test 1 ja 2 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks lõpplahendis koos ülejäänud menetluskuludega. Määruskaebus

1. 09.11.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 24.10.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada ning jätta lõpetatud nõude osas menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt loobus hageja nõudest omal soovil vaatamata sellele, et kostja ei ole aruannet ja arveid esitanud. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostja teatas algusest peale, et tema poolt olid kõik arved esitatud remondi käigus ja nende alusel toimus tasumine. Hageja võttis nõude tagasi mingil muul põhjusel. 3 Vastus määruskaebusele
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole menetluskulude jaotust vaidlustanud. Edasine menetluse käik
3. 23.11.2016 määrusega rahuldas maakohus kostja menetlusabi taotluse ning vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot tasumisest.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 14.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes menetluskulude jaotamise osas. Põhjendamatu on hageja väide, et kuna kostja on palunud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse menetluskulude kindlaksmääramise osas, siis on maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas jõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebusest üheselt arusaadav, et kostja on soovinud vaidlustada menetluskulude jaotust. Menetluskulude rahalist suurust ei ole maakohus kindlaks määranud. 15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

§ 667

lg 2 alusel maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teeb uue määruse, millega jätab dokumentide väljanõudmise nõudega seotud maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. 16.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Maakohus leidis, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kuid ei ole oma sellekohast seisukohta millegagi põhjendanud. Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt VÕS § 624 lg 2 ja

§ 364

lg 2 alusel kuluaruande ja kuludokumentide esitamist ning 05.08.2016 täpsustas hageja, et kuluaruanne peab sisaldama andmeid remonditööde tegemiseks ostetud, kulutatud ja alles jäänud ehitusmaterjalide koguse ja maksumuse kohta. Kostja esitas 15.06.2016 pangakonto väljavõtte ja säilinud kuludokumentide koopiad (II kd lk 5-56). Hageja on oma avalduses leidnud, et esitatud dokumentidest nähtub vähemalt osaliselt millal, millises koguses, millise hinnaga ja milliseid ehitusmaterjale on ostetud, ning et dokumente saab mööndustega tõlgendada nõutud kuluaruandena. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt 15.06.2016 esitatud dokumentide alusel ei saa lugeda, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tervikuna täitnud. Kostja ei ole esitanud aruannet ega andmeid kulutatud ja allesjäänud ehitusmaterjalide koguse ja maksumuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kostja esitatud dokumentidest üksnes nõude osaline täitmine. Seetõttu on

§ 168

lg-te 4 ja 5 alusel põhjendatud jätta poolte menetluskulud, mis seonduvad dokumentide väljamõistmise nõudega, nende endi kanda. 17. Kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus

§ 163

lgst 1 lähtudes määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda. 4 18. Maakohus andis kostjale 24.10.2016 määruse peale määruskaebuse esitamisel menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest. Kuna puuduvad andmed, et kostja majanduslik olukord oleks paranenud, siis peab kohus põhjendatuks vabastada kostja riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest (

§ 190lg 7).

19. 20.11.2016 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tagastada

§ 150

lg 1 p 5 alusel hagejale 16.12.2015 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Tallinna Ringkonnakohus on 30.12.2015 määrusega rahuldanud hageja määruskaebuse ja tühistanud maakohtu 01.12.2015 määruse, millega keelduti menetlusse võtmast rahalist nõuet. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja selle nõude osas menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

§ 173

lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Kuna ringkonnakohus saatis asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, ei märkinud ringkonnakohus 30.12.2015 määruses menetluskulude jaotust. Maakohus on võtnud nõude menetlusse. Menetlus ei ole selle nõude osas lõppenud ning tsiviilasjas osaleb teine menetlusosaline.

§ 173lg 1 kohaselt märgitakse menetluskulude jaotus menetlust lõpetavas lahendis.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja vastav taotlus 16.12.2015 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. 20.

§ 150

lg 8 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuna käesoleval juhul on tagasinõutava riigilõivu summa 50 eurot, ei ole määrus taotluse rahuldamata jätmise osas edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5