Obsah (6)

§ 477§ 529§ 528§ 522§ 524§ 526

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Lukiina Vismann 23.01.2017.a, Tallinn, Kentmann

) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 529

lg 1 kohaselt kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.

§ 529lg 2 kohaselt kohus võib aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi.

1. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus tuvastas, et XXXXesineb XXXX, mis piirab kestvalt oluliselt tema võimet enamuse oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, mistõttu on XXXX TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik.
2. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Harju Maakohtu 16.12.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-38266 pikendati XXXX üle seatud eestkostja Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu ametiaega kuni 16.12.
3. 13.

§ 528

lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. TsÜS § 14 kohaselt on isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. TsÜS § 15 lg 3 kohaselt eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui piiratud teovõimega täisealine isik on pandud pikemaks ajaks psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse ning talle on määratud eestkostja, on tema elukohaks eestkostja elukoht. XXXX eestkostjaks on määratud Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu. Samuti nähtub rahvastikuregistrist, et XXXX kehtivaks elukohaks on Kuusalu vald. Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 48 lg 2 p 3 sätestab, et elukoha aadressil on õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Eestkostja ülesannete täitmine omavalitsuse poolt kohtu määramisel PKS § 205 lg 3 alusel sh omavalitsuse nõusolekuta, on avalike ülesannete 3 täitmine. Silmas tuleb pidada, et seadusest tulenev eestkoste teostamise kohustus on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne ja RRS § 48 lg 2 p 3 on erisäte TsÜS §-de 14 ja 15 suhtes. Seega tuleb omavalitsuse kui eestkosteasutuse poolt eestkostja ülesannete täitmisel lähtuda eestkostetava rahvastikuregistri järgsest elukohast. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud seega pikendada Kuusalu valla Kuusalu Vallavalitsuse kaudu volitusi XXXX eestkostjana. 14.

§ 522

lg 1 kohaselt peab eestkoste määramisel kohus määrama ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis viidi XXXX suhtes läbi 19.12.2016 käesoleva tsiviilasja raames. XXXX. Ekspertiisist selgus, et XXXX, kes vajab eestkostet terve oma elu, vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, samuti teostada valimisõigust. 15. Vastavalt

§ 528lg-le 2 pidas kohus vajalikuks määrata XXXX esindaja riigi kulul.

Riigi õigusabi korras määrati puudutatud isiku esindajaks vandeadvokaat Ilja Santašev. Esindaja hinnangul on tõsised alused eeldada, et XXXX ei ole võimeline oma terviseseisundi tõttu toime tulema eluga ja jätkuvalt vajab eestkostet. Seega eestkoste pikendamine on põhjendatud, sest eestkoste vajadus ei ole ära langenud. 16.

§ 524

lg 1 kohaselt peab kohus isiklikult ära kuulama isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Erinõude alusel võib

§ 524

lg 3 kohaselt anda teisele kohtule, juhul kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku kogemuseta hinnata. Erinõude alusel kuulas XXXX üle Pärnu Maakohus 30.09.2016.a. Ärakuulamise vahetu mulje põhjal leidis kohus, et puudutatud isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. 17.

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kuivõrd kohus kontrollib iga viie aasta järel eestkoste jätkumise vajalikkust, siis tuleb eestkoste jätkumine pikendada viieks aastaks, so kuni 23.01.2022.a.

1. PKS § 206 lg 2 alusel otsustab kohus muu hulgas eestkoste piiramise omal algatusel. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Lähtuvalt eksperdiarvamusest, Kuusalu Vallavalitsuse arvamusest ning riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusest asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks on XXXX varaliste, õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine. Tema esindamine kõigi tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine.
2. Kohus leiab eeltoodu alusel, et XXXX üle seatud eestkostet tuleb pikendada ja eestkostja Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu ametiaega pikendada kuni 23.01.
4. PKS § 207 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. PKS § 206 kehtestab eestkostja kohustused. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
5. Kohus juhib tähelepanu PKS § 194, mis näeb ette eestkostja aruandekohustuse. Selle paragrahvi kohaselt kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta 4 esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 5