← Eesti

3-15-1519/57

Obsah (4)§ 47§ 108§ 109§ 51

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1519 Haldusasi G.B.e kaebus Tallinna Vangla te

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS. VangS § 11 8 järgi on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tulenevalt peab vangla kinnipeetava kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et kui vangla jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kinnipeetav ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib ta 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Vaie seevastu lahendatakse VangS § 11 lg-st 7 tulenevalt 30 päeva jooksul, arvates vaide 7

(10)3-15-1519 edastamisest vanglale. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg 1 kohaselt edastatakse võõrkeelne vaie koos lisadega ning võõrkeelne kahju hüvitamise taotlus koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale ja VSKE § 491 lg 6 järgi edastab tõlkija nimetatud dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale, kes arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Nimetatud säte on kooskõlas ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 33 lg-ga 4,4 milles on sätestatud, et kui haldusorganile esitatav taotlus on võõrkeelne ning haldusorgan nõuab tõlke esitamist, algab menetlustähtaeg taotluse tõlke haldusorganisse saabumise päevale järgneval päeval. Seega tuleb kahju hüvitamise taotluse lahendamise kahekuulist ja vaide lahendamise 30-päevast tähtaega hakata arvestama vastavalt kahju hüvitamise taotluse või vaide tõlke saabumisest vanglasse.
  1. Tallinna Vangla 06.07.2015 vastusest kohtunõudele nähtuvalt edastati kaebaja vaidena pealkirjastatud võõrkeelne 12.02.2015 pöördumine tõlkimiseks tõlkebüroole 16.06.
  2. Tõlkebüroost vanglasse 19.06.2015 tagasi saabunud pöördumine registreeriti Tallinna Vanglas 25.06.
  3. Pöördumise sisust lähtuvalt oli tegemist mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega summas 500 eurot seoses Tallinna Vangla sotsiaaltöötaja Tatjana Aro tegevusega. Tallinna Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse 30.06.2015 vastusega nr 5-37/15/60-4 rahuldamata. Eeltoodud tähtaegasid vaadates oli vanglal kaebaja kahju hüvitamise 12.02.2015 taotluse lahendamiseks aega kuni 26.08.
  4. Samas ei saa menetlustähtaja järgimine olla üksnes formaalne. VSKE § 491 ei sätesta, mis tähtaja jooksul peab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale saatma. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. 12.02.2015 esitatud kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks edastamist alles 19.06.2015 ei saa pidada mõistliku tähtaja jooksul tehtud menetlustoiminguks ja seda liiatigi olukorras, kus kaebaja on ühes kahju hüvitamise taotlusega esitanud taotluse võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks saatmiseks. Seetõttu leiab kohus, et vastustaja, vastates kaebaja kahju hüvitamise 12.02.2015 taotlusele alles 30.06.2015, ei ole järginud HMS § 5 lg-tes 2 ja 4 sätestatud mõistlikku tähtaega. Kuivõrd kahju hüvitamise taotluse RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline lahendamise tähtaeg algab alles kahju hüvitamise võõrkeelse taotluse tõlke saabumisest vanglasse ning RVastS § 18 lg 2 ei näe kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmise korral ette teistsugust kaebetähtaega kui taotluse rahuldamata jätmise korral, siis nõustub kohus siinkohal kaebajaga, et vangla tegevus kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks edastamisel ebamõistliku tähtaja jooksul tekitab takistusi kohtueelse menetluse läbimisel ning halduskohtule kaebuse esitamisel, seda enam, et kaebaja väitel ei teata Tallinna Vanglale kaebajale, millal annab Tallinna Vangla kaebaja avalduse tõlkimisse ja millal see tagasi saadetakse. Tõsi, praegusel juhul on kaebusest nähtuvalt kaebaja ise tundnud huvi kahju hüvitamise taotluse lahendamise vastu ning pöördunud halduskohtusse mõistliku aja jooksul, s.o pärast seda kui pea kolme kuu jooksul ei ole vangla reageerinud kahju hüvitamise taotlusele ega andnud taotluse esitajale mingit tagasisidet, ning on esitanud kohtule kaebuse, mida kohus pidas menetlusse võtmise otsustamisel lubatavaks. Samas ei muuda see asjaolu ning kahju hüvitamise taotlusele vastamisel viivituse tunnistamine vastustaja poolt viivitust õiguspäraseks.
  5. Tallinna Vangla 06.07.2015 vastusest kohtunõudele nähtuvalt edastati vaide blanketil esitatud kaebaja võõrkeelne 24.03.2015 pöördumine tõlkimiseks tõlkebüroole 10.04.
  6. Tõlkebüroost saabunud pöördumine registreeriti Tallinna Vanglas 17.04.
  7. Vaie registreeriti vanglas 30.03.2015 ja see edastati tõlkimisse 10.04.2015, mis ei ole ebamõistlikult pikk ajavahemik. Eelnevast tulenevalt tuleb vaide lahendamise tähtaega arvutades lähtuda kuupäevast 18.04.2015 (s.o 24.03.2015 pöördumise tõlke vanglas 4 VangS § 11 lg 1 näeb ette, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. 8
(10)3-15-1519 17.04.2015 registreerimisele järgnev päev), seega lõppes vastustaja jaoks vaide lahendamise tähtaeg 18.05.
  1. Vastustaja, vastates vaidele 19.05.2015, ei ole järginud VangS § 11 lg-s 7 sätestatud 30-päevast tähtaega. Kohtule arusaadavalt möönab vastustaja ka ise tähtaja rikkumist, kuid lisab, et ka antud juhul ei saanud kaebaja õigused pöördumatult kahjustada, kuna tal puudus üldse õigus vaiet esitada ja ei oleks vaidemenetluses oma eesmärki saavutanud. Kuna vastustaja tähtajast kinni ei pidanud ning seda ka ei pikendanud, on tähtaja järgimata jätmine õigusvastane. Kohus selgitab, et toimingu õigusvastasuse seisukohast ei oma tähtsust, kui pikk oli viivitus ning kui oluliselt võis see rikkuda kaebaja õigusi.
  2. Vastustaja on vastuses kaebusele asunud seisukohale, et kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse esitamise põhjusena muud välja toonud, kui asjaolu, et vangla takistab tal kohtueelse menetluse läbimist ja kohtusse pöördumist. Vastustaja sellise kaebaja seisukohaga ei nõustu, kuna kaebaja on oma õiguste kaitseks saanud kohtusse pöörduda ning ei nähtu, kuidas peaks õigusvastasuse tuvastamine aitama kaasa kaebajal õiguste kaitsele. Vastupidiselt vastustaja seisukohale märgib kohus, et kaebuse 29.06.2015 täiendusest on kohtule olnud selgelt välja loetav, miks on kaebuse esitamine tuvastamisnõudes vajalik kaebaja õiguste kaitseks, nimelt tõi kaebaja nimetatud täienduses õigusvastasuse kindlakstegemise nõude põhjendatud huvina välja preventiivse huvi suunata vastustajat järgima kohtueelses menetluses menetlusreegleid kaebaja pöördumistele vastamisel. Kohus on kaebust lubatavaks pidanud tunnustades kaebeõigust kaebaja avaldustele vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivsel eesmärgil. Kohtupraktikas on ka varasemalt tunnustatud preventiivset eesmärki tuvastamiskaebuse rahuldamise eeldusena, mis võib seisneda selles, et vältida edaspidi samalaadset õigusvastast kohtlemist.5 Viidatud kohtupraktikast nähtuvalt võib preventiivne huvi seisneda ka näiteks selles, et edaspidi vältida õigusvastast viivitust vanglale esitatud pöördumiste läbivaatamisel. Preventiivse huvi eesmärgil on tuvastamiskaebuse rahuldamine põhjendatud praegusel juhul vaatamata sellele, et kohtule teadaolevalt on kaebaja alates 15.02.2016 paigutatud ümber Tartu Vanglasse (II kd, tl 86) (kus kinnipeeturegistrist nähtuvalt kannab kaebaja käesoleva otsuse tegemise ajal vangistust), mis iseenesest ei välista kaebajal tulevikus kokkupuudet haldusmenetlusega Tallinna Vanglas (sh pole välistatud taotluste esitamine, mille õigeaegsele läbivaatamisele vastustaja poolt on kaebajal õigus). III
  3. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse osas, milles kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse kaebaja kahju hüvitamise 12.02.2015 taotluse ja 24.03.2015 vaide lahendamisel seoses tähtaja mittejärgimisega. Ülejäänud osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. 23.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest ning see kulu jääb riigi kanda, muid menetluskulusid kaebajal asjas ei nähtu. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Poolte menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad seega nende enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4).

24. Kaebaja on haldusasja nr 3-15-1519 raames esitanud 08.02.2016 avalduse pealkirjaga „Täiendus haldusasjas nr 3-15-1519“ ning 23.02.2016 avalduse pealkirjaga „Vastuväide vastustaja täiendavatele seisukohtadele kohtuasjas nr 3-15-1519“. Tallinna Vangla 28.09.2015 vastus ja selle lisa on kaebajale tõlgitud vene keelde (kaebaja on saanud tõlke kätte 01.12.2015, tl 126). Tallinna Halduskohus andis kaebajale 09.12.2015 määrusega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja 15 päeva arvates 09.12.2015 määruse kättetoimetamisest. Kohus arvestas kaebajale täiendavate menetlusdokumentide esitamise 5 Riigikohtu 28.05.2014 otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-8-14 p 11 ning seal viidatud kohtupraktika. 9

(10)3-15-1519 tähtaja määramisel asjaoluga, et kaebaja on Tallinna Vangla 28.09.2015 vastuse ja selle lisa tõlkega saanud tutvuda alles 01.12.
  1. Samuti selgitas kohus 09.12.2015 määruses, et määrab Tallinna Vanglale täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja pärast kaebajale täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaja saabumist (kui täiendavaid dokumente ei esitata) või täiendavalt esitatavate menetlusdokumentide tõlke valmimist (I kd, tl 127 ja pöördel). Kaebaja sai nimetatud määruse koos määruse tõlkega kätte 28.12.2015 (I kd, tl 133). Kaebaja on 21.12.2015 ja 30.12.2015 esitanud vastused vastustaja 28.09.2015 vastuses ja selle lisas sisalduvatele seisukohtadele. Kuna kaebaja oli oma täiendavad menetlusdokumendid kohtule esitanud, andis kohus 25.01.2016 määrusega Tallinna Vanglale täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja 15 päeva arvates 25.01.2016 määruse kättetoimetamisest. Ühtlasi tegi kohus 25.01.2016 määrusega teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja – 11.03.2016 kell 16.
  2. Kaebaja sai nimetatud määruse koos tõlkega kätte 10.02.2016 (II kd, tl 77). Seega on saanud kaebaja õigeaegselt kohtu antud tähtajal oma seisukohad esitada ning kaebaja 08.02.2016 ja 23.02.2016 avaldused on esitatud haldusasja kirjalikus menetluses kaebajale antud tähtaega (15 päeva alates 09.12.2016 määruse kättetoimetamisest ehk hiljemalt 12.01.2016) oluliselt ületades. 25.

§ 51

lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.6 Kohus ei pea põhjendatuks läbi vaadata eelnimetatud hilinenult esitatud avaldusi. Kohus määras 25.01.2016 määrusega asjas otsuse tegemise kuupäeva 11.03.

  1. Kaebaja hilinenult esitatud avaldustega arvestamine takistaks põhjendamatult kohtu töörütmi ja otsuse tähtaegset valmimist. Kaebaja 08.02.2016 ja 23.02.2016 menetlusdokumentide tõlkimine ning seejärel vastustajale võimaluse andmine vaielda vastu kaebaja täiendavatele (08.02.2016 ja 23.02.2016) seisukohtadele või toetada neid venitaks menetlust ega oleks võimaldanud haldusasja otsusega lahendamist 11.03.
  2. Kohus on seisukohal, et kaebaja hilinenult esitatud avalduste menetlemine koormaks põhjendamatult kohtumenetlust.

§ 51lg-st 4 lähtuvalt tagastab kohus nimetatud avaldused kaebajale.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 6 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.11.2015 määrus kohtuasjas nr 3-3-1-64-15. Kolleegium pidas nimetatud määruses vajalikuks märkida, et kohus saab menetluse venimist vältida korraldavas määruses nõuete, avalduste ja tõendite esitamiseks tähtaja määramisega. Pärast tähtaega esitatud menetlusdokumendid saab kohus tagastada (

§ 51). 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.