) sätestatu mõttest tuleneb, et kui mõõtesüsteem on gaasiettevõtja omandis ja selle tüüp ning asukoht on liitumislepingus kokku lepitud, on gaasiettevõtjal õigus mõõtesüsteem asendada. Praegusel juhul on mõõtesüsteem kaebaja omandis, seaduslik, liitumisleping ega muud poolte vahel sõlmitud lepingud ei reguleeri mõõtesüsteemi asendamist, mistõttu peab kaebajale kuuluva mõõtesüsteemi asendamine olema poolte vahel kirjalikult kokku lepitud enne mõõtesüsteemi asendamist. Kuidas tuleb
tõlgendada, arvestades Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 32 ja 33 sätestatud omandi ja kodu puutumatuse põhimõtteid? Kaebajal on enne uue süsteemi paigaldamist õigus tutvuda sellega ja lasta pädeva isiku poolt üle kontrollida. 2.
-s, kus üks paragrahv kohustas kindlaks tegema tarbitud gaasikogused ehk tarbitud maagaasi, mitte mõõtma, ja teine mõõtma. 2012. a juulis jõustunud
redaktsioon kohustas gaasiettevõtjat gaasikoguseid mõõtma. TT p 4.7 ei vasta
-le. TT p 4.7 on ka sisuliselt vale, sest sellest ei nähtu, kuidas arvestatakse võrku sisendatud gaasikoguseid, mis ei ole tarbijateni jõudnud. Arvestada tuleb, et tarbijad ei esita andmeid üheaegselt, mõõtevahendid ei paikne maa all ja maa seest tuleva gaasi temperatuur tõuseb iseenesest. TVE ei ole esitanud avaldusi aktsiisivabastuse taotlemiseks. 2
2.5. TVE-l puudub
§-des 11 ja 12 märgitud bilansileping. Arusaamatuks jääb, kuidas täidab TVE
Perioodi kaod selgitatakse välja bilansihaldurite poolt bilansiselgituste kaudu. Seaduse kohaselt tuleb kaod välja selgitada mõõtmise teel. Võrguettevõtja on bilansihaldur ka siis, kui ta gaasimüügiga ei tegele. Võrguettevõtjast bilansihalduri poolne ilma lepinguta gaasi tarbimine oma võrgu kadudeks on ebaseaduslik. Seega varjatakse kadusid mõõtesüsteemi näitude moonutamise teel. 2.
lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise.
lg 11 järgi teisendab võrguettevõtja ainult mõõdetud gaasikogused energiaühikutesse. Tuvastada TVE ja AS Eesti Gaasi vahel
ning selle alusel kehtestatud õigusakte. Põhjendused: 5.1.
lg 1 annab KA-le pädevuse teostada riiklikku järelevalvet ainult
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sh turuosaliste tegevuse üle. KA tellis maagaasikoguste mõõtmist puudutava ekspertarvamuse, teostas täiendava analüüsi ning saatis selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) seisukoha saamiseks, samuti alustas gaasikoguste korrigeerimist puudutavas osas gaasiettevõtjate üle järelevalvemenetluse. 5.2.
lg-te 1, 3 ja 4 alusel on TVE-l kohustus paigaldada nõuetekohane mõõtesüsteem, sest ettevõtja peab tagama võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise.
ei anna tarbijale õigust lasta mõõtesüsteem pädeva isiku poolt enne paigaldamist üle kontrollida, vaid jätnud selle kohustuse võrguettevõtjale. Gaasi tarbimise teenuse osutamine kaebajale katkestati 06.09.2012 ja taastati 07.09.2012. TVE-l on õigus paigaldada vastavalt kehtivatele nõuetele taadeldud gaasimõõtureid, mis võtavad arvesse temperatuurist ja gaasi rõhust tulenevaid gaasi koguse muutusi ning annavad gaasi koguste mõõtmisel täpsema tulemuse. Kuna kaebaja mõõtesüsteem ei võimalda mõõta maagaasi koguseid nõutaval temperatuuril ja rõhul, peab mõõtesüsteemi vahetus toimuma võrguettevõtja kulul. Kaebaja ei võimaldanud juurdepääsu mõõtesüsteemile selle asendamiseks. TVE teavitas kirjalikult kaebajat võrguühenduse katkestamisest, selle põhjustest ning andis mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TVE järgis
Kuna tulevikus ei saa välistada
lg-s 2 ja § 26 lg 3 p-s 2 sätestatud olukordade realiseerumist, puudub KA-l võimalus TVE-le ettekirjutuse tegemiseks.
§-s 26 sätestatud alustel gaasivarustuse katkestamise õiguspärasuse hindamine on KA pädevuses. 5.3. TVE (varasem ärinimi OÜ Kakumäe Võrgud) ja arendajad Baltrex Oil AS ning OÜ Rasteris sõlmisid 01.03.2004 40 kinnistu gaasivõrguga liitumise lepingu, mille tulemusel liideti ka kinnistu aadressiga Xxxcxxx, Tallinn. Lepingu sõlmimisel puudus võrguettevõtjal
-st tulenev kohustus kooskõlastada liitumistasu arvestamise metoodika KA-ga. KA kooskõlastas TVE liitumistasu metoodika 26.11.2011 otsusega nr 7.1-17/11-
lg-s 1 oli sätestatud, et võrguettevõtja peab tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate gaasikoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise. Koguste kindlaksmääramisel gaasi müügihetkel on oluline temperatuuri ja rõhu arvestamine, mille vajadus tuleneb gaasilise aine kokkusurutavusest ja omadusest muuta oma mahtu temperatuuri muutumisel. Seega tuleb temperatuurist tingitud maagaasi mahu erinevus viia vastavusse mahuga leppetingimustel (Eestis temperatuur 293,15 K (+20oC) ja rõhk 1,01325 bar (1 atm). Selleks tuleb kas paigaldada tarbijale korrektoriga arvesti, mis automaatselt võtab arvesse 4
lg 1 redaktsiooni ajal oli TVE-l ilma seadusest tulenevate piiranguteta võimalik maagaasi koguseid korrigeerida korrektsiooniteguri alusel. 5.5. 08.07.2012 jõustus seadusemuudatus, millega
lg 1 endine sõnastus asendati uue sõnastusega „Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust.“. Muudatusest tulenevalt on võrguettevõtja kohustatud gaasikoguste kindlaksmääramise asemel tagama gaasikoguste mõõtmise. Riigikohus leidis 07.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, et korrektsioon võib olla sisuliselt vajalik ja põhjendatud, kuid ei tulene otseselt seadusest, mistõttu tuleb selle rakendamiseks tarbijaga eraldi kokku leppida. Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis, et
ei välista mõõturi näidu arvutuslikul teel korrigeerimist poolte kokkuleppe alusel ega pea KA poolt kooskõlastatud TT p 4.7 seadusega vastuolus olevaks ega tühiseks. KA leiab, et TVE TT p-s 4.7 märgitud korrektsioonitegurit saab rakendada poolte kokkuleppel. Kas seesugune kokkulepe on kaebaja ja TVE vahel sõlmitud, peab selguma pooltevahelises vaidluses tsiviilkohtus (tsiviilasi nr 2-12-35478). Seega alates 08.07.2012 jõustunud
muudatustest tulenevalt oli TVE-l võimalik maagaasi koguseid mõõta viidatud temperatuuril ja rõhul vaid juhul, kui TVE ja tarbija vahel on sõlmitud vastavasisuline kokkulepe. KA poolt kooskõlastatud TT p 4.7 ei ole õigustühine ega
-ga vastuolus, kuna
-st ei tulene keeldu korrektsioonitegurit rakendada kokkuleppe alusel. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata kaebaja nõue TT p 4.7 tühiseks tunnistamiseks. Poolte kokkuleppe korral puudub võimalus ja vajadus teha võrguettevõtjale korrektsiooniteguri kasutamist keelav ettekirjutus. Kui selgub, et tüüptingimused ei ole kaebaja ja TVE lepingu osa, kavandab KA ettekirjutuse koostamist.
lg-st 1 ega muust sättest ei tulene võrguettevõtjale (TVE) kohustust edastada maagaasi müüvale ettevõtjale (AS Eesti Gaas) mõõteandmeid. Vastav kohustus tuleneb üksnes tsiviilõiguslikust kokkuleppest. KA-l ei ole pädevust sekkuda TVE ja AS Eesti Gaasi vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu täitmisse. 5.6. KA kooskõlastas TVE gaasi võrguteenuse hinna 27.09.2005 otsusega nr 143-007/05G (kehtis kuni 31.08.2013) ja 30.05.2013 otsusega nr 7.1-7/13-015 (kehtib alates 01.09.2013). KA on välja töötanud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika (
lg 41) ja lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel ning
§-dest 23 ja
-ga ja selle alusel koostatud metoodikaga. Põhjendamatu on järelevalvemenetluse alustamine iga vähimagi kahtluse korral. 5.7. TVE bilansihalduriks on AS Eesti Gaas. TVE poolt liitumispunkti kaudu tarbitud võrguteenuste maht fikseeritakse liitumispunktis oleva korrektoriga arvestiga. AS Eesti Gaas 5
lg 2 mõistes, kuna ei ole sõlminud bilansilepingut süsteemihalduriga, vaid on selle delegeerinud AS-le Eesti Gaas suulise lepingu alusel. KA-le esitatud kaebuse lisast ja TVE 2011. a majandusaasta aruande lisast 13 selgub, et TVE ei tegele kaebuse läbivaatamise ajal gaasi müügiga ja ettevõttel puudub kirjalik maagaasi ostu-müügileping AS-ga Eesti Gaas. AS Eesti Gaas esitab TVE-le arveid vastavalt ettevõtja poolt esitatud maagaasi ostu-müügilepingu projektile. Seega on AS Eesti Gaas ja TVE vahel suuline avatud tarne gaasi ostu-müügileping, millega võtab AS Eesti Gaas TVE kui võrguettevõtja bilansivastutuse enda kanda. KA ei tuvastanud TVE poolt
§-de 11 ja 12 rikkumist. 5.8.
-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene KA-le õigust edastada teavet TVE-le kuuluva vara ning TVE ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute ja nende täitmise kohta. KA kontrollis, kuidas toimub TVE gaasi tarbimise arvestus TVE võrguteenuse hindasid puudutavate menetluste raames ega tuvastanud rikkumisi. 5.
alusel, puudub vajadus lähtuda konkurentsiseadusest (KonkS). Olukord, kus haldusorgan viib ilma otstarbeta ühes ja samas asjas nii eri- kui üldseaduse alusel läbi paralleelseid menetlusi, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ja oleks ülemäära koormav ka menetlusosalistele. Puudub alus arvata, et TVE on rikkunud KonkS, sest peamine vaidlus on selles, kas TVE-l oli õigus rakendada korrektsioonitegurit. 5.
ja KA kogus täiendavaid tõendeid ning andmeid. Seega on haldusorgan arvestanud menetluse kestel muutunud asjaoludega. KA ei ole menetluse läbiviimisega põhjendamatult viivitanud. Nii kaebaja kui ka TVE esitasid taotlused seisukohtade esitamise tähtaja pikendamiseks, millised KA rahuldas. KA ei ole kaebajale keelanud menetlusdokumentidega tutvumist. KA on otsust piisavalt põhjendanud. Uurimispõhimõte ei tähenda, et haldusorgan peab tegema ebavajalikke menetlustoiminguid. 5.12. Kuni 31.12.2013 kehtinud
redaktsiooni § 39 lg 1 kohaselt oli KA-l õigus teha
või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks ettekirjutus. Alates 01.01.2014 kehtiv
annab KA-le õiguse ettekirjutuse tegemiseks vaid olukorras, kus süsteemihaldur või teda kontrolliv isik on jätnud alates 01.01.2015 täitmata
§-s 291 sätestatud nõuded. Riigikohus on 19.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-12 seisukohal, et KA-l puudub õigus ühe turuosalise esitatud kaebuse lahendamisel teise turuosalise tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks KA otsuse resolutsioonis. Seetõttu saab KA kehtivate seaduste alusel teha kaebuse rahuldamise korral üksnes ettekirjutuse. KA on menetluse läbi viinud õiguspäraselt ja kooskõlas haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud nõuetega. Kaebuse menetlemine on väljunud
§-s 391 sätestatud ajalistest piiridest. KA ei ole läinud 6
§-s 391 sätestatud tähtajad liiga lühikesed. Haldusakti andmisel ei saa haldusorgan jätta arvestamata HMS § 54 lg-s 1 kehtestatud haldusakti kohustuslike nõuetega. Kuna pärast 18.10.2013 vaideotsuse tegemist on KA kaebuse uuesti menetlusse võtnud, kohaldub uus menetluse tähtaeg. KA on lähtunud heast halduse tavast ja rahuldanud menetlusosaliste poolt esitatud põhjendatud taotlused pikendada seisukohtade esitamiseks antud tähtaegu. Sellest tulenevalt puudus KA-l võimalus vaid 2-kuulise tähtaja jooksul otsus koostada. 5.13. Kuna vaidlust TVE ja kaebaja vahel maagaasi koguste korrigeerimise õigusest 2008. a augustist kuni 12.03.2009 käsitletakse tsiviilkohtumenetluses, see puudutab TVE ja kaebaja vahelist arveldamist ning
ei reguleeri arvetega seonduvat, puudub KA-l võimalus ettekirjutuse tegemiseks. Erinevalt korrektsiooniteguri rakendamist puudutavast poolte kokkuleppe küsimusest on
§-s 26 sätestatud alustel gaasivarustuse katkestamise õiguspärasuse hindamine KA pädevuses. Maakohus leidis, et kohus ei saa keelata kostjal katkestada hageja gaasivarustust, kui selleks esinevad seadusest tulenevad alused.
§-s 391 sätestatud tähtaega. Vastustaja ei ole välja selgitanud olulisi asjaolusid. Vastustaja ei ole iseseisvalt tõendeid kogunud, v.a TTÜ arvamus. Vastustaja ei teinud ühtegi sisulist menetlustoimingut ajavahemikus 26.02.-25.04.2014 ja 25.04.-22.08.
lg 4 ja § 24 lg 1 ja alates 08.07.2012
Võrguettevõtja saab tarbijale edastatud maagaasi koguseid lepingulisel alusel korrigeerida üksnes pärast seda, kui vastavat regulatsiooni sisaldavad tüüptingimused on vastustajaga kooskõlastatud, kehtestatud ning tarbijaga sõlmitud lepingu osaks muutunud. TVE korrigeeris maagaasi koguseid
-s sätestatud tingimusi (§ 26 lg 3 p 2). Kaebaja ei takistanud õigusvastaselt TVE juurdepääsu mõõtesüsteemile. Kinnistul asuv mõõtesüsteem on nõuetekohane. TVE-l oli õigus määrata ühepoolselt gaasiarvesti tüüp ja asukoht kaebaja liitumisel võrguga (
lg 6 p 2 ja § 19 lg 2 p 2), kuid ta jättis oma õiguse kasutamata.
-st ei tulene, et võrguettevõtjal on pärast tarbijapaigaldise võrguga liitumist õigus ühepoolselt tarbijale väljastatud liitumistingimusi muuta. Gaasiarvesti ACTARIS kuulub kaebajale ja omand on puutumatu (PS § 32, asjaõigusseaduse § 68 lg 1, § 80 lg 1 ja § 89). Võrguettevõtjal on õigus asendada temale kuuluvat mõõtesüsteemi. TVE ei ole soovinud asendada olemasolevat mõõturit gaasiarvestiga, mis samaaegselt korrigeeriks nii gaasi temperatuuri kui ka rõhku. TVE teatas kaebajale gaasivarustuse katkestamisest 30.08.2012 kl 16.58 ja katkestas varustamise 06.09.2012 kl 14.46. Seega toimus katkestamine pärast 6-päevast etteteatamist ja TVE on rikkunud etteteatamistähtaega (
6.9. KA jättis õigusvastaselt kontrollimata TVE poolt kogutud liitumistasude põhjendatuse. Kaebajale kuuluva kinnistu suhtes sõlmitud liitumisleping on jätkuvalt kehtiv ja omab õiguslikku tähendust kuni tarbijapaigaldise võrgust lahtiühendamiseni. Kaebaja ei olnud küll kinnistu eelmise omaniku ja TVE vahel sõlmitud liitumislepingu pooleks, kuid liitumistasu kulu kandis kaebaja. Vastustajal on
lg 3 alusel kohustus kontrollida liitumistasu põhjendatust omal initsiatiivil.
lg-st 7 järeldub, et liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad tarbijapaigaldise võõrandamisel ka uue omaniku suhtes. Kaebaja on liitumislepingu kontekstis eelmise omaniku õigusjärglane. 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5dea306a-39a3-43c7-9d74e20d79ad6527/Maagaasiseaduse%20muutmise%20seadus/. 8
§-s 24 sätestatud võrguettevõtja kohustustel puuduks mõte juhul, kui võrguettevõtjal puuduks samaaegselt kohustus edastada mõõteandmeid ka gaasi müüjatele. Mõõteandmete edastamine gaasi müüjale kuulub olemuslikult
§-s 24 sätestatud kohustuste täitmise juurde.
eesmärgiks on, et gaasikoguseid mõõdab võrguettevõtja kui taristu omanik, mitte gaasi müüja. 6.
muutus, ja samuti kogus KA tõendeid ja andmeid 26.02.2014 esitatud seisukohale järgnenud menetluse käigus. KA andis nii kaebajale kui ka TVE-le lisaaega seisukohtade esitamiseks. KA ei ole kaebajale tema soovil menetlusdokumentidega tutvumist keelanud. Kaebaja süüdistused on üldsõnalised. 7.2. Menetluse kestvuse arvestamisel ei saa KA arvesse võtta vaideotsuse vaidlustamise tähtaega, kuivõrd sel perioodil uue menetluse läbiviimine haldusorgani poolt ei ole mõistlik, kuna võib kahjustada õigusselgust ja põhjustada asjatut halduskoormust. 25.10.2013 teavitas KA, et alustas gaasikoguste korrigeerimist puudutava järelevalvemenetluse ning 26.11.2013 peatas kaebuse menetluse kuni järelevalvemenetluse lõpetamiseni, kuna selle tulemused mõjutavad otseselt kaebuse menetlust puudutava haldusakti sisu. Riigikohus leidis 16.12.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-08, et menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Praegusel juhul oli menetluse peatamine 26.11.2013–26.02.2014, s.o 91 päeva jooksul vajalik ning põhjendatud. KA andis menetlusosalistele arvamuste esitamiseks aega kokku 39 päeva ja pikendas taotluste alusel tähtaega 59 päeva võrra. Ajavahemikus 01.-17.07.2014 kulus menetlustoimingutele 17 päeva. Seega vaideotsuse tegemisest otsuse tegemiseni kulunud 343 päevast tuleb lahutada eelmärgitud menetluse peatamisele ja erinevatele toimingutele kulunud aeg 236 päeva ning menetlusele kulunud aeg on seega 107 päeva.
lg-st tulenev tähtaeg peatub kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks iga kord, kui KA isikult vajalikku teavet küsib. Ebamõistlik ja menetlusosalisi kahjustav olnuks olukord, kus KA lõpetanuks menetluse ilma olulist tähtsust omavate asjaoludega arvestamata. 7.
redaktsiooni ajal oli TVE-l ilma seadusest tulenevate piiranguteta võimalik maagaasi koguseid korrigeerida korrektsiooniteguri alusel. Riigikohus leidis 07.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, et
ei välista mõõturi näidu arvutuslikul teel korrigeerimist poolte kokkuleppe alusel ja KA kooskõlastatud TT p 4.7 ei ole seadusega vastuolus olev ega tühine. Riigikohus märkis 23.10.2013 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-13 (p 23), et kui tsiviilasjas tehtud kohtuotsuses, milles haldusorgan ei osalenud, on tuvastatud haldusmenetluses tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, võib haldusorgan tugineda kohtuotsusele kui dokumentaalsele tõendile. Samuti võib tsiviilkohtumenetlusest kõrvale jäänud haldusorgan tugineda kohtu poolt lepingule antud õiguslikele hinnangutele, kui järelevalvemenetluses puuduvad kaalukad argumendid teistsuguse hinnangu andmiseks. Viidatud otsuses leidis Riigikohus, et otsustamaks, kas TVE-l oli õigus TT p 4.7 alusel gaasikoguste mõõtmiseks korrektsioonitegurit kasutada, peab ära ootama tsiviilkohtu otsuse, kas TT p 4.7 on saanud TVE ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu osaks. 10
-st. Alates 08.07.2012 jõustunud
muudatustest tulenevalt oli TVE-l võimalik maagaasi koguseid mõõta viidatud temperatuuril ja rõhul vaid juhul, kui TVE ja tarbija vahel on sõlmitud vastavasisuline kokkulepe. KA kooskõlastatud TVE TT p 4.7 ei ole õigustühine ega
-ga vastuolus, sest
ei keela korrektsiooniteguri rakendamist kokkuleppe alusel. TJA 06.08.2013 ja MKM 04.10.2013 esitatud seisukohad ei ole vastuolus Riigikohtu otsuses asjas nr 3-2-1-12-14 toodud seisukohtadega, sest ametid ei ole seisukohtades võrguettevõtja ja tarbija vahelist kokkuleppe võimalust käsitanud. 7.6. TVE-l on kohustus paigaldada nõuetekohane mõõtesüsteem, sest ettevõtja peab tagama võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise (
lg 1).
ei anna tarbijale õigust lasta mõõtesüsteem pädeva isiku poolt enne paigaldamist üle kontrollida. Gaasivarustus katkestati üheks päevaks. TVE-l on õigus paigaldada vastavalt kehtivatele nõuetele taadeldud gaasimõõtureid, mis võtavad arvesse temperatuurist ja gaasi rõhust tulenevaid gaasi koguse muutusi ning annavad gaasi koguste mõõtmisel täpsema tulemuse. Kuna TVE leiab, et kaebajal olemasolev mõõtesüsteem ei võimalda mõõta maagaasi koguseid nõutaval temperatuuril ja rõhul, peaks TVE vahetama
alusel kaebaja maagaasi mõõtesüsteemi omal kulul. Kaebusest selgub, et kaebaja ei võimaldanud juurdepääsu mõõtesüsteemile selle asendamiseks. TVE oleks pidanud katkestama gaasivarustuse
lg-st 3 tulenevalt 07.09.2012, kuid kuna gaasivarustus taastati 07.09.2012, ei oma see asjas olulist tähtsust, sest gaasivarustuse taastamise tõttu puudub KA-l võimalus TVE-le ettekirjutuse tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt puudus KA-l ettekirjutuse tegemise võimalus ka 26.06.2013, s.o kaebuse esitamise hetkel. PS §-s 32 sätestatud omandiõigust võib seadusega piirata. TVE tugines arvesti väljavahetamisel seaduses sätestatule ja puudub alus arvata, et TVE oleks kaebaja omandit rikkunud. 7.
-st ei tulene kaebajale õigust teiste tarbijate nimel esitada nõudmisi liitumistasu suuruse kontrolliks. Olukorras, kus järelevalvemenetluse alustamise päevaks on möödunud konkreetse kinnistu gaasivõrguga liitumise tehingust tulenevate võimalike nõuete esitamise tähtaeg, oleks järelevalvemenetluse läbiviimine sisutühi ning perspektiivitu. Samuti on möödunud ka eelnevalt nimetatud liitumistasu metoodika kooskõlastamise otsuse vaidlustamise tähtaeg. 7.8. KA kooskõlastatud võrguteenuste hind on kulupõhine ning vastavuses
§-dega 23 ja
lg 1 alusel riiklikku järelevalvet
ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle.
-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene KA-le õigust edastada teavet TVE-le kuuluva vara ning TVE ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute ning nende täitmise kohta. KA kontrollis TVE enda gaasi tarbimist ja selle arvestust TVE võrguteenuse hindasid puudutavate menetluste raames ning rikkumisi ei tuvastanud. 7.11. Puudub alus arvata, et TVE on konkurentsiõigust rikkunud, piisav on lähtuda
-st. KA selgitused on piisavad ja kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (vt lahendid haldusasjades nr 3-3-1-44-10 (p 15) ja nr 3-3-1-29-13 (p 17)).
lg-test 2 ja 3 tulenevaid tähtaegu, ei ole põhjendatud, kuna menetluse pikkus ei mõjutanud otsuse sisu (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1). KA tutvustas otsuste eelnõusid ja võimaldas nii kaebajal kui ka TVE-l esitada oma seisukohti ja arvestas nendega. Kaebaja pidi otsuste eelnõudest aru saama, millises ulatuses need teineteisest erinevad. Kaebaja esitas oma vastuväited ja sai järelikult eelnõude sisust aru ning sellega oli kaebaja ärakuulamisõigus tagatud. Muu hulgas venis menetlus põhjusel, et kaebajal ei olnud isiklikest põhjustest tulenevalt võimalik minna KA otsuse projektiga tutvuma. 8.3. Kaebaja ei selgita, millised olulised asjaolud jättis KA välja selgitamata ja tõendid kogumata. KA järgis otsuse tegemisel uurimispõhimõtet. 8.4.
lg 1 annab KA-le pädevuse teostada riiklikku järelevalvet ainult
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. TVE kohustus võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise tagamiseks
S mõttes tähendab gaasiarvestite olemasolu ja töökorra tagamist ning nendelt saadavate andmete kogumist.
-st ei tulene keeldu rakendada arvutuslikku meetodit tarbija, võrguettevõtja ning gaasimüüja vahelistes suhetes. Pooltevahelisest tsiviilõiguslikust suhtest tulenevate täiendavate kohustuste täitmine ei ole vastuolus
§-ga
lg 3 p-st 2 tulenevalt, kuna kaebaja ei võimaldanud TVE-le juurdepääsu mõõtesüsteemile selle asendamiseks. 8.
TVE väidetavad
§-de 11-12 rikkumised ei seostu kaebaja subjektiivsete õigustega, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus. 8.
on KonkS suhtes eriseaduseks. Kõiki kaebaja poolt tõstatatud küsimusi reguleeris
ja lepinguõigus. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja KA-le kaebuse TVE tegevuse peale.
järgi on KA-l eraldiseisvalt riikliku järelevalvemenetlusest ka gaasituru turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamise pädevus. Sarnaselt Riigikohtu 19.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-12 käsitletud olukorrale on
§-s 391 reguleeritud kaebuste lahendamise menetlus ja
§-s 37 nimetatud riikliku järelevalvemenetlus eraldi menetlused eraldi reeglite ja läbiviimise korraga. 10. Kaebaja ja TVE vaidluse põhituum on selles, kas TVE-l oli õigus TT p-le 4.7 tuginedes teha kaebaja mõõteseadme näidu osas korrigeerivaid ümberarvutusi, mis olid aluseks kaebajale arvete esitamisel. Riigikohus leidis 07.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, et
ega muud õigusaktid, sh Euroopa Liidu õigusaktid, sellist mõõteseadme tulemuste ümberarvutamise võimalust ette ei näe, olenemata sellest, et selline ümberarvutamine temperatuuri ja rõhu näitajatega võib olla põhjendatud ja võrguettevõtja suhtes õiglane. Samas leidis Riigikohus, et selline ümberarvutamine on lubatav, kui sellekohane TT on lepinguosaliste 13
alusel, jättes vaidluse lepinguõiguslikud küsimused käsitlemata, sest kaebaja oli juba enne KA poole pöördumist algatanud selles osas maakohtus hagimenetluse. Kohtu hinnangul oli vastustaja selline käitumine õiguspärane, vältimaks võimalike vastuoluliste otsuste tegemist, mis toonuks kaasa õigusselgusetuse. Maakohus on pädevam võlaõigusseadust tõlgendama ja sellega seotud vaidlusi lahendama. Kaebaja saavutas oma eesmärgi maakohtu 16.01.2015 otsusega.
järgi ei ole TT p-s 4.7 kasutamine poolte kokkuleppel õigusvastane, seetõttu jättis KA põhjendatult kaebaja kaebuse TT p 4.7 peale rahuldamata. Samal põhjusel puudus alus ka kohustada TVE-d esitama AS-le Eesti Gaas valemiga läbikorrutamata andmeid. Kui TVE peaks edaspidi maakohtu otsusele vaatamata vaidlusalust valemit kaebaja suhtes kasutama, saab kaebaja esitada TVE vastu uue kaebuse KA-le või hagi maakohtule. 14. Riigikohtu 19.11.2012 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-43-12 (p 20) tulenevalt ei ole KA-l turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamisel volitust tuvastada oma otsuse resolutsioonis turuosalise tegevuse õigusvastasust. Kuna kaebaja gaasivarustus oli tema poolt KA-le kaebuse esitamise ajaks juba taastatud, siis puudus KA-l võimalus selle peale esitatud kaebust lahendada, sest KA ei saanud enam teha TVE-le ettekirjutust kaebaja gaasivarustuse taastamiseks. Vastustaja leidis põhjendatult, et ei saa teha tulevikku suunatult TVE-le ettekirjutust kaebajale gaasivarustuse katkestamisest hoidumise kohta. Gaasivarustuse katkestamine on võrguettevõtjale
§-s 26 ette nähtud õigus ja vastustajal puudub õigus keelata TVE-l seda õigust seaduses toodud alustel kasutada. Kui TVE peaks tulevikus kaebaja gaasivarustuse õigusvastaselt seadusliku aluseta katkestama, on kaebajal võimalus selline TVE tegevus KA-s või maakohtus vaidlustada. 15.
lg 4 õigustab ja kohustab võrguettevõtjat asendama tarbijal olemasoleva mõõtesüsteemi, kui see ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele. Selline õigus ei ole seatud sõltuvusse tarbija nõusolekust või sellest, kas selline õigus on sätestatud ka pooltevahelises 14
ei anna tarbijale õigust lasta mõõtesüsteem enne paigaldamist pädeva isiku poolt üle kontrollida. KA-l puudub õigus keelata TVE-l sellist seadusjärgset õigust kasutamast. Uue mõõtesüsteemi peab võrguettevõtja paigaldama oma kulu. Seega ei saa mõõtesüsteemi asendamine kaebaja omandiõigust rikkuda. TVE-l puudub õigus jätta asendatav mõõtesüsteem, mis kuulub kaebaja omandisse, endale. Omandiõiguse rikkumist ei saa näha selles, kui mõõtesüsteemi asendamise tõttu jääb kaebaja omandis olev mõõtesüsteem edaspidi kasutuseta. 16. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja ei pidanud kontrollima TVE tegevuse kooskõla KonkS-ga. Tarbija ja gaasivõrguettevõtja vahelisi suhteid reguleerib eriseadusena
, mis reguleerib mh ka turgu valitseva ettevõtja müügitingimusi ja müügihinda. Eriseaduse olemasolu korral tuleb lähtuda eriseadusest üldseaduse (KonkS) asemel.
lg 3 järgi õigus kontrollida mh liitumistasu põhjendatust, kuid see ei saa toimuda määramatu aja jooksul. Kaebaja selgituste kohaselt tasus ta kinnistu omandamisel võõrandajale liitumistasu ning samas soetas ise oma vahendite arvelt gaasi tarbimise mõõtesüsteemid. Liitumisleping sõlmiti 01.03.2004 ning kaebaja ja TVE sõlmisid maagaasi ostu-müügilepingu 01.11.
§-s 391 sätestatud kaebuse esitamise võimalus on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ, art 3 lg 3 alusel tarbijate kaitsmise eesmärgil. Seega on KA-s toimuva kaebuse menetlemise eesmärk kaitsta tarbijate õigusi suhetes gaasituru teiste turuosalistega, mitte lahendada kaebajate õigustesse mittepuutuvaid vaidlusi või avalikes huvides esitatud kaebusi. Sel põhjusel on asjakohatud kaebaja taotlused ja argumendid, mis ei seondu tema subjektiivsete õiguste rikkumisega – teiste samas piirkonnas elavate isikute gaasivõrguga liitumise tasude põhjendatus, TVE-ga seotud isikutele gaasiteenuse osutamine ja selle eest tasumine, TVE ja AS Eesti Gaas vahelise lepingu olemasolu ja õiguspärasus. KA ei pidanud kaebaja kaebuse lahendamisel neid asjaolusid kontrollima ning nende kontrollimata jätmine ei ole õigusvastane. Samuti ei puutu kaebaja õigustesse see, kes ja kuidas teostab bilansihalduri kohustusi. Kaebaja ei väida, et ta peab TVE tegevuse tulemusena lisaks TT p-s 4.7 ettenähtud ümberarvestustele tasuma täiendavalt gaasikoguste eest, mida ta ei ole tegelikult tarbinud. Igaks juhuks kõikvõimalike TVE tegevuste kontrollimine kiireloomulises menetluses olukorras, kus nende asjaolude üle ei ole vaidlust või need ei seondu kaebaja õiguste väidetavate rikkumistega, ei ole põhjendatud ja venitab 15
Sama paragrahvi lg 3 lubab täiendava teabe vajaduse korral nimetatud tähtaega pikendada, kuid ainult kuni 30 päevaks. Vastustaja leiab, et
lg 3 kohaldub iga kord, kui vastustajal on vaja küsida täiendavalt teavet või anda menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks tähtaeg. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Direktiivi 2009/73 lisa 1 p 1 alapunkti f järgi tuleks gaasituru tarbijakaitselised kohtuvälised vaidlused lahendada eelistatavalt 3 kuu jooksul. Direktiivi 2009/73 preambula p 51 kohaselt peaksid liikmesriigid kehtestama kaebuste käsitlemise kiire ja tõhusa korra. Seega on seadusandja eesmärk olnud kehtestada kiire kaebuste menetlus. Seda eesmärki ei toeta vastustaja seisukoht, et kaebuse lahendamise tähtaega on võimalik pikendada iga vastuse küsimise korral. Menetluse peatamise võimalust
ega HMS ette ei näe ning see ei oleks ka kooskõlas menetluse kiiruse eesmärgiga. KA-l tuleb kogu menetluse läbiviimisel pidada silmas menetluse kiireloomulisust ja arvestada sellega ka menetlustähtaegade andmisel. Kaebaja esitas KA-le kaebuse 26.06.2013 ja KA tegi selle kohta esimese otsuse 19.08.2013. KA tunnistas 18.10.2013 vaideotsusega oma 19.08.2013 otsuse kehtetuks. KA tegi uue otsuse 26.09.2014, s.o pea aasta aega hiljem. Kuigi kaebaja esitatud kaebus oli mahukas, sisaldades palju erinevaid, mh asjakohatuid väiteid ja taotlusi, ning asi oli suhteliselt keeruline, ei saa see õigustada sedavõrd pikalt seaduses ettenähtud tähtaja ületamist ning vastustaja poolne kaebuse lahendamisega viivitamine tuleb lugeda õigusvastaseks. Samas ei ole
Nimetatud tähtaja ületamine ei tähenda, nagu ei võinuks KA asjas enam otsust teha või et asjas tehtud otsus oleks üksnes selle tähtaja rikkumise tõttu õigusvastane. Antud juhul ei ole võimalik järeldada, et menetluslik rikkumine sai mõjutada asja sisulist lahendust. Seetõttu ei too üksnes menetlusnormide rikkumine kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.