← Eesti

3-17-367/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2017, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-17-367 Haldusasi MMMSprattus OÜ 14.02.2017 esialgse õigus

§ 252

lg 1 alusel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas ühtlasi ka MTA seisukohta (tl 12). MTA vastas kohtunõudele 20.02.2017 ja teatas, et maksuotsuse täitmine on vaidemenetluse ajaks peatatud (tl 13). KOHTU SEISUKOHT 5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel igas menetlusstaadiumis teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (pöördumatud tagajärjed).

§ 249

lg 5 kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Eeltoodust nähtuvalt on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üheks eelduseks käimasolev kohtu- või vaidemenetlus. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja on esitanud haldusorganile vaide. Maksuhaldur on seda ka oma 20.02.2017 vastuses kinnitanud. Samuti on MTA kinnitanud, et maksuotsuse nr 12.2-3/037891-14 täitmine vaidemenetluse ajaks on peatatud ja et sellest on vaide esitajat 15.02.2017 e-posti teel teavitatud. Vastav teavitus oli vastusele ka lisatud. 6. Seega oli taotlus lubatav, kuid nähtuvalt haldusasja materjalist on esialgse õiguskaitse vajadus käesolevaks ajaks ära langenud.

§ 249

lõikes 3 on sätestatud, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jäetakse vastav taotlus läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus MMMSprattus OÜ 14.02.2017 esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 7.

§ 104

lg 5 punkt 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Riigikohus on kohaldanud

§ 104

lg 5 punkti 3 analoogia alusel ka juhtudel, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse

§ 249

lg 3 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 19.06.2013 määruse nr 3-3-1-32-13 punktid 14 ja 15). Seega kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele. Nähtuvalt taotluse materjalide juurde lisatud maksekorraldusest on 15 euro suuruse riigilõivu tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt 14.02.2017 MMMSprattus OÜ juhatuse liige M. M. Makse on teostatud sularahas, mis tähendab aga seda, et esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud 15 euro suuruse riigilõivu tagastamine selle tasunud isiku kontole pole koheselt võimaik. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivuseaduse § 12 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise taotlus esitada kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Riigilõivu tagastamise küsimus lahendatakse seejärel eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.