Obsah (5)

§ 113§ 402§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-17-194 Tsiviilasi Placet Group OÜ hagi Kristell L vastu k

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 05.01.2017 põhinõudelt 82.12 eurot kuni tasumiseni Placet Group OÜ kasuks. Jätta Placet Group OÜ menetluskulud K L kanda. Välja mõista K L menetluskulud 175 eurot Placet Group OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja M.Aunver palub

§-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 397 lg 1; 401 lg 1; 127 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 90,86 eurot, viivise protsendina alates 05.01.2017 põhinõudelt kuni tasumiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras, riigilõivu 75.- eurot, tasu õigusabi eest 100.- eurot.

Kostja seisukoht Kostja esindaja Raikküla Vallavalitsus palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 402

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled sõlmisid 10.07.2015 laenulepingu nr xxxxxxxx 100 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 60 päeva. Enne laenu saamist täitis kostja laenutaotluse, kohustudes tutvuma laenulepingu tingimustega. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 08.09.

1. Lepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt tuli laen tagastada 2 osamaksega. Pooltevahelise laenulepingu tingimused lepiti kokku arvutivõrgu abil selliselt, et kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas, mille järel käis kostja Rapla postkontoris oma tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks avaldamas, allkirjastades isikusamasuse tuvastamise ankeedi. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 10.07.2015 Rapla postkontoris. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma järgmiselt: põhiosa 100 eurot, intress 2 eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma on 102 eurot, krediidikulukuse määr on 17,44 %. Kostja on laenu tasunud järgmiselt: 05.02.2016 põhiosa 17,88 eurot, intressid 2 eurot. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud viisil ning hagi esitamise seisuga on kostjal laenusummast tasumata põhiosa 82,12 eurot. Kostja esindaja Raikküla Vallavalitsus leiab, et laenutaotluses esitatud vanus ei vastanud laenuvõtmise hetkel kostja vanusele. Kostja ei elanud laenu taotlemise ajal Raikküla vallas ning ei saanud kuidagi teada, et asub kunagi laenutaotlusel esitatud aadressil elama. Seetõttu on kostja esindajal kahtlus, et kostja ei ole antud laenu võtnud iseseisvalt ning ta ei ole aru saanud kogu tehingu sisust. Kostjal on raske psüühikahäire - vaimne alaareng (diagnoositud 12.08.2014), mille tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma tegusid juhtima ja nende tähendusest aru saama. Selline seisund ei ole tekkinud eestkoste määramise hetkel, vaid on kaasasündinud. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga. Laenutaotluse esitas kostja hagejale 10.07.
2. Isikusamasuse tuvastamise ankeedist nähtub, et kostja isikusamasus on tuvastatud 10.07.2015 AS-i Eesti Post Rapla kontoris. Kostja kinnitab isikusamasuse tuvastamise ankeedis, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega. Kostja on sündinud xx.xx.xxxx. Seega oli kostja hagejale laenutaotlust esitades 20-aastane. TsÜS § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt tehta kehtivaid tehinguid. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Pärnu Maakohtu 05.10.2016 määrusega määrati kostja eestkostjaks Raikküla Vallavalitsus. Eestkoste seati kõigi kostja asjade ajamiseks. Kostjale anti õigus kasutada iseseisvalt oma rahalisi vahendeid (pension, palk) ulatuses, mis jääb üle pärast kohustuslike maksete (üür, kommunaalkulud, laenu tagasimaksed) tasumist. Seega on kostja piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud, alates 05.10.
3. Ka Pärnu Maakohtu määrusega alates 05.10.2016 on kostjale antud õigus iseseisvalt kasutada oma rahalisi vahendeid, sh pärast laenu tagasimaksete tasumist. Seega oli kostjal 10.07.2015 teovõime iseseisvalt kehtivaid tehinguid teha, sh sõlmida hagejaga 10.07.2015 laenuleping ning võtta endale kohustus tagastada võetud laen 08.09.2015.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja laenulepingust nr xxxxxxxx 10.07.2015 tulenev nõue summas 82,12 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele

§-de 100, 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel. Hagi läbivaatamata jätmiseks eeldused puuduvad. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 8,74 eurot.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestus: 82,12x8,05%x296 (09.09.2015-30.06.2016)=5,36 eurot; 82,12x8%x188 (01.07.2016-04.01.2017)=3,38 eurot. Kokku viivis 8,74 eurot. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 8.74 eurot hageja kasuks

§ 113lg 1 alusel. Ts

MS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega hageja nõue mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest on põhjendatud TsMS § 367 alusel ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.01.2017 kuni põhivõlgnevuse 82,12 euro lõpliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja töötasu 100 eurot, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 175 eurot on põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)