2-07-40321 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-40321 Tsiv

) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada 2 2-07-40321 või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilasjas nr 2-11-30714 viidi 20.12.2011 läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis XXXX psüühilise seisundi hindamiseks seoses eestkoste vajaduse kindlaksmääramisega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 687 olevast eksperdiarvamusest nähtuvalt esineb XXXX mõõdukas vaimne alaareng, mis on hõlmatav määratlusega “nõrgamõistuslikkus” ja tulenevalt sellest ei ole ta võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Tingituna vaimsest seisundist ei suuda XXXX oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Ta vajab elukestvalt eestkostet, tema haiguslik seisund on püsiv ning seisundi paranemist ei ole alust prognoosida. Eestkostja ülesandeks on tagada XXXX huvide ja õiguste kaitse ning tema ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole XXXX suuteline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ega aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Oma vaimse seisundi tõttu ei saa ta väljendada oma tahet eestkostja isiku suhtes, sest ta ei saa aru eestkoste olemusest. Kohus ei pidanud käesoleval ajal XXXX suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist vajalikuks, kuna kohus eestkostja ülesandeid oluliselt ei laienda (TsMS § 528 lg 2 p 1). Tallina linn on märkinud, et Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste peaspetsialist XXXXkülastas XXXX XXXX

1. oktoobril
2. Kodukülastusel selgus, et XXXX sisulist kontakti saada ei ole võimalik. Ta vastab küsimustele pinnapealselt, valdavalt nõustudes. Vestlusest personaliga selgus, et XXXX elab peremajas omaette toas. XXXX tuleb iseseisvalt toime lihtsamate, aastate jooksul selgeks õpitud ja regulaarsete enese eest hoolitsemise tegevustega (pesemine, riietumine). Sealjuures vajab XXXX siiski abi riiete valikul ja nööpide ja lukkude sulgemisel. Omaalgatus on tal vähene, lemmiktegevuseks on nukkudega mängimine. Kõikides igapäevategevustes on vajalik meeldetuletamine ja suunamine, iseseisvalt tegevusi ei alusta. XXXX saabus XXXX teenusele
3. aastal XXXX. Praeguseks on XXXX hästi kohanenud, kuigi tal võib esineda ettearvamatut ja impulsiivset käitumist („jonnihood“ ja uste paugutamine). XXXX on diagnoositud mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Tal puudub arvutamisoskus, kella ei tunne, mõttekäik on seosetu ja stereotüüpne. Ajas ta ei orienteeru, kognitiivsete võimete osas esineb langus. Raha mõistest aru ei saa ning seetõttu rahaliste tehingute sooritamisega toime ei tule. XXXX ei saa aru eestkoste ega asjaajamise vajalikkusest ega sisust, mistõttu ei suuda ka avaldada arvamust talle eestkoste seadmise vajalikkuse või eestkostja isiku suhtes. Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist XXXX vestles
4. oktoobril 2016 XXXX telefoni teel. Vestlusel selgus, et XXXX viibib hooldekodus alates
5. aastast, algul XXXX hooldekodus, seejärel XXXX, kus talle osutatakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust. XXXX ja XXXX(XXXX isa) külastavad XXXX XXXX keskmiselt korra kuus või sagedamini. Sõlmitud kokkulepetest ja võetud kohustustest on XXXX eestkostja, XXXX, kinni pidanud ja neid täitnud, sealhulgas on täitnud eestkostja aruandlust. XXXX kinnitas, et on nõus jätkuvalt täitma eestkostja ülesandeid. XXXX esindaja seisukohast nähtuvalt meeldib XXXXile tegevusjuhendajate infol tähelepanu ja suhtlemine. Suhtlemisel kasutab igapäevaselt ühesuguseid repliike: mina nägin kolli, XXXX hammustas, selg valutab jm. XXXX orienteerub pisut ajas- oskab kokku lugeda päeva, kuu, kuid kella ja raha ei tunne. XXXX elab XXXXkodu peremajas väga heades tingimustes, ta orienteerub majas ja maja lähiümbruses. Mujal liikumise korral vajab alati saatjat. Kui XXXX jääb tähelepanust ilma muutub ta kurjaks ja kiuslikuks kaasklientide suhtes või hakkab oma näppe 3 2-07-40321 nokkima (kliendi käed pidevalt katki). XXXX on kerge kaasata talle sobivatesse tegevustesse; joonistamine, kirjutamine, paberi lõikamine kääridega. Kliendile meeldib „kirjutada“ kirju lähedastele ja neid saab alati palju. XXXX osaleb aktiivselt lauluproovides, veel meeldib kliendile käia õues ja ujumas. Kõigi tegevustes vajab klient tuge ja kiitvat sõna. Kodutöödes ja oma toa koristamisel vajab klient pidevat juhendamist, suunamist ja kõrval seismist. XXXX on abiks köögitoimkonnas, kus saab juhendamisel, suunamisel hakkama laua pühkimise ja katmisega. Üldkoristusel saab hakkama esiku koristamisega, samuti ainult juhendamisel. Süüa XXXX teha ei oska. Lähedastest külastavad XXXX regulaarselt isa ja ema- praegune eestkostja ja nende külastus teeb suurt rõõmu. Senise eestkostjaga on XXXX väga rahul. XXXX saab iseseisvalt hakkama WC toimingutega, isikliku hügieeni osas saab klient peaaegu ise hakkama. Riietumisel on XXXX vaja suunata valikute osas. Tervislik seisund hea, probleemiks on kehakaal, arsti poolt määratud ravimeid võtab XXXX korrapäraselt. XXXX Rauderg on ööpäevaringset järelvalvet ja abi/juhendamist vajav inimene. Vestleses ei saanud XXXX aru eestkoste olemusest ega selle vajalikkusest, ta tegeles oma tegevustega- mängimine. Ema ja isaga on XXXX head suhted. Esindaja on seisukohal, et eestkoste seadmine on vajalik ja eestkostetava huvides. XXXX ja XXXX on nõus XXXX eestkoste pikendamisega. Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXXX psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXXX´i, XXXX, XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt

§ 207

lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

§ 206

lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXXX huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXX eestkostja ülesandeid täitnud tema ema XXXX, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada XXXX´i volitusi XXXX eestkostjana. XXXX´i eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates.

§ 203

lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas

§ 203lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX tuleb eestkostja määrata viieks

§ 193lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet.

Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.

§ 194

lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX´i esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. jaanuaril. Vastavalt

§ 206

lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt

§ 179

lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 183

lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt

§ 187

kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt

§ 188lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks.

Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt

§ 207

lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5