) § 44 lg 2 alusel võlausaldajate nõuete katteks jaguneva raha edasikandmine usaldusisiku AL arveldusarvele. RTK selgitas ML-le, et edaspidi hoiustatakse pankrotivõla katteks kogunev raha ML nõuete fondis summa ulatuses, mis on Harju Maakohtu määrusega kinnitatud tunnustatud nõuetena. Haldusasi nr 3-15-529
lg-s 2 sätestatud raha jaotamise korda ega saa jätta kinnipeetavale laekuvatest summadest kinnipidamisi tegemata või teha neid teistsuguses suuruses. 7. Justiitsministeerium leidis, et kinnipeetava vanglasisese isikuarve regulatsioon
-s on eriregulatsioon PankrS suhtes ning kaebajal ei ole alust nõuda, et usaldusisikule kantaks kogu raha, mis laekub kaebaja vanglasisesele isikuarvele (3-15-529, tl 44-45p). 1) Kuigi PankrS § 173 sätestab, et võlgnikule jääb tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet ja sellele lisandub 25% tema töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, siis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 alusel rakendub kinnipeetavate suhtes
§-s 44 sätestatud eriregulatsioon, mis on kohaldatav ka nõuete osas, millele ei saa sissenõuet pöörata.
lg 2 välistab sissenõude pööramise 50% kinnipeetavale laekuvast rahast (vabanemisfond ja vanglasiseseks kasutamiseks mõeldud raha). Kinnipeetaval on subjektiivne õigus kasutada 30% isikuarvel olevast rahast vanglasiseseks kasutamiseks. Kinnipeetav võib määrata, et selle summa arvel, mis on mõeldud vanglasiseseks kasutamiseks, võib täita ka rahalisi nõudeid. 2) Olukorras, kus kinnipeetava suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus ning määratud on usaldusisik, toimub rahaliste kohustuste täitmine sarnaselt täitemenetlusega. Kinnipeetava kohustuste täitmist täitemenetluse raames on Riigikohus selgitanud 08.01.2009 lahendis nr 3-3-1-86-08. Usaldusisik teavitab vanglateenistust kui tasu maksmiseks kohustatud isikut vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 ning vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekunud rahast usaldusisikule üle seaduses ettenähtud osa, arvutades seejuures kinnipeetava osa lähtudes
Kuna seadusandja on
-s ette näinud summa, mis teenib oma sisult sama eesmärki, 3
Kaebajale laekunud summad on seega käsitatavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena
lg 1 tähenduses ja kaebajal oli vaba käsutusõigus selle osas, millisele arveldusarvele talle raha kantakse. Kaebajal on võimalik teavitada temale raha kandvaid isikuid, et need ei kannaks raha tema vanglasisesele isikuarvele ning teavitada neid, kuhu nad võiksid edaspidi raha kanda. Kui raha on laekunud kaebaja vanglasisesele isikuarvele, toimitakse sellega vastavalt
S § 173 lg-le 3 ei ole asjassepuutuv, sest puudub teave selle kohta, et kaebaja isikuarvele kantud raha oleks võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. 5) Kaebus on ainetu ka osas, mis puudutab usaldusisiku poolt kaebaja isikuarvele raha kandmist. Kui nii kaebaja kui usaldusisik peaksid õigeks toimimist selliselt, et kaebaja isikuarvele laekuv raha tuleks kanda 100% usaldusisikule, ei oleks usaldusisikul põhjust kanda raha kaebaja vanglasisesele isikuarvele. 8. Tallinna Halduskohus jättis 02.12.2015 otsusega kaebuse haldusasjas nr 3-15-529 rahuldamata. Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole ajavahemikul 26.01.2015 – 04.03.2015 kaebaja isikuarvelt kandeid tehes rikkunud kehtivat õigust. Kaebajal puudub alus nõuda, et usaldusisikule kantaks kogu raha, mis laekub kaebaja vanglasisesele isikuarvele. Vangistuses viibivate isikute suhtes on rahaliste vahendite kasutamiseks kehtestatud
S-s vastava viite puudumisele kohaldub ka kinnipeetava kohustustest vabastamise menetluse ajal.
lg 2 ei täpsusta, millistele rahalistele nõuetele see kohaldub.
kommentaari kohaselt ei ole rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes mitte ainult mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud kahjuhüvitised, vaid ka muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 44 komm. 3.2 ja 5, lk 128-129). Kuna
lg 2 eesmärgiks on kinnipeetava suhtes rahaliste nõuete rahuldamine, siis kohaldub see ka pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmisel, s.t
lg 2 alusel jäetakse 50% kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest rahaliste kohustuste täitmiseks ning see summa kantakse üle usaldusisikule. Alles pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3 (kaebaja tulu nõuded loovutatakse usaldusisikule) ja lg 4 (usaldusisikul tuleb kaebajale kanda vastavast tulust 25%). Kinnipeetaval on võimalik ise kujundada seda, milliseid summasid teised isikud tema vanglasisesele isikuarvele kannavad. Kuna kinnipeetav on vanglas riigi ülalpidamisel, ei saa tekkida küsimust sellest, kas isikute erinev kohtlemine tulenevalt sellest, kas nad viibivad vangistuses või vabaduses, on õiguspärane. Kaebaja ei ole väitnud, et RTK oleks teinud ülekandeid laekumistelt, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata (PankrS § 173 lg 5). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. ML palub apellatsioonkaebuses (3-15-529, tl 88-89) tühistada Tallinna Halduskohtu 02.12.2015 otsus nr 3-15-529 ja rahuldada kaebus. 1) Usaldusisik on vabaduses olev isik, kes saab juhinduda ainult PankrS-st ja kelle suhtes ei kehti
regulatsioon ega muu eriregulatsioon. Harju Maakohtu määrusega on kohustatud usaldusisikut täitma PankrS §-des 169-177 sätestatut ning määrusest ei tulene usaldusisikule 4
-i või muid eriregulatsioone.
saaks kohalduda eriregulatsioonina üksnes juhul, kui kaebaja oleks iseenda usaldusisik. Pankrotiseaduses ei ole eriregulatsioonile viidatud. 2) Õigusaktidest ei tulene RTK-le õigust teha kinnipidamisi kinnipeetava isikuarvele usaldusisikult laekuvatelt summadelt. Usaldusisik on selle raha kandnud kaebajale vabaks kasutamiseks ning on juba teinud kinnipidamised kaebaja võlgnevuste katteks vastavalt PankrS-le. 10. RTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (3-15-529, tl 108-108p). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses viidanud RTK tehtud kannete õigusvastasusele.
S suhtes. Kaebajal on õigus valida, kas lasta kanda talle laekuvad summad vanglasisesele kontole, oma võimalikule vanglavälisele kontole või usaldusisikule. RTK-l ei ole kinnipeetava isikuarvele laekuvatelt summadelt kinnipidamiste tegemise osas diskretsiooniõigust, vaid ta peab lähtuma
§-st
lg-d 1 ja 2 näevad ette eriregulatsiooni, mille kohaselt tehakse kinnipeetavale vanglas laekuvalt töötasult ja muudelt kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekuvatelt summadelt kinnipidamisi. Kinnipidamisi teeb RTK ning rahaliste nõuete täitmiseks arvestatakse 50% isikuarvel olevatest summadest. Seega ei kanta isikuarvele laekuvaid summasid
-st tulenevalt tervikuna usaldusisikule, vaid rahaliste nõuete täitmine kinnipeetava vangla isikuarvele laekuvalt rahalt toimub üldisest erinevalt. Nn spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt tuleb üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi, mistõttu tuleb isikuarvele laekuvatest summadest kinnipidamisi tehes lähtuda
regulatsioonist. Kuigi PankrS-s puudub viide eriregulatsioonile, tuleneb see seaduse tõlgendamisest kooskõlas
ja TMS-ga ning spetsiaalsuspõhimõttest. 2) Kõiki kinnipeetava sissetulekuid ei tule kanda läbi vanglasisese isikuarve, erandina on sätestatud piirang kinnipeetava töötasule. Seega on kinnipeetaval õigus valida, mis summasid ja kellel ta laseb oma isikuarvele kanda, välja arvatud kinnipeetava töötasu.
ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara (sh rahalisi nõudeid) ja käsutada seda väljaspool vanglat. Seega võib kinnipeetav usaldusisikuga kokku leppida, et usaldusisik ei kannaks summasid vanglasisesele isikuarvele, vaid kinnipeetava vanglavälisele pangakontole või hoiaks need kinnipeetava jaoks alles muul viisil. Kui summad kantakse vanglasisesele isikuarvele, tuleb arvestada isikuarvele laekuvatele summadele kehtestatud õigusliku regulatsiooniga. 12. Tallinna Ringkonnakohus kaasas 24.10.2016 määrusega haldusasja nr 3-15-529 menetlusse Tallinna Vangla. Määruse kohaselt eemaldas Tallinna Halduskohus ekslikult haldusasjas nr 3-15-529 vastustajana menetlusest Tallinna Vangla, kuna
§-st 44 tulenevates vaidlustes on seadusest tulenevalt vastustajaks kinnipeetava suhtes vangistust täideviiv vangla. Tuvastamisnõudes saab olla vastustajaks ka RTK, kes vastutab tema poolt kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (K-raha programmi) sisestatud andmete ja võlausaldajatele ülekannete tegemise korrektsuse eest. 13. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (3-15-529, tl 131-131p). 5
.
lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid. Seega, kui kinnipeetava vastu on tunnustatud rahalisi nõudeid, siis jäetakse 50% tema isikuarvele laekuvatest summadest nende täitmiseks, lisaks kogutakse 20% vabanemisfondi ning 30% jääb kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Antud juhul on rahaliste nõuete suurus kindlaks määratud jaotusettepanekuga ning usaldusisikul lasub kohustus temale kaebajalt laekuvad summad võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel välja maksta. Seega on kaebajal täitmata rahalisi kohustusi, milliste suhtes kohaldub kaebaja isikuarvele laekuva sissetuleku suhtes
Vanglad ja RTK ei saa eirata
lg-s 2 sätestatud raha jaotamise korda ning jätta kinnipeetavale laekuvatest summadest kinnipidamisi tegemata või teha neid teistsugustes suurustes. Kaebajal puudub alus nõuda, et usaldusisikule kantaks kogu raha, mis laekub tema vanglasisesele isikuarvele. Kui kaebaja ei soovi, et talle raha kanda soovivad isikud teeksid ülekandeid tema vanglasisesele isikuarvele, on tal võimalus neid isikuid sellest teavitada ning anda neile info selle kohta, kuhu raha kanda (nt usaldusisiku arveldusarvele). 3-15-1727
. Selle sätte kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest 50% jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. ML arve ei ole arestitud, vaid sellelt teostatakse kinnipidamisi nõuete katteks. Võlausaldajate tunnustatud nõudeid on ML suhtes 10 890,34 eurot ning selles summas on kajastatud isiku kohustused ka vanglasisesel nõuete kontol.
mõttes ei peeta isiku nõueteks mitte ainult täitemenetlusest tulenevaid nõudeid, vaid rahalisi nõudeid, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud. Sellisteks on ka kinnitatud jaotusettepanekus toodud täitmata võlausaldajate nõuded. Seega, kui kinnipeetava vastu on (tunnustatud) rahalisi nõudeid, jäetakse 50% tema isikuarvele laekuvatest summadest nende täitmiseks. 6
Sellisel juhul liiguks kogu raha isiku vabakasutusse ja taastuks täitemenetlusele eelnev olukord, mis ei ole kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks. Nõuete fondi kandmisega on tagatud ML isiklikus kasutuses olevate summade ja kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine ning vangla ei ole ML-le teinud takistust nõuete fondist raha kandmiseks võlausaldajatele, mida on vaja teha kord aastas.
Kaebajal on 03.09.2015 seisuga võlausaldajate ees täitmata nõudeid summas 10 776,34 eurot. Usaldusisikul lasub kohustus temale kaebajalt laekuvad summad võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel välja maksta. Seega on kaebajal täitmata rahalisi kohustusi, milliste suhtes kohaldub kaebaja isikuarvele laekuva sissetuleku suhtes
2) Vangistuses viibiva isiku puhul kehtib
S § 173 sätteid ei kohaldata. See tähendab, et vangistuses viibivate isikute suhtes rakendub muu hulgas kohustustest vabastamise menetluse ajal
eriregulatsioon ning pärast vangistusest vabanemist kehtivad võlgniku suhtes PankrS § 173 lg-d 3 ja 4.
lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid. Kuigi PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle tulu, millele ei saa vastavalt TMS-le pöörata sissenõuet, on
S § 173 lg 5 suhtes. Kaebaja isikukonto nõuete fondi väljavõttest nähtuvalt ei tee vangla kinnipidamisi rohkem kui 50% ulatuses. Seejuures nõuete fondi hoiustatud raha kantakse iga kuu edasi usaldusisikule. Nõuete fondi kandmisega on tagatud kaebaja isiklikus kasutuses olevate summade ja kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine ning vangla ei ole kaebajale teinud takistust nõuete fondist raha kandmiseks võlausaldajatele, mida on vaja teha kord aastas. 3) Pärast seda, kui ML võttis 30.04.2015 tagasi avalduse tema vanglasiseselt arveldusarvelt võlausaldajate nõuete katteks jaguneva raha edasikandmiseks usaldusisik AL arveldusarvele, 7
on eriseaduseks PankrS suhtes, mistõttu kehtib vangistuses viibides ML suhtes kohustustest vabastamise menetluses
, sh §
§-i 44 PankrS § 173 asemel.
lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras.
lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid.
2) Harju Maakohtu 13.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-13-12882 on täitedokumendiks ning kaebajal tuleb kohustustest vabastamise menetluse määruses toodud rahalisi nõudeid täita. Asjakohased ei ole kaebaja väited seonduvalt usaldusisik AL-ga, kuna kaebaja 30.04.2015 avaldusest lähtuvalt ei kanta enam tema vanglasiseselt isikuarvelt raha edasi AL arveldusarvele, vaid AL-le kui usaldusisikule edasikantav pankrotivõla katteks kogunev raha hoiustatakse ML nõuete fondis. 3) PankrS § 172 loogika kohaselt peaksid võlgniku vara ja võlgade katteks eraldatud raha (usaldusisikule kantud raha) olema hoitud rangelt lahus. Seda loogikat aitab vangistuses viibiva isiku puhul (sh juhul, kui raha usaldusisikule edasi ei kanta) tagada
. ML isikukontole laekuvad summad kantakse
lg-s 2 sätestatud proportsioonis nõuete fondi, et tagada ML isiklike vahendite ja nõuete täitmiseks minevate maksete eraldihoidmine. ML saab anda korralduse nõuete fondi kogunenud summade välja maksmiseks, vangla seda ise ei tee. Nõuete fondi kandmisega on tagatud kaebaja isiklikus kasutuses olevate summade ja kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine. 4) Kui kaebaja tahab usaldusisiku vahenduseta täita oma kohustusi võlausaldajate ees, siis kandes laekuvad summad oma isiklikule arveldusarvele või pereliikme arvele pangas, ei saaks ta oma kohustusi mingil moel paremini täita. Kaebaja varaline seisund vangla tegevuse tulemusel ei halvene. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 19. ML palub 26.11.2015 apellatsioonkaebuses (3-15-1727, tl 63-6p) tühistada Tallinna Halduskohtu 05.11.2015 otsus nr 3-15-1727 ja rahuldada kaebus. Usaldusisik viibib vabaduses ning tema suhtes ei saa kohalduda
eriregulatsioonina. PankrS-st tuleneb selgelt, et kõik võlgniku tulud loetakse loovutatuks usaldusisikule. Seega peaksid kõik kaebaja sissetulekud minema kõigepealt usaldusisikule, kes teeb vajaminevad mahaarvamised ning kannab seejärel ülejäänud raha kaebajale vabaks kasutamiseks. Mahaarvamisi ei saa teha kaks korda. Kaebajal tuleb täita oma kohustusi võlausaldajate ees läbi usaldusisiku, kuna usaldusisikule on see kohustus pandud kohtumäärusega. 20. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde (3-15-1727, tl 73). 8
S § 173 sätestab võlgniku kohustused tema võlgadest vabastamise menetluse kestel. See säte reguleerib võlgniku ja usaldusisiku omavahelisi suhteid, millest ei saa tuletada kohustusi kolmandatele isikutele. Ka kaebaja ei ole väitnud, et
S §-st 173 tulenevate kohustuste täitmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-s 44 ette nähtud kinnipidamisi. Kaebaja soovib, et vangla kannaks kõik tema isikuarvele laekunud summad edasi usaldusisikule, kes on Harju Maakohtu poolt määratud tema rahalisi vahendeid haldama. 25. Haldusasjas nr 3-15-529 menetles halduskohus kaebaja nõuet tuvastada RTK poolt kaebaja vanglasisesel isikuarvel perioodil 26.01.2015 – 04.03.2015
Haldusasjas nr 3-15-1727 võttis halduskohus kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsus nr 5-15/15/14981-2 ning kohustada Tallina Vanglat kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Sisuliselt lahendas kohus selles asjas kaebaja kohustamisnõuet, mille taotlused langevad kokku 12.06.2015 vaideotsusega lahendatud vaides esitatud taotlustega ja mida saab kokkuvõtlikult sõnastada nõudena kohustada Tallinna Vanglat kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt
§-s 44 sätestatud kinnipidamiste tegemata jätmiseks ning PankrS § 173 lg-te 3-5 täitmise tagamiseks. Kuivõrd halduskohus ei ole hoolimata nõude ebaselgest sõnastamisest eksinud lõppjärelduste tegemisel, ei too see minetus kaasa halduskohtu otsuse nr 3-15-1727 tühistamist.
lg-s 2 nimetatud kinnipidamiste tegemise.
lg 2 sätestab järgmist: „Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või 9
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et
lg 2 mõttes on rahalisteks nõueteks igasugused kinnipeetava vastu olevad tunnustatud rahalised nõuded. Praegusel juhul on Harju Maakohus 13.01.2015 määrusega nr 2-13-12882 kinnitanud kaebaja pankrotimenetluses jaotusettepaneku, mille kohaselt moodustavad võlausaldajate nõuded kaebaja vastu kokku 10 890,34 eurot. Seega on kaebajal täitmata rahalisi nõudeid ning vangla on vangistuse täideviimise ajal kohustatud järgima nende osas
S § 173 lg-tes 3-5 sätestatud võlgniku sissetulekutega toimimise korda ilma
28. Apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei anna alust apellatsioonkaebustes esitatud väited sellest, et usaldusisik on vabaduses viibiv isik, kelle suhtes ei saa kohalduda
. Asjaolu, et vangla teeb
alusel võlgniku vanglasiseselt isikuarvelt kinnipidamisi, ei tähenda, et see säte kohalduks usaldusisiku suhtes. Nagu kohus eelnevalt selgitas, kohaldub
Samas ei ole usaldusisikule maakohtu määrusega pandud ülesannete täitmine
§-s 44 sätestatud regulatsiooni kohaldamise tõttu ka täielikult takistatud. Riigikohus on 10.10.2013 otsuse nr 3-3-1-38-13 p-s 24 selgitanud, et
ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara ja käsutada seda väljaspool vanglat. Usaldusisikul on seega võimalik hallata kaebaja rahalisi vahendeid ka väljaspool vanglat. Kui rahalised vahendid laekuvad aga kaebaja vanglasisesele isikukontole, toimitakse nendega
S § 172 lg-s 2 pandud kohustust ja maksta võlgniku vanglasiseselt isikuarvelt rahaliste nõuete katteks kinni peetud summad üks kord aastas võlausaldajatele välja.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.