← Eesti

2-15-7138/33

Obsah (8)§ 167§ 170§ 76§ 100§ 101§ 108§ 397§ 113

2-15-7138 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-7138 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2016, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi N.E.W.S. Invest

) § 164 lg 1 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt

§ 167

lg 1 ja lg 3 lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale muu hulgas ka kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohus leiab, et kostja vastuväited nõuete loovutamise lepingu või sellest lepingust tulenevate kohustuste täitmise osas ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et nõude loovutamine hagejale AS Citadele banka poolt on toimunud, kuna OÜ Chrisman (pankrotis) seaduslikule esindajale on teatatud, et AS Citadele banka loovutas laenulepingust nr 05-12-ML tuleneva nõude OÜ Chrisman (pankrotis) vastu hagejale. Kohus loeb tuvastatuks, et AS Citadele banka ja OÜ Chrisman (pankrotis) vahel oli

  1. oktoobril 2012 sõlmitud laenuleping nr 05-12-ML, mille alusel andis AS Citadele banka võlgnikule OÜ Chrisman (pankrotis) krediiti 18 000 eurot tagastamise kuupäevaga
  2. oktoober
  3. AS Citadele banka nõue on muutunud OÜ Chrisman (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks täies ulatuses alates
  4. septembrist
  5. AS Citadele banka loovutas laenulepingust nr 05-12-ML tulenevad nõuded hagejale
  6. juunil 2014 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga, sealhulgas ka kõrvalnõuded. Kohus leiab, et hageja on nõude omandamisega saanud laenulepingust nr 05-12-ML tulenevas võlasuhtes OÜ Chrisman (pankrotis) uueks võlausaldajaks. Hageja väitel moodustab laenulepingust nr 05-12-ML tulenev OÜ Chrisman (pankrotis) võlgnevus kokku 14 949,27 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 14 335,32 eurot, intressi võlgnevus 520,22 eurot ja sissenõutav viivis 93,72eurot. Kohus leiab, et hageja väide on tõendatud. 5

(8)2-15-7138 Nõuete loovutamise lepingust (t.l.-8) nähtub, et panga nõue OÜ Chrisman (pankrotis) vastu seisuga
  1. mai 2014 moodustab 14 949,27 eurot, millest põhiosa võlgnevus 14 335,32 eurot, tasumata intress 520,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 93,72 eurot. Võlgnevuse suurust pangale kinnitab ka võlgnevuse loovutamise teade (t.l.-117). Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostjale selge nõude arvestus, eriti mis puudutab kõrvalnõuete arvestust. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja esitatud summad oleks ebaõigesti arvestatud. Kostja poolt esitatud ajutise halduri aruande (t.l.-123 pöördel) kohaselt moodustas kohustus AS Citadele banka ees seisuga
  2. mai 2014 tagastamata laenujäägi osas 14 335,32 eurot, millele lisanduvad tasumata intress 352,17 eurot ja viivis 68,39 eurot. Samad andmed võlgnevuse kohta on ka kostja esitatud panga vastuses ajutise halduri päringule (t.l.-143). Muid tõendeid konkreetse võlgnevuse arvestuse kohta kostja ei esitanud. Kostja vastuväide, et OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuded ületavad OÜ Chrisman (pankrotis) bilansilisi kohustusi, ei ole hageja nõude osas asjassepuutuv. Bilanss ei näita konkreetset kohustust mingi konkreetse võlausaldaja ees ning seetõttu ei võimalda kostja vastuväide määratleda kostja seisukohta OÜ Chrisman (pankrotis) kohustuse suuruse osas, mis tuleneb vaidlusalusest lepingust. Samuti ei ole asjassepuutuvad kostja esitatud OÜ Chrisman (pankrotis)
  3. aasta majandusaasta aruanne (t.l.-33-39), millest selgub vaid
  4. majandusaasta osas OÜ Chrisman (pankrotis) kohustuste koguväärtus, mitte iga üksiku kohustuse suurus. Samuti ei ole asjassepuutuvad kostja esitatud hageja
  5. aasta majandusaasta aruanne, kuna hageja omandas vaidlusaluse nõude alles
  6. aastal. Kohus järeldab, et seisuga
  7. mai 2014 oli l OÜ Chrisman (pankrotis) laenulepingust nr 05-12ML tulenev võlgnevus AS Citadele banka ees tagastamata krediidi osas 14 335,32 eurot. Kõrvalnõuete osas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et AS Citadele banka on esitanud ajutisele haldurile andmed võlgnevuse suuruse kohta seisuga
  8. mai 2014, samas on nõue loovutatud hagejale seisuga
  9. mai 2014, vahe on 16 päeva. Arvestades laenulepingus (t.l.-15) kokku lepitud intressimäära 10% aastas ja viivisemäära 0,15% päevas tasumata summalt (t.l.-16) ja et ajutise haldurile edastatud teate kohaselt oli seisuga
  10. mai 2014 tasumata põhiosa summa 800,64 eurot (t.l.-143), on kõrvalnõuete suurenemine 16 päeva jooksul põhjendatud. Kostja omapoolseid arvestusi kõrvalnõuete osas esitanud ei ole. Kohus tuvastas, et OÜ Chrisman (pankrotis) laenulepingust nr 05-12-ML tulenev kohustus moodustab kokku 14 949,27 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 14 335,32 eurot, intressi võlgnevus 520,22 eurot ja viivis 93,72eurot.

§ 76järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§ 100

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Krediidilepingust tulenevaks krediidisaaja põhikohustusteks on maksta raha kasutamise eest tasu ning saadud raha tagasi maksta (

§ 397

lg 1).

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113lg 1 viimane lause kohaselt võib võlausaldajal nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral viivist lepingus kokkulepitud määras. 6

(8)2-15-7138 Kohus järeldab, et hagejal on õigus nõuda OÜ-lt Chrisman (pankrotis) laenulepingust nr 05-12ML tulenevate kohustuste täitmist – tagastamata krediidi võlgnevuse 14 335,32 euro, intressi võlgnevuse 520,22 euro ja viivise 93,72euro, kokku 14 949,27 euro tasumist. Kohus leiab, et OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada hageja nõuet summas 14 949,27 eurot II rahuldamisjärgu ehk PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase muu tähtaegselt esitatud nõudena. Kohus rahuldab hagi. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 ja lg 5 alusel tähelepanuta kostja tõendid selgituse maksejõuetuse kohta (t.l.-136), võlanimekirja (t.l.-138) ja vastused päringutele (t.l.-144-153), kuna nimetatud tõendid ei kajasta vaidlusalust võlasuhet ega sellega seonduvaid faktilisi asjaolusid. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnustada pankrotimenetluses hageja nõuet. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1; lg 11 ja lg 4 p 9 on pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue mittevaraline nõue ning hagihind mittevaralise nõude puhul 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaas kostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning kõik hageja menetluskulud tuleb jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta kostjate endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulud kaheksa tunni eest kokku 880 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hageja esindaja õigusabi teenuse tunnihinne on 110 eurot ilma käibemaksuta. Kokku hageja õigusabi kulud 1056 eurot (880 eurot + 176 eurot käibemaks). Kostjad hageja õigusabi kulude osas vastuväiteid ei esitanud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 kohaselt tasutakse TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõiv 300 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. 7
(8)2-15-7138 Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud 1056 eurot on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus jaotas hageja menetluskulud kostjate vahel võrdsetes osades ning seega tuleb igalt kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud 339 eurot (300 + 1056 / 4 = 339). Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2017 kohtuotsusega. 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.