← Eesti

2-11-57081/12

Obsah (13)§ 163§ 171§ 146§ 157§ 162§ 165§ 65§ 23§ 22§ 150§ 170§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-57081 Tsiviilasi XXXX(pankrotis) pankrotim

§ 163lg 7).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 13.12.2011 määrusega välja XXXXpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Üllar Talviste. 06.01.

  1. a määrusega kinnitas kohus XXXX pankrotimenetluses jaotusettepaneku. 12.12.2016 (täpsustatud 25.01.2017) esitas pankrotihaldur kohtule alljärgneva lõpparuande:
  2. Andmed pankrotivara laekumiste kohta ja ülevaade pankrotivara valitsemisest Nõuete kaitsmise koosolek toimus 19.04.2012, kus vaadati läbi kuus võlanõuet kogusummas 67 737,96 eurot. Koosolekul nõuete suurusele ega rahuldamisjärkudele vastu ei vaieldud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud kuus nõudeavaldust kogusummas 67 737,96 eurot. Pankrotihaldur on müünud ühisomandis olnud vara koos võlgniku abikaasa XXXX pankrotihalduri XXXX. Pankrotivarasse on toimunud laekumised kogusummas 539,06 eurot järgmiselt: 2 Pankrotivara müük - korteriomand asukohaga Staadioni 4/48, Järvakandi alev, Järvakandi vald 150 eurot. Pankrotivara müük - sõiduk Ford Scorpio Turner, reg nr XXXX 250 eurot Füüsilise isiku tulumaksu tagastus 2013 38,33 eurot Pankroti välja kuulutamise hetke seisuga 13.12.2011 oli võlgniku raha jääk 0 eurot. Seega on pankrotimenetluses rahalisi vahendeid kokku 0 eurot. Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad.
  3. Andmed

§ 146

toodud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud järgmised

§ 146

lg 1 p 3 ja 4 toodud väljamaksed kogusummas 389,06 eurot järgmiselt: Ajutise halduri tasu 329,79 eurot Kuulutuste avaldamine (Ametlikud Teadaanded) 58,02 eurot Panga teenustasu 1,25 eurot

  1. Võlausaldajate nõuete rahuldus ja saamata jäänud nõuded I järgus rahuldati tunnustatud nõue 13 101,89 osaliselt, st summas 127,50 eurot. II järgu nõuded jäid täies ulatuses rahuldamata. III järgu nõudeid ei olnud. Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivaras üks pandiese: korteriomand registriosa nr 141027, asukohaga XXXX, katastritunnusega XXXX, reaalosa üldpind 61,10 m
  2. Kinnistule oli seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 13 101,89 eurot AS Swedbank (registrikood: 10060701) kasuks. Kinnistu oli ühisomandis abikaasa XXXX (pankrotis). Pandieseme müügist on XXXX pankrotivarasse laekunud 150 eurot. Lõppkokkuvõttes jäid võlausaldajate nõuded rahuldamata järgmistes summades: Võlausaldaja Swedbank AS Rahuldamata nõue 59 898,67 eurot (millest 12 974,39 eurot on rahuldamata jäänud I järgu nõue) XXXX OÜ 3024,34 eurot Kohtutäitur Hille Kudu 297,22 eurot Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 10,37 eurot OÜ XXXX 4379,86 eurot
  3. Prognoositavad laekumised ja väljamaksed Teadaolev müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 3
  4. Maksejõuetuse põhjused Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud sissetulekute ja kohustuste ebaproportsionaalsusest. Võlgnik on võtnud endale oluliselt suuremas mahus kohustusi, kui tema sissetuleku võimaldaksid, mis on kaasa toonud olukorra, kus võlgniku varad ja sissetulekud ei võimalda kohustuste täitmist. Samuti ei ole võlgnik kohustusi võttes piisavalt arvestanud planeerimatute kulude tekkimise võimalustega
  5. Võlgadest vabastamise menetlusest Võlgnik esitas pankrotimenetluses avalduse võlgadest vabastamiseks 07.12.
  6. Haldur korraldas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse tarbeks usaldusisiku nimetamiseks 06.12.2016 võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.11.
  7. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on esitanud haldurile avalduse, et on ise nõus täitma usaldusisiku ülesandeid. Ükski kolmas isik ei ole haldurile võlgniku usaldusisikuks nimetamise kohta nõusolekut andnud. Kuna võlausaldajaid koosolekule ei ole ilmunud, siis usaldusisikut koosolekul ei nimetatud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul

§ 163

lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest (

§ 163lg 2).

Vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele ega pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuandele ei ole esitatud. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

XXXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 163lg 5 mõttes.

Tulenevalt eeltoodust kuulub XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuande kohaselt võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas

§-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks: Swedbank AS XXXXOÜ 59 898,67 eurot (millest 12 974,39 eurot on rahuldamata jäänud I järgu nõue) 3024,34 eurot 4 Kohtutäitur Hille Kudu 297,22 eurot Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 10,37 eurot OÜ XXXX 4379,86 eurot

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Üllar Talviste XXXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Haldur taotleb tasu määramist tunnitöö alusel. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Arvestades pankrotivõlgniku vara realiseerimisest saadud summat, on kohtu hinnangul õiglane, et halduri tasu arvestus toimub lähtuvalt tema töötundide arvestusest, mitte

§ 65

lg 2 alusel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23lg 3).

Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete täitmiseks 25,5 tundi. Haldur palub määrata tasu kindlaks summas 397 eurot, mille lisandub käibemaks 79,40 eurot. Haldur taotleb menetlusabi korras eelnimetatud summa väljamõistmist riigivahendite arvelt, kuivõrd pankrotivõlgnikul selleks vahendeid pole. Kirjeldatud olukorras ei pea kohus halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata võlgnikku ja võlausaldajaid. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete täitmiseks 25,5 tundi. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Üllar Talviste töötasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. 5

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab XXXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus XXXXon esitanud enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 07.12.2011 taotluse enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks (tlk 90). Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Võlausaldajad pole esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohtul on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel diskretsiooniõigus ning käesolevalt on kohus seisukohal, et tuleb algatada võlgnik XXXXkohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad usaldusisiku kandidaati nimetanud. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et XXXXennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Toivo Mirjamil tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 02.02.2018. a. 6

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.