Obsah (7)

§ 143§ 396§ 397§ 101§ 145§ 65§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse teatavakstegemise 31.jaanuar 2017 Paide kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-19301 Hagi ese Rahalise koh

) § 76 lg-tele 1 ja 3 ja

§ 143

lg-le 1 ja § 145 lg-le 1, mis sätestavad põhivõlgniku ja käendaja vastutuse solidaarselt. Eeltoodust lähtudes nõuab hageja kostjatelt 1, 2 ja 3 solidaarselt 13 608,79 eurot ja lähtudes laenulepingu nr x täitmise eest maksimaalse vastutuse määrast kostjalt 1 lisaks 3 471,52 eurot. Menetluse käik Seoses sellega, et kostja 2 on laenukohustuse tulenevalt laenulepingust nr x summas 5100 eurot täitnud, on hageja sellest lepingust tuleneva nõude, so 5100 euro, ulatuses loobunud nõudest kostjate 2 ja 3 vastu ning nõuab kostjalt 1 ülejäänud summat 3471,52 eurot. 30.01.2016 on hageja ja kostja 2 sõlminud kompromissi, millest nähtub, et kostja 2 tasub 2 2-15-19301 laenulepingu nr x tuleneva võlgnevuse summas 5250 eurot hagejale kokkulepitud tähtajaks. Kuna hageja ja kostja 2 on sõlminud kompromissi ja kohus on selle kinnitanud, kuulub menetlus kostja 2 osas lõpetamisele eraldi määrusega. Kostjate seisukohad Kostjad 1 ja 3 ei ole eelmenetluses esitanud vastuväiteid, samuti ei ole nad ilmunud kohtuistungile. Kohtu seisukoht 1.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule laenu ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 397lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antavalt laenult maksta intressi.

Laenusaaja, kostja 1, ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et sai laenulepingu nr x alusel hagejalt laenu 17 000 eurot ja laenulepingu nr x alusel laenu 12 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu oli hagejal õigus

§ 101

lg 1 p 4 alusel leping üles öelda ja

§ 101lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuste täitmist.

Kostjad 1 ja 3 ei ole laenulepingute ülesütlemist vaidlustanud, seega loeb kohus, et laenulepingud on kehtivalt üles öeldud. 2. Laenulepingust nr x nähtuvalt on laenusaajaks kostja 1 (OÜ EXE-Project) ning 15.06.2011 sõlmitud käenduslepingute kohaselt vastutavad kostjad 2 ja 3 laenulepingust nr x tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte rohkem kui 5100 euro ulatuses. Ka laenulepingust nr x nähtuvalt on laenusaajaks kostja 1 (OÜ EXE-Project) ning käenduslepingu kohaselt vastutavad kostjad 2 ja 3 laenulepingust nr x tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses.

§ 145

lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on tegemist solidaarvõlgnikega ja kõik kostjad vastutavad laenulepingute järgi tekkinud kõigi kohustuste eest ühiselt, kusjuures 15.06.2011 sõlmitud käenduslepingute puhul tuleb arvestada käendaja vastutuse rahalise piirmääraga 5100 eurot.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 3. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks on krediidivõtja suhtes hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Hageja on kinnitanud, et tema analüütikud ja krediidikomitee on 2013 hinnanud kostja 1 poolt esitatud raamatupidamisdokumente ning analüüsinud erinevaid võimalusi ning jõudnud järeldusele, et olemasolev arvelduskrediit (lõpptähtaeg 03.06.2013) tuleks muuta 2-aastaseks käibekapitali laenuks, et võimaldaks säilitada käibevahendite olemasolu ning mitte nõuda kogu arvelduskrediidi kohest tagasimaksmist, mis oleks kostjal 1 käinud üle jõu. Laenulepingust nr x nähtub kostja 1 võimalus maksta arvelduskrediiti tagasi osade kaupa, mitte ühe suure maksena. Kui arvelduskrediidi marginaal oli 8%, siis käibekapitali laenu marginaal 6%. Seega nõustub kohus hagejaga, et tegemist oli soodsamate tingimustega krediidivahendite kasutamise võimaldamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustust. 4.

§ 397

annab hagejale õiguse nõuda intressi ning vastavalt laenulepingute p-le 6 on kokku 3 2-15-19301 lepitud intressi määras. Lisaks on

§ 113

lg 1 järgi võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni ja seda laenulepingute p-s 7 ettenähtud määras. Laenulepingu nr x alusel nõuab hageja intressi 217,89 eurot ja viivist 16.12.2015 seisuga 1258,63 eurot. Laenulepingu nr x alusel nõuab hageja intressi 267,01 eurot ja viivist 16.12.2015 seisuga 1241,63 eurot. Kostjad ei ole intressi ega viivise arvestuslikku õigust vaidlustanud.

1. Hageja kogunõue kostjate vastu oli 17 080,31 eurot, millist nõuet on hageja kostjate 2 ja 3 vastu vähendanud 5100 euro võrra, mis kostja 2 on vastavalt SA KredEx kinnitusele laenulepingust nr x nõudena tasunud. Seega on hageja vähendanud oma nõuet. TsMS § 376 lg-st 1 tulenevalt saab hageja hagi muuta küll üksnes kostja või kohtu nõusolekul, kuid sama sätte lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks muuhulgas põhinõude või kõrvalnõuete vähendamist. Kuigi eelpoolnimetatud lepingust tulenev vähendatud nõue 3471,52 eurot on esitatud enam mitte solidaarnõudena, ei ole muudetud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, mis ei lubaks hagi muuta. Seega leiab kohus, et loobudes laenulepingust nr x tulenevast nõudest summas 5100 eurot kostjate 2 ja 3 osas, ei ole hageja hagi muutnud. Seega on hagi põhjendatud laenulepingust nr x tuleneva nõude osas summas 3471,52 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt
2. Laenulepingust nr x tulenevast nõudest on hageja ja kostja 2 sõlminud kompromissi kostja kohustuse kohta maksta hagejale kokkulepitud tähtajaks põhiosa võlgnevus summas 5250 eurot. Ülejäänud võlgnevus ja kõrvalnõuded kuuluvad kostjatelt 1 ja 3 väljamõistmisele hageja kasuks solidaarselt

§ 145lg 1 alusel. Ts

MS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb kostjatel 1 ja 3 kanda hageja menetluskulud ja seda osas, milles hageja ja kostja 2 ei ole kompromissilepingus kokku leppinud. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 700 eurot, millest pool, so 350 eurot, jääb kostjate 1 ja 3 kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel tuleb kostjatel 1 ja 3 tasuda nimetatud riigilõiv solidaarselt. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Niinemägi Kohtunik 4