lg 1 p 2, § 274 lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 4, 8, § 213 lg 2 p 1 - § 25 lg 2, § 120 lg 1 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Etkar Tammekivi, isikukood 38403272220, kodakondsus puudub, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 10.10.2011 Viru Maakohtu otsusega
§ § 200 lg 2 p 4, 7, 8, § 199 lg 2 p 5, 9, § 121, § 213, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 3 aastat 11 kuud 24 päeva, karistuse kandmiase algus 07.09.2010; 29.03.2012 Viru Maakohtu otsusega
lg 1, § 275 vangistusega 4 aastat 1 kuu 24 päeva (eelmine karistus liidetud); 07.08.2012 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 5, 7 järgi vangistusega 4 aastat 1 kuu 24 päeva (eelmine karistus liidetud), vabanes 31.10.2014 Tõkend, vahistamine, alates 21.11.2015 vandeadvokaat Lembit Nirgi Juhindudes KrMS §§ 238, 306, 309 lg 1,3, 310 lg 1, 311, 312, 313, 315 kohus O T S U S T A S: ETKAR TAMMEKIVI süüdi tunnistada
ETKAR TAMMEKIVI süüdi tunnistada
lg 1 järgi.
lg 1 alusel, arvestades raskema sanktsiooni määra
ETKAR TAMMEKIVI süüdi tunnistada
1 Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. ETKAR TAMMEKIVI süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. ETKAR TAMMEKIVI süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. ETKAR TAMMEKIVI süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Etkar Tammekivile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 (kahe) aasta 4 (nelja) kuu võrra mõistes karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.11.2015 Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Võlaõigusseaduse § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Etkar Tammekivilt tsiviilhagi katteks Xxx Xxx kasuks 91 (üheksakümmend üks) eurot 48 senti, mis tuleb kanda arveldusarvele nr xxx Swedbank pangas. Võlaõigusseaduse § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Etkar Tammekivilt tsiviilhagi katteks Xxx Xxx kasuks 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 70 senti. Xxx Xxxi esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata seoses kannatanud surmaga. Asitõendid: - - - paberitükk, voodilina, tekikott, poolik tuhatoos, CD plaat kõnesalvestisega, DNA proovid (sündmuskohalt ja kõrvarõnga sisepinnalt), mis on hoiul kriminaalasja juures (kannatanu Xxx episood) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; CD plaat videosalvestisega, mis on hoiul kriminaalasja juures (kannatanu xx episood)hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Jope, mis on hoiul kriminaalasja juures (kannatanu Xxx episood, kannatanu ei soovi jope tagastamist seoses jope määrdumisega) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; pudel ja DNA proov pudeli kaela pinnalt, mis on hoiul kriminaalasja juures - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; sildiga Poolik pudeli killud, mobiiltelefon Samsung, CD plaat videosalvestisega, sündmuskohalt äravõetud DNA proovid, mis on hoiul kriminaalasja juures (kannatanu Xxx episood)- hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Rahuldada vandeadvokaadi Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt Etkar Tammekivile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 194,40 eurot (s.h 2 kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, kohtuistungil osalemise eest 80 eurot, sõidukulud 42 eurot, käibemaks 32,40 eurot). Etkar Tammekivi menetluskulud: 119 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu, 337,80 eurot kaitsja tasu kohtueelses menetluses - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Etkar Tammekivilt riigituludesse menetluskulud: 291,60 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Lembit Nirgile; 61 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu; 61 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu; 1080 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 1493,60 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. Menetluskulud tuleb Etkar Tammekivil tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700080276 ning selgitus „Etkar Tammekivi 116-3585 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 15.11.2016 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 30.11.2016 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 16.12.2016 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Etkar Tammekivi on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 20.11.2015 pärast kella 19.00 kuni 21.11.2015 kella 04.10-ni korteris aadressil xxx, Etkar Tammekivi lõi korduvalt Xxx Xxx jalgade ja rusikatega näkku ning pähe ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 15E-IDI0114 Xxx Xxxl esinesid tursega nahaalused verevalumid vasakul pool näol (silma ümbrus, põse piirkond) ja kehapinnal; kuklaluu murd vasakul suure kuklamulgu eesmise vasaku serva piirkonnas, mille murrujoon ulatub atlantooktsipitaaliigesesse (e kandelüli-kuklaluu liigesesse), luufragmendi vähese nihkega. Vigastused ei ole eluohtlikud, tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud (koljupõhimikuluu nihkega murd keskmiselt 220-240 päeva). 3 Sellega pani Etkar Tammekivi toime tervisekahjustamise tekitamise, kui sellega on tekitatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, s. o pani toime kuriteo
Peale selle Etkar Tammekivi, olles 29.03.2012 Viru Maakohtu poolt karistatud
lg 1, § 275 järgi, karistus ei ole kustunud, 22.11.2015 pärast kella 00.10 Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Ida prefektuuri Jõhvi arestikambris kahtlustatavana kinnipidamise järgselt politseiniku xxx xx poolt Etkar Tammekivi suhtes teostatava turvakontrolli käigus lõi Xxx Xxx üks kord rusikaga näkku vasaku silma piirkonda, millega põhjustas Xxx Xxx füüsilist valu ja näole punetuse. Sellega pani Etkar Tammekivi toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, toime andud korduvalt s.o pani toime kuriteo
Peale selle Etkar Tammekivi, olles 10.10.2011 karistatud Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8, § 199 lg 2 p 5, 9, § 121, § 213, § 209 lg 2 p 1, 3 alusel vangistusega, karistus kustumata, 16.10.2015 kell 21.00 kuni 17.10.2015 kell 13.15 xxx peksis korteriperemeest Xxx Xxxt, lõi teda mitu korda rusikate ja jalgadega näkku, pähe, kehasse, millega põhjustas Xxx Xxxle füüsilist valu, paistetuse näos ja pearingluse. Peale kannatanu peksmist Etkar Tammekivi viis korterist välja Xxx Xxxle kuuluvad esemed: 1) lauaarvuti (videokaamera, süsteemiplokk, klaviatuur, kõlarid, monitor) maksumusega 50 eurot; 2) portmonee maksumusega 5 eurot, kus olid raha summas 40 eurot; 3) lauaarvuti kõvaketas maksumusega 15 eurot; 4) sülearvuti kõvaketas maksumusega 25 eurot; 5) digiboks maksumusega 59.90 eurot; 6) TV kaart maksumusega 10 eurot; 7) modem maksumusega 49.90 eurot; 8) mobiiltelefon „Samsung“ maksumusega 15 eurot; 9) korterivõtmed; 10) Swedbank AS-i pangakaart koos internetiparoolikaardiga Xxx Xxx nimele; 11) ID kaart ja pensioniraamat Xxx Xxx nimele, millega Xxx Xxxle tekitatud kahju on 269.80 eurot. Röövimise järgselt kannatanu vormistas uue Swedbank AS-i pangakaardi ja internetiparoolikaardi maksumusega 6.00 eurot. Uue lukusüdamiku ja magnetvõtme ostu maksumus on 18.70 eurot. Kokku kahju 294.50 eurot. Peale selle 23.10.2015 kella 15.00 paiku xxx sissekäigus trepil kolmanda ja neljanda korruse vahel lõi Etkar Tammekivi võõra vara äravõtmise eesmärgil Xxx Xxxt üks kord jalaga näkku, misjärel võttis Xxx Xxxlt käekoti, haaras tal juustest kinni ja tagus teda peaga vastu treppi. Seejärel Etkar Tammekivi võttis Xxx Xxx käekotist sularaha summas 21 eurot ja jättis käekoti sündmuskohale, ning tema teksa taskutest sularaha summas 6 eurot. Peksmisega põhjustas Xxx Xxxle haava peas kulmu piirkonnas, ninaluude murru, kolju- ja näoluude murru. Ravimisega seoses kannatanu kulutas ravimitele 27.48 eurot. Peksmise tulemusel kannatanu jope maksumusega 37 eurot oli määrdunud ja jopet ei ole võimalik kanda. Peale selle 04.11.2015 ajavahemikul kell 14.30 kuni kell 18.00 xxx juures Etkar Tammekivi hoidis alaealist xx xx (xx.a. sünd) õla piirkonnast kinni ning ähvardas kannatanut sõnadega, et annab peksa ja pussitab, misjärel võttis temalt mobiiltelefoni Samsung Galaxy Note4 maksumusega 806.92 eurot. Peale selle 19.11.2015 ajavahemikul kell 17.07 kuni kell 17.35 xxx juures Etkar Tammekivi lõi Xxx Xxxile pudeliga pähe ja korduvalt rusikatega näkku, võttis kannatanu taskust mobiiltelefoni Samsung maksumusega 70 eurot ja rahakoti, maksumust ei oma, milles olid 5 eurot, ID kaart ja Swedbank AS-i pangakaart Xxxi nimele. Pärast seda Etkar Tammekivi nõudis kannatanult pangakaardi pin-koodi, kuid kannatanu seda ei öelnud. Peksmise tõttu kannatanu oli toimetatud Ida-Viru Keskhaiglasse haiglaravile, haiglas viibimise maksumus 25 eurot, ravimite maksumus 25 eurot. Varaline kahju kannatanule 125 eurot. Vägivalla kasutamise tulemina Etkar Tammekivi põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustused: lahtised haavad otsmiku- ja kuklapiirkonnas, vasakul labakäel; nahaalused verevalumid mõlema silma ümbruses; ninaluude murd; parema 4 silmakoopa murd; peaaju pehmekelmealune verevalum paremas otsmikusagaras, mis ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Sellega Etkar Tammekivi pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, relvana kasutatava muu esemega, s.o pani toime kuriteo
Peale selle pärast Xxx Xxxi Swedbank AS-i pangakaardi röövimist xxx juures pani Etkar Tammekivi 19.11.2015 kell 17:36:15 ja kell 17:38:54 toime xxx asuva Swedbank AS-i pangaautomaadi kaudu Xxx Xxxi pangakontolt raha summas 1471.83 eurot väljavõtmise katse, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia temast sõltumata põhjustel, nimelt sisestas vale pin-koodi. Pärast pani Etkar Tammekivi 19.11.2015 kell 17:50:45 toime jälle xxx asuva Swedbank AS-i pangaautomaadi kaudu Xxx Xxxi pangakontolt raha väljavõtmise katse, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia temast sõltumata põhjustel, sest pangaautomaat konfiskeeris pangakaardi. Sellega pani Etkar Tammekivi toime teisele isikule varalise kahju tekitamise katse andmete ebaseadusliku sisestamise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, varguse, seega pani toime kuriteo
Peale selle 25.10.2015 kella 10.30 paiku xxx kaupluse juures Etkar Tammekivi ähvardas Xxx Xxxle tapmisega. Nimelt Etkar Tammekivi ütles talle, et kui ta hakkab kellelegi rääkima 23.10.2015 juhtunust, siis ta tapab tema. Need Etkar Tammekivi sõnad andsid alust Xxx Xxxl karta oma elu pärast, kuna 23.10.2015 kasutas Etkar Tammekivi juba vägivalda tema suhtes kuriteo toimepanemise ajal. Sellega pani Etkar Tammekivi toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, see tähendab pani toime kuriteo
MS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.
lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süütekoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 306 alusel lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas järgmised küsimused: 1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; 2) kas teo on toime pannud süüdistatav; 3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; 4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil ei soovinud süüdistatav ütlusi anda. Kannatanu V. Xxx episood
lg 1 p 2 alusel Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta tunnistab ennast süüdi antud kuriteos osaliselt, sest tal puudus tahtlus raske tervisekahjutuse põhjustamisele. Kohtueelse uurimise käigus ei vaidlustanud süüdistatava kannatanu peksmise fakti. Kahtlustatavana ülekuulamisel 22.11.2015 andis süüdistatav ütlusi, et tema ja kannatanu on elukaaslased. 20.11.2015 viibis tema ja kannatanu süüdistatava korteris. Nende vahel oli tüli. 5 Süüdistatav tunnistab, et tema ja kannatanu vahel toimus oraalne seks kannatanu nõusolekul. Mõlemad tarvitasid tol ajal fentanüüli ja 20.11.2015 olid mõlemad selle mõju all. Süüdistatav tunnistab, et ta lõi kannatanu korduvalt, kuid millega ja kuhu ta ei mäleta. Pärast seksuaalset kontakti jäi ta magama. Kui ta ärkas, oli uks lukku pandud, kannatanut korteris ei olnud. ( k 1 tlk 137) Vaidlust ei ole faktis, et kannatanul on vastavalt isiku kohtuekspertiisiaktile nr 15E-IDI0114 avastatud ravidokumentide alusel tursega nahaalused verevalumid vasakul pool näol ( silma ümbrus ja põse piirkond) ja kehapinnal; samuti kuklaluu murd vasakul suure kuklamulgu eesmise vasaku serva piirkonnas, mille murrujoon ulatub atlanto-oktsipitaaliigesesse luufragmendi vähese nihkega. Nahaalused verevalumid on tekitatud löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusikaga, kuklaluu murd võis olla tekitatud löögist näkku kaela ülesirutamise tagajärjel. Vigastused ei ole eluohtlikud, kuid tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjutuse kestusega rohkem kui 4 kuud, nimelt koljupõhimikuluu nihkega murd 220-240 päeva. ( k 1 tlk 110) Kannatanu V. Xxx 21.11.2015 antud ütlustest nähtub, et kannatanu väitel on süüdistatav tema endine elukaaslane. 20.11.2015 viibis ta süüdistatava korteris. Süüdistatav oli narkootilise aine mõju all, sest ta on narkomaan. Süüdistatav lõi kannatanut mitu korda rusikatega näo ja pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Samuti lõi süüdistatav kannatanut korduvalt jalgadega vastu selga, roideid ja pead. Kannatanu lebas põrandal ja püüdis ennast kätega kaitsta. Süüdistatav oli agressiivne ja karjus, et peksmise ajal vaataks kannatanu talle otsa. Samuti avaldas kannatanu, et süüdistatav surus tema vastupanu maha ja astus temaga kannatanu tahte vastaselt suguühendusse korduvalt, nõudes, et kannatanu teeks süüdistatavale xx seksi. ( Selles osas ei ole uurimist läbi viidud ja süüdistus esitatud- kohtu märkus). Kui süüdistatav jäi magama, lahkus kannatanu korterist, pani ukse lukku ja tänaval küsis abi turvateenistuse patrullilt. Talle võimaldati helistama häirekeskusesse, mida ta tegi. ( k 1 tlk 4) Ülekuulamisel tehtud fotolt ( k 1 tlk 7 ) nähtub, et kannatanu näo vasak pool on paistes. Häirekeskuse helisalvestis on asitõendida vaadeldud. ( k 1 tlk 85 ) Salvestise stenogrammist nähtub ( k 1 tlk 90-91 ), et kannatanu avaldas häirekeskuse töötajale, et ta on läbi pekstud, ta soovib pöörduda vastava avaldusega politseisse ja et teda traumapunkti viidaks. Peksja isiku osas selgitab kannatanu, et sellega isikuga oli tal kunagi suhe. Peksmise ajal oli tal teadvuse kaotusi ja esinesid krambid ja ta ei saa hästi aru, mis aeg praegu on ja millal see juhtus. Kohus leiab, et kannatanu ütlused peksmise kohta, et süüdistatav lõi teda korduvalt rusikate ja jalgadega näo, pea ja keha piirkonda, ühtivad isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga, millest nähtub, et kannatanuil on avastatud nahaalused verevalumid näol ja kehal, samuti kuklaluu murd. Kannatanu peksmise fakti kinnitab ka häirekeskuse helisalvestis. Kannatanu ütlused ja isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt ei ole vastuolus ka süüdistatava ütlustega, milles ta tunnistab, et lõi kannatanut korduvalt, kuid ei mäleta kuhu ja millega. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega leiab kinnitust, et ajavahemikul 20.11.2015 pärast kella 19.00 kuni 21.11.2015 kella 04.10-ni korteris aadressil xxx, lõi süüdistatav korduvalt Xxx Xxx jalgade ja rusikatega näkku ning pähe ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi. 6 Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 15E-IDI0114 Xxx Xxxl esinesid tursega nahaalused verevalumid vasakul pool näol (silma ümbrus, põse piirkond) ja kehapinnal; kuklaluu murd vasakul suure kuklamulgu eesmise vasaku serva piirkonnas, mille murrujoon ulatub atlantooktsipitaaliigesesse (e kandelüli-kuklaluu liigesesse), luufragmendi vähese nihkega. Vigastused ei ole eluohtlikud, tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud (koljupõhimikuluu nihkega murd keskmiselt 220-240 päeva). Antud episoodi lahendamine tähendab õigusliku küsimuse lahendamist, kas pekstes kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega näo, pea ja keha piirkonda, mis on iseenesest objektiivselt tahtliku tegevuse akt, tegutses süüdistatava saabunud tagajärje ( kuklaluu murd, mille puhul on tegemist pikaajalise raske tervisekahjustusega
Süüdistatav eitab tahtliku raske tervisekahjustuse põhjustamist.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
lg 1 p 2 järgi kvalifitseerimiseks peab kohus tuvastama, et süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega raske tervisekahjustuse tekitamisele. Kui kohus tuvastab tahtluse puudumist, tuleb tõdeda, et raske tervisekahjustus on põhjustatud ettevaatamatusest. Kohus leiab, et süüdistatava positsiooni kinnitab isiku kohtuarstlik ekspertiisi akt ja kannatanu ütlused. Nimelt, kannatanu ütluste kohaselt peksis süüdistatav teda korduvalt rusikate ja jalgadega näo, pea ja keha piirkonda. Ekspertiisiakti kohaselt on kannatanul avastatud nahaalused verevalumid näol ja kehal, mis tekkisid tömbi piiratud pinnaga esemega, näiteks rusikaga, löömisel. Nahaalused verevalumid ei ole eluohtlikud ega põhjustanud kannatanule pikaajalist ehk rasket tervisekahjustust. Pärast peksmist, mida kinnitavad mõlemad - süüdistatav ja kannatanu, toimus nende vahel oraalne seks. Kannatanu lahkus korterist ja pani ukse lukku. Eelnimetatud faktilised asjaolud näitavad, et peksmise ja vahetult pärast seda ei viibinud kannatanu seisundis, mida hinnates saaks süüdistataval, arvestades tema elukogemust, tekkida asjaoludele tuginev arvamus, et kannatanule on tekitatud raske tervisekahjustus. Vastupidi, sellised faktilised asjaolud osutavad pigem sellele, et süüdistataval võiks tekkida põhjendatud lootus, et ta kohtles kannatanut küll vääralt kehaliselt, kuid raske tagajärg ei saabu. Kuigi helisalvestisest häirekeskusele nähtub, et kannatanu väidab, et peksmise käigus esines tal korduvalt teaduse kaotust ja krampe, et ole süüdistatav ega kannatanu ise sellest kordagi oma ütlustes maininud. Kohus leiab, et nimetatud tõenditest ei nähtu, et süüdistatav oleks pidanud võimalikuks raske tervisekahjutuse põhjustamist kannatanule ja möönis seda. Süüdistatava tegu on otseselt tahtlik selle objektiivsest küljest ehk süüdistatav teadis, et ta peksab kannatanut, tekitades talle füüsilist valu, ja jätkas peksmist ehk vähemalt möönis kannatanule füüsilise valu tekitamist. Süüdistatava tegu tuleb sel juhul kvalifitseerida
lg 2 p 3 järgi - valu tekitava kehaline väärkohtlemine, toime pandud korduvalt ( sest süüdistatav oli varasemalt süüdi tunnistatud
Kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et raske tervisekahjustus on kannatanul tekkinud kaela ülesirutamisest näkku löögi ajal. Kohtu arvates ei ole kohtuliku uurimise käigus tuvastatud ühtki asjaolu, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et lüües rusikaga näkku, pidi süüdistatav võimalikuks, et kannatanu kaela ülesirutamisel tekib tal kuklaluu murd seda enam et nihkega. Kannatanul avastatud verevalumid näol ja kehal kinnitavad, et süüdistatava löögid olid küll intensiivsed ja korduvad, kuid nende löökide tagajärjel ei tekkinud kannatanul ühtegi tõsisemat vigastust, mis omakorda tähendab, et löögid ei olnud piisavalt tugevad tõsisemaste raskete vigastuste põhjustamiseks. 7 Seega jõuab kohus järeldusele, et raske tervisekahjutus, kuklaluu murd, on süüdistatav kannatanule küll tekitanud, seda aga ettevaatamatusest, sest puuduvad andmed, et süüdistatav oleks raske tervisekahjutuse põhjustamisel tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega. Seega on tuvastatud, et süüdistatav tekitas ühe teoga kannatanule tahtlikult mitteeluohtliku ja mittepikaajalise tervisekahjustuse ( nahaalused verevalumis näol ja kehal), samuti põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse ( kuklaluu murd) ettevaatamatusest. Süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 3 ja 119 lg 1 kogumi järgi ( vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2015 lk 379 ). Kannatanu xx xx episood
lg 2 p 3 alusel Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta tunnistab ennast selles episoodis täielikult süüdi ega vaidlusta faktilisi asjaolusid. Kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas E. Tammekivi, et ta tunnistab, et lõi politseinikku, sest viimane oli tema vastu jäme, lõi vastu nägu ja väljendab kahetsust. ( k 1 tlk 137 ) Kannatanu xx. xx andis ütlusi kohtueelsel uurimisel, et süüdistatav oli toimetatud politseijaoskonda seoses kuriteo kahtlustusega. Kannatanu pidi tegema turvakontrolli. Selle tegemisel lõi süüdistatava talle rusikaga ühe korra näkku, mille tagajärjel tekkis tal näole punetus ja prillid läksid katki. ( k 1 tlk 127-128, 140 ). Kannatanu ütlused ühtivad süüdistatava süü omaksvõtuga ja kinnitatakse veel mitme tunnistaja ütlustega, kelle juuresolekul oli tegu toime pandud. Tunnistajad kinnitasid, et süüdistatav lõi kannatanut ühe korra näkku turvakontrolli teostamisel politseijaoskonnas ( tunnistajate xx. xx k 1 tlk 129-131, xx xx k 1 tlk 132, xx. xx k 1 tlk 133, xx. xx k 1 tlk 134 ütlused). Kannatanu ja tunnistajate ütlused on kinnitatud asitõendi vaatlusprotokolliga ( k 1 tlk 145-153), millega on vaadeldud videosalvestis politseijaoskonna ruumist. Salvestisest nähtub, kuidas kannatanu, politseinik, teostab turvakontrolli teiste politseinike juuresolekul ja süüdistatav ründab politseiniku - lööb teda ühe korra näkku. Ülalnimetatud tõenditega on kinnitatud, et süüdistatav kasutas vägivalda, lõi ühe korra näkku, võimuesindaja ehk politseiniku suhtes ja seda seoses kannatanu poolt oma ametikohustuse täitmisega, ajal, mil politseinik teostas isiku suhtes turvakontrolli politseijaoskonna ruumis. Süüdistatav, 29.03.2012 Viru Maakohtu poolt karistatud
lg 1, § 275 järgi, karistus ei ole kustunud, 22.11.2015 pärast kella 00.10 Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Ida prefektuuri Jõhvi arestikambris kahtlustatavana kinnipidamise järgselt politseiniku Xxx xx poolt Etkar Tammekivi suhtes teostatava turvakontrolli käigus lõi Xxx Xxx üks kord näkku vasaku silma piirkonda, millega põhjustas Xxx Xxx füüsilist valu ja näole punetuse. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 3 alusel- võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise seoses ametikohustuse täitmisega, toime pandud korduvalt. Kohus leiab, et süüdistatav pani kuriteo toime, tegutsedes otsese tahtlusega
lg 3 mõttes ehk ta teadis, et lüües politseinikule näkku, kasutab ta vägivalda võimuesindaja suhtes seoses ametikohustuse täitmisega, tekitas talle füüsilist valu ja tahtiski seda. Kannatanu K. Xxx episood
lg 2 p 4 ja
järgi Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tunnistab ennast mõlemas episoodis kannatanu K. Xxxga süüdi ega vaidlusta asjaolusid. 8 Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015 ( k 1 lk 204 ) eitab süüdistatava
Kohus lähtub siiski süüdistatava poolt oma süü tunnistamisest selles episoodis, kuna ta võttis kuriteo omaks kohtuistungil. Kannatanu ütlustest nähtub, et 23.10.2015 kohtas ta süüdistatavat xxx, trepikojas. Süüdistatav lõi kannatanut jalaga näkku, rebis tema käest käekoti ja haaras juustest kinni, tagus kannatanut peaga vastu treppi. Süüdistatav nõudis temalt ravimit, mida kirjutab välja arst psühhiaater, pärast seda võttis käekotist raha summas 21 eurot. Pärast seda võttis süüdistatav tema teksade taskust veel raha summas 6 eurot ja lahkus. Kannatanu kutsus kiirabi. Paar päeva hiljem nimelt 25,.10.2015 kohtas ta süüdistatavat, kes ähvardas teda, et juhul, kui kannatanu räägib kellelegi juhtunust, tapab ta teda ära. Kannatanu väidab, et ta kartis väga. ( k 1 tlk 158, 186, 209 ) Kahtlustatavana ülekuulatud ( k 1 lk 162 ) tunnistas süüdistatav, et ta lõi kannatanut jalaga, võttis temalt raha, täpsustades, et ta ei tagunud kannatanut vastu treppi ja raha oli 18 eurot mitte 27 eurot. Ülekuulamisel väljendas E. Tammekivi kahetsust. Kannatanu ja süüdistatava ütlustega on kooskõlas K. Xxx kiirabikaart ( k 1 tlk 172 ), tõend traumapunktist ( k 1 tlk 175 ) ja kannatanu patsiendikaard ( k 1 tlk 176 ), millest nähtub, et kiirabi avastas, et patsiendil on pindmine pea- ja ninavigastus, patsiendi väitel peksti trepikojas; traumapunktis on avastatud, mis on kinnitatud patsiendikaardi andmetega, et patsiendil on koljusisene vigastus, aju vigastus koljusisese lahtise haavaga, lahtine peahaav kulmu piirkonnas, lahtine ninaluude murd. Kohus märgib, et kannatanu ütlused peksmise kohta, et süüdistatav lõi teda jalaga näkku ja siis tagus kannatanut peaga vastu treppi, on kooskõlas andmetega, mis sisalduvad ravidokumentidesnimelt, et kannatanul on avastatud lahtine peahaav kulmu piirkonnas, lahtine koljusisene haav ja lahtine ninaluude murd. Tunnistaja xx. xx ( k 1 tlk 214 ) kinnitas ütlustes, et ta kuulis, kuidas Etkar karjus xxx Xxx peale, et kui ta hakkab tema peale lobisema, siis ta … ( venekeelne ebatsensuurne sõna, mida võib kasutada ja kasutatakse sõna tappa asemele). Kannatanu ja süüdistatava ütluste, samuti ravidokumentidega on tõendatud, et 23.10.2015 kella 15.00 paiku xxx sissekäigus trepil kolmanda ja neljanda korruse vahel lõi Etkar Tammekivi võõra vara äravõtmise eesmärgil Xxx Xxxt üks kord jalaga näkku, misjärel võttis Xxx Xxxlt käekoti, haaras tal juustest kinni ja tagus teda peaga vastu treppi. Seejärel Etkar Tammekivi võttis Xxx Xxx käekotist sularaha summas 21 eurot ja jättis käekoti sündmuskohale, ning tema teksa taskutest sularaha summas 6 eurot. Peksmisega põhjustas Xxx Xxxle haava peas kulmu piirkonnas, ninaluude murru. Kohus leiab, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 järgi- röövimine korduvuse tunnusel, sest süüdistatav on varasemalt Viru Maakohtu 10.10.2011 süüdi tunnistatud
Süüdistatav võttis kannatanult tema vara raha summas 27 eurot, kasutades selleks vägivalga- lõi kannatanu jalaga ja näoga vastu treppi. Kannatanu ja tunnistaja xx. xx ütlustega, samuti süüdistatava teo omaksvõtuga on tõendatud, et 25.10.2015 kella 10.30 paiku xxx kaupluse juures ähvardas Etkar Tammekivi Xxx Xxxle tapmisega. Nimelt Etkar Tammekivi ütles talle, et kui ta hakkab kellelegi rääkima 23.10.2015 juhtunust, siis ta tapab tema. Need Etkar Tammekivi sõnad andsid alust Xxx Xxxl karta oma elu pärast, kuna 23.10.2015 kasutas Etkar Tammekivi juba vägivalda tema suhtes kuriteo toimepanemise ajal. 9 Kohus leiab, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi - ähvardamine tapmisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatava kasutas ähvardamisel venekeelset ebatsensuurset sõna, mis vene keele kandjate seas võibki tähendada teatud kontekstis ähvardust tapmisega. Kohus nõustub, et kannatanul oli piisavalt alust karta ka ähvarduse täideviimist. Süüdistatav on tema tuttav seoses narkootiliste ainete tarvitamisega, paar päeva enne käsitas süüdistatav kannatanu suhtes jõhkrat vägivalda. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega - ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ehk ähvardas kannatanut tapmisega, ja tahtis seda. Süüdistatava tahtlusega oli hõlmatud ka teadmine, et kannatanul on piisavalt alust teda karta, sest süüdistatav kasutas eelnevalt kannatanu suhtes vägivalda, pannes tema suhtes toime röövimise. Süüdistatav pani röövimise toime, tegutsedes kavatsetult
Nimelt, ta seadis endale eesmärgiks hõivata kannatanu vara ja pidas võimalikuks, et kasutades vägivalda, surudes sellega kannatanu vastupanu maha, võtabki ta kannatanu vara ära ja omastab asju. Süüdistatava tahtluse vorm tuleneb tema teo objektiivsest pildist. Ta lõi jalaga kannatanule näkku ja rebis käest koti. Pärast võttis kotist raha. See näitabki, et süüdistatava tegevus oli ajendatud eesmärgist hõivata kannatanu vara. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 1091,48 eurot ( kohtutoimik lk 8 ). Kohtuistungil loobus kannatanu tsiviilhagi summast 1000 euro ulatuses ja jäi nõude juurde summas 91,48 eurot. Süüdistatav võttis tsiviilhagi summas 91,48 eurot omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas kahju on tekitanud süüdistatav. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub ka põhjusliku seose tuvastamine süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, et süüdistatav pani kannatanu K. Xxx suhtes toime röövimise ja kahju on tekitatud tema toimepandud kuriteo tagajärjel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus võtab vastava normi materiaalõiguslikuks aluseks süüdistatava vastu esitatud nõude menetlemisel. Kahju hüvitamisel on isiku süü kahju tekitamises eeldatud VÕS § 1050 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist (tsiviilhagi õigeksvõtu korral) toetab ka Riigikohtu seisukoht (lahend nr.3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09). Nii rahuldab kohus kannatanu K. Xxx esitatud tsiviilhagi summas 91,48 eurot täies mahus lähtudes Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5. 10 Kannatanu A. Xxx poisood
Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tunnistab ennast antud kuriteos süüdi täielikult ega vaidlusta faktilisi asjaolusid. Kahtlustatavana ülekuulatud andis E. Tammekivi 09.11.2015 ütlusi, et 16.10.2015 viibis ta kannatanu korteris, kus koos tarvitati alkohoolseid jooke. Ta nägi, et korteris on arvuti ja muud asjad, ta otsustas need ära röövida. Kui kannatanu hakkas teda ukse juurde saatma, , ühel hetkel lõi ta kannatanut rusikaga näkku, seda korduvalt, kui kannatanu maha kukkus, lõi ta kannatanut veel jalgadega vastu keha. Kannatanu jäi lebama koridoris, tema aga korjas asjad kokku, ta võttis arvuti, monitori, klaviatuuri, kõlarid, veebikaamera, digiboksi, kannatanu taskust raha summas 15 eurot. Kahetseb tehtut. ( k 2 lk 26 ) Kahtlustatava ütlused ühtivad põhimõtteliselt kannatanu ütlustega, et 16.10.2015 kohtas ta Eediku nimelist isikut, kellaga läksid kannatanu korterisse ja hakkasid seal tarvitama alkohoolseid jooke. Kannatanu tunnistab, et oli juba piisavalt purjus, kui süüdistatav lõi teda, millega ta ei tea, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha ja seejärel lõi süüdistatav kannatanut jalaga vastu pead. Kannatanu kaotas teadvuse. Hommikul ta avastas, et kaduma läinud mõned asjad, arvuti, raha. ( k 2 tlk 6 ). Kannatanul esines 17.10.2015 kl 12.53 joove 0,72 mg/l. ( k 2 lk 11 ) Kannatanu tundis süüdistatava ära, mille kohta on koostatud äratundmiseks esitamise protokoll. (k 2 tlk 16-21 ) Läbiotsimise protokollist nähtub, et 22.11.2015 andis E. Tammekivi vabatahtlikult kannatanult röövitud digiboksi. ( k2 tlk 28-33) Digiboks on asitõendina vavaadeldud. ( k 2 tlk 37-43 ) 13.01.2016 esitas E. Tammekivi menetlejale taotluse, et ta soovib vabatahtlikult välja anda kannatanult röövitud arvuti ( k 2 tlk 80 ) Tunnistaja I. xxx ütlustest nähtub, et E. Tammekivi andis talle hoiule arvuti osad, mille annab ta välja- monitor, klaviatuur, arvutihiir ja kõlarid ( k 2 tlk 85-95 ) Kannatanu tundis oma isiklikud asjad ära. ( k 2 tlk 112, 115, 118, 121, 124), ja sai asjad tagasi. (k 2 tlk 127 ja 151). Kahtlustatav ja kannatanu ütluste, äratundmise protokolli, tunnistaja I. xxx ütluste, läbiotsimise protokolliga on tõendatud, et 16.10.2015 kell 21.00 kuni 17.10.2015 kell 13.15 Kohtla-Järvel xxx peksis süüdistatav korteriperemeest Xxx Xxxt, lõi teda mitu korda rusikate ja jalgadega näkku, pähe, kehasse, millega põhjustas Xxx Xxxle füüsilist valu, paistetuse näos ja pearingluse. Peale kannatanu peksmist Etkar Tammekivi viis korterist välja Xxx Xxxle kuuluvad esemed: 1) lauaarvuti (videokaamera, süsteemiplokk, klaviatuur, kõlarid, monitor) maksumusega 50 eurot; 2) portmonee maksumusega 5 eurot, kus olid raha summas 40 eurot; 3) lauaarvuti kõvaketas maksumusega 15 eurot; 4) sülearvuti kõvaketas maksumusega 25 eurot; 5) digiboks maksumusega 59.90 eurot; 6) TV kaart maksumusega 10 eurot; 7) modem maksumusega 49.90 eurot; 8) mobiiltelefon „Samsung“ maksumusega 15 eurot; 9) korterivõtmed; 10) Swedbank AS-i pangakaart koos internetiparoolikaardiga Xxx Xxx nimele; 11) ID kaart ja pensioniraamat Xxx Xxx nimele, millega Xxx Xxxle tekitatud kahju on 269.80 eurot. 11 Nimetatud süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Isik on varasemalt kohtulikul karistatud röövimise toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava pani röövimise toime, tegutsedes kavatsetult
Nimelt, ta seadis endale eesmärgiks hõivata kannatanu vara ja pidas võimalikuks, et kasutades vägivalda, surudes sellega ebakaines olekus oleva kannatanu vastupanu maha, võtabki ta kannatanu vara ära ja omastab asju. Süüdistatava tahtluse vorm tuleneb tema enda ütlustest, et tarvitades alkohoolseid jooke, nägi ta kannatanu korteris asju ja otsustas neid hõivata. Eesmärk oli saavutatud, kasutades vägivalda. Ta lõi kannatanut korduvalt kuna viimase poolt teadvuse kaotuseni, võttis asjad ära ja lahkus nendega korterist. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 159,70 eurot ( kohtutoimik lk 10-11 ). Süüdistatav võttis tsiviilhagi summas 159,70 eurot omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas kahju on tekitanud süüdistatav. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub ka põhjusliku seose tuvastamine süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, et süüdistatav pani kannatanu A. Xxx suhtes toime röövimise ja kahju on tekitatud tema toimepandud kuriteo tagajärjel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus võtab vastava normi materiaalõiguslikuks aluseks süüdistatava vastu esitatud nõude menetlemisel. Kahju hüvitamisel on isiku süü kahju tekitamises eeldatud VÕS § 1050 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib, et kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist (tsiviilhagi õigeksvõtu korral) toetab ka Riigikohtu seisukoht (lahend nr.3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09). Nii rahuldab kohus kannatanu A. Xxx esitatud tsiviilhagi summas 159,70 eurot täies mahus lähtudes Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5. Kannatanu J. xxx röövimise episood
lg 2 p 4 alusel Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta tunnistab süüd osaliselt. Kohtueelsel uurimisel 09.11.2015 kahtlustatavana antud ütlustes avaldas E. Tammekivi, et ta kahetseb tehtut, aga ta ei ole nõus, et see on röövimine. Nimelt, päev enne nägi ta, et J. xxx käsutuses on puutetundlik mobiiltelefon. J. xxx ema oli talle võlgu 100 eurot. 04.11.2015 käis ta J. xx ema xx kodus ja leppisid kokku, et ta hüvitab võlga selliselt, et E. Tammekivi võtab tema pojalt telefoni ära ja annab pandimajja. xx xx oli nõus. Ta võttis J. xx telefoni ja andiski pandimajja, sai selle eest 70 eurot ja kviitungi andis J. xxx kätte. ( k 2 tlk 179 ) 12 Kohus märgib, et tõenditega. süüdistatava versioon juhtunust on täielikult ümber lükatud kogutud J. xxx ütlustest nähtub, et 30.10.2015 toimus kahe laste seltskonna vahel konflikt. Ühes seltskonnas oli ka tema ise. 03.11.2015 tulid nende juurde vanemad, kelle lastega oli eelnevalt konflikt, hakkasid solvama ja ähvardama. 04.11.2015 kohtas kannatanut üks mees, kes oli vanematega koos 03.11.
lg 2 p 4 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, korduvuse tunnusel. Korduvuse tunnus tuleneb E. Tammekivi varasemast kehtivast karistusest
E. Tammekivi võttis kannatanult tema vara, telefoni, kasutades selleks psüühilist vägivalda, ähvardades sõnaliselt. Omastamise eesmärk vara hõivamisel on kinnitatud E. Tammekivi edasise käitumisega – ta käsitas telefoni kui oma vara, algul pani panti ja siis andis müüki. Kohus leiab, et teo toimepanemisel tegutses süüdistatav kavatsetult ehk tal oli eesmärk hõivata kannatanu vara- mobiiltelefon, milleks kasutas ta sõnalist ähvardamist. Võttes vara ära ja ähvardades sõnaliselt seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk vara hõivamist ja pidas seda võimalikuks, sest kannatanu oli teo toimepanemisel alaealine, kellele mõju osutamine on võimalik ka sõnalise ähvardusega. Kannatanu J. Xxx röövimise episood
lg 2 p 4,8 järgi ja teisele isikule varalise kahju tekitamine andmete ebaseadusliku sisestamise teel katse staadiumil
lg 2 p 1 – 25 lg 2 alusel Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tunnistab ennast mõlema kuriteo toimepanemises süüdi. Kohtueelsel uurimisel ülekuulatud süüdistatav selgitas, et ta tunnistab kuriteo toimepanemist ja kahetseb tehtut. Süüdistatav tunnistas, et ta varastas kannatanult telefoni Samsung, samuti rahakoti, mille viskas ära. Samuti üritas ta pangakaardiga automaadist raha saada, kuid ta ei teadnud koodi ja pangakaart jäi pangaautomaati. ( k 3 tlk 33, 131 ) Kannatanu J. Xxxi ütlustest nähtub, et 19.11.2015 kohtas ta noormeest ja koos noormehega oli tütarlaps. Kannatanu läks poodi ja ostis seal süüa ja viina. Noormees ja tütarlaps oli kogu aeg tema taga. Pärast seda läksid kõik koos xxx maja juurde, kus hakkasid tarvitama viina. Noormees lõi kannatanut pudeliga vastu pead ja hakkas vehkima pudelikaelaga. Kannatanu üritas osutada vastupanu ja nähtavasti kriimustas ründaja nägu. Noormees peksis kannatanu rusikatega näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Ründaja võttis tema taskust rahakoti ja nõudis PIN-koodi, rahakotis oli Swedbanki pangakaart. Kannatanu ei öelnud koodi. Veel võttis ründaja tema taskust telefoni Samsung. Kannatanu läks koju ja kutsus kiirabi, kiirabi viis ta haiglasse. Peksmis ajal kandis kannatanu prille, mis läksid katki. ( k 3 tlk 4, 49 ) Kannatanu ülekuulamisprotokolli lisana on foto kannatanu näost, millelt on tuvastatav visuaalselt kannatanule tekitatud vigastus näole. Mõlemad silmad on paistes, hematoomid. ( k 3 tlk 6) 14 Kannatanu ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll. Selles nähtub, et vaadeldud on ala majade taga aadressil xxx Kohtla-Järve. Teekattel on avastatud punakaspruunid jäljed. Avastatud on katkised prillid. Veretaolised pritsmed ja maja 8 seinal. Maas on pudeli etiketiga Polik klaaskillud. Avastatud on talvenokamüts. ( k 3 tlk 10 ) Fotod on k 3 tlk 11-16. Kannatanul vigastuste olemasolu kinnitab kiirabikaart, millest nähtub, et 19.11.2015 kl 18.11 saabus kiirabi kannatanu kutsel aadressile xxx. Kannatanul on avastatud lahtine peahaav, kolju- ja näoluude murd, ninaluude murd. Näol on verevalumid, ninaverejooks, otsmikul ja kuklal on lahtised haavad. Alkoholijoobeseisund. ( k 3 tlk 42 ) Patsiendikaardist nähtub, et kannatanu oli paigutatud haiglasse. ( k 3 tlk 44 ) Kannatanu ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanul esinesid lahtised haavad otsmiku- ja kuklapiirkonnas, vasakul labakäel. Samuti esinevad nahaalused verevalumid mõlema silma ümbruses, ninaluude murd, parema silmakoopa murd, peaaju pehmekelmealune verevalum. Lahtised haavad ja haab labakäel võisid olla tekitatud löögist klaasist püdeliga. Ninaluude murd, parema silmakoopa murd on tekitatud löökidest tömbi piiratud pinnaga esimega, näiteks rusika või kängitsetud jalaga. Vigastused ei ole eluohtlikud ega tekita tervisekahjustust rohkem kui 4 kuud. ( k 3 tlk 67 ). Kohus märgib, et kannatanu ütlused ja ekspertiisiakt ühtivad kokku kannatanule tekitatud vigastuste esinemise ja vigastuste tekitamise mehhanismi osas. Tunnistajana ülekuulatud V. Xxx andis ütlusi, et 19.11.2015 tema ja E. Tammekivi kohtasid üht meesterahvast. Kolmekesi läksid poodi. Mees ostis viina. Kassas seisis mees tunnistaja ees. Tunnistaja ostis sigarette. Mees väljus kauplusest ja E. Tammekivi läks selle mehe juurde. Tunnistaja läks eemale. Mõne aja pärast tuli E. Tammekivi tunnistaja järgi ja küsis, kas tunnistaja nägi poes selle mehe pangakaardi PIN-koodi. Hiljem nägi tunnistaja, et E Tammekivi viskas rahakoti minema. ( k 3 tlk 27 ) Swedbank on politseipäringule vastanud ja esitanud menetlejale vastuse ja videosalvestise, millest nähtub, et 19.11.2015 kl 17.36 kuni kl 17.50 üritati kannatanu pangakaardida saada juurdepääsu kontole. Kuna sisestatud PIN-kood oli vale, kaart konfiskeeriti. Lisatud on pangakaardi kasutaja foto. ( k 3 tlk 109-112 ). V. Xxx ütlustest nähtub, et talle fotol ( k 3 tlk 118 ) esitatud meesterahvas on E. Tammekivi ( k 3 tlk 119-120 ) Kannatanu ja tunnistaja V. Xxx ütluste ja süüdistatava omaksvõtuga, samuti kiirabikaardi, patsiendikaardi ja ekspertiisiakti ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 19.11.2015 ajavahemikul kell 17.07 kuni kell 17.35 xxx juures lõi Etkar Tammekivi Xxx Xxxile pudeliga pähe ja korduvalt rusikatega näkku, võttis kannatanu taskust mobiiltelefoni Samsung maksumusega 70 eurot ja rahakoti, maksumust ei oma, milles olid 5 eurot, ID kaart ja Swedbank AS-i pangakaart Xxxi nimele. Pärast seda Etkar Tammekivi nõudis kannatanult pangakaardi pin-koodi, kuid kannatanu seda ei öelnud. Peksmise tõttu kannatanu oli toimetatud Ida-Viru Keskhaiglasse haiglaravile, haiglas viibimise maksumus 25 eurot, ravimite maksumus 25 eurot. Varaline kahju kannatanule 125 eurot. Vägivalla kasutamise tulemina Etkar Tammekivi põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustused: lahtised haavad otsmiku- ja kuklapiirkonnas, vasakul labakäel; nahaalused verevalumid mõlema silma ümbruses; ninaluude murd; parema silmakoopa murd; peaaju pehmekelmealune verevalum paremas otsmikusagaras, mis ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4,8 järgi, röövimine korduvuse tunnusel, toime pandud relvava kasutatava esemega. 15 Korduvuse tunnus on tuletatav isiku varasemast karistusest
Süüdistatav hõivas kannatanu vara, kasutades selleks vägivalga. Vägivalla rakendamisel kasutas süüdistatava relvana pudelit ja pudelikaela, millega tekitas kannatanule lahtised haavad pea piirkonnas. Peale selle pärast Xxx Xxxi Swedbank AS-i pangakaardi röövimist xxx juures pani Etkar Tammekivi 19.11.2015 kell 17:36:15 ja kell 17:38:54 toime Kohtla-Järvel xxx asuva Swedbank AS-i pangaautomaadi kaudu Xxx Xxxi pangakontolt raha summas 1471.83 eurot väljavõtmise katse, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia temast sõltumata põhjustel, nimelt sisestas vale pinkoodi. Pärast pani Etkar Tammekivi 19.11.2015 kell 17:50:45 toime jälle Kohtla-Järvel xxx asuva Swedbank AS-i pangaautomaadi kaudu Xxx Xxxi pangakontolt raha väljavõtmise katse, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia temast sõltumata põhjustel, sest pangaautomaat konfiskeeris pangakaardi. Süüdistatava nimetatud tegevus on tõendatud süüdistatava omaksvõtuga, samuti V. Xxx ütluste, panga vastuse ja salvestisega. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi - teisele isikule kahju tekitamine andmete ebaseadusliku sisustamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, korduvuse tunnusel, mis jäi katse staadiumile. Korduvuse tunnust moodustab isiku varasem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest.
süüteokooseisu puhul on tegemist tagajärje deliktiga, mis tähendab, et tegu on lõpule viidud tagajärje saabumisel. Kahju andmete ebaseaduslikul sisestamisel ei saabunud, tegu jäi katse staadiumile, kuigi isik on teinud kõik ennast olenevat, et viia kuritegu lõpuni. Ta sisestas korduvalt PIN-koodi kuni kaart oli konfiskeeritud. Röövimise toimepanemisel tegutses süüdistatav kavatsetult
Ta seadis endale eesmärgiks kannatanu vara hõivamist ja pidas võimalikuks, et see saab teoks, kasutades eesmärgi saavutamiseks vägivalda, võttes kannatanult tema vara ära. Ka
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav kavatsetult
Sisestades korduvalt PIN-koodi ja kasutades kannatanult röövitud pangakaarti, seadis süüdistatav endale eesmärgiks kannatanu kontol oleva raha saamist ehk varalise kasu saamist. Ta pidas võimalikuks, et varalise kasu saamine saabub, kuna tegi kõik ennast olenevat eesmärgi saavutamiseks- sisestas PIN-koodi korduvalt kuni kaardi konfiskeerimiseni. Kannatanu J. Xxx on esitanud tsiviilhagi summas 125 eurot. ( kohtutoimik tlk 13 ). Kannatanu suri 10.02.2016. Surmakanne 4-11-2016/213 ( k 3 tlk 72 ). Õigusjärglane ei ole tuvastatud. KrMS § 37-1 lg 4 näeb ette, et kui füüsilisest isikust kannatanu sureb ja kannatanu üldõigusjärglast ei ole teada, jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. Tuginedes KrMS § 37-1 lg 4 sätestatule, tuleb jätta kannatanu J. Xxx esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata seoses kannatanu surmaga. Kohus ei tuvastanud Etkar Tammekivi puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
alusel on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et Etkar Tammekivi on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi arvestades
KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeskätt märgib kohus ja seda eesmärgiga tuletada menetlusosalistele ette, et lühimenetluses mõistetakse karistust täpselt samadel põhimõtetel nagu üldmenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-11-77-11). Tegemist ei ole nö konsensusliku karistuse mõistmise ega kompromissiga. Lühimenetluses on ainuke eelis süüdistatavale, et mõistetud karistust vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Teine märkus on see, et kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumuse järgi (vt Riigikohtu lahend 3-1-199-13). Ja kolmandaks, varem korduvalt karistatud isikuid, kes on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, ootab kohtu poolt rangem kohtlemine karistuse mõttes (vt Riigikohtu lahend 3-1-113-11). Viimane märkus on E. Tammekivi suhtes aktuaalne, kuna isik on varasemalt korduvalt karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, samuti on ta korduvalt toime pandud röövimise, mis on isiku- ja varavastane kuritegu. Kogu kohtueelse uurimise käigus väljendas süüdistatav vähemalt sõnalist kahetsust. Kohus arvestab kahetsust karistust kergendava asjaoluna
Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani.
Kohus on tuvastanud, et
Sel juhul tuleb kohaldada
lg 1 sätestatut ja mõista karistus ühe teo eest raskeima paragrahvi alusel ehk
17 Kohus leiab, et isikut ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna isik on varasemalt kordivalt karistatud isik, muuhulgas ka isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja varasemad vabadusekaotuslikud karistused ei ole isikut mõjutanud. Seega leebema karistuse kohaldamine ei ole karistamispraktika ja karistuse eesmärkidega kooskõlas. Kohus leiab, et süüdistatava süü kannatanu V. Xxx episoodis on üle keskmise. Süüdistatav ei piirdunud ühe löögiga vaid peksis kannatanut ehk lõi kannatanut korduvalt. Süüdistatav lõi ka põrandal lebavat kannatanut siis, kui kannatanu palus seda lõpetada ja püüdis ennast kätega kaitsta. Peksmise käigus käitus süüdistav küüniliselt, ta võttis raseerija ja ähvardas kannatanut raseerida, lõikas raseerijaga nahka mitmes kohas kaelal ja kõrval. Rebis kannatanu kõrvast kõrvarõnga. Selline käitumine kannatanu suhtes näitab isiku kõrget agressiivsust ja soovi alandada niigi peksmisest murtud kannatanut. Ei saa jätta tähelepanuta, et peksmisega on kannatanule tekitatud ettevaatamatusest raske tervisekahjustus. Kõik see suurendab süüdistatava süüd. Süüdistatav on varasemalt karistatud
See näitab, et isikuvastase kuriteo toimepanemine ei ole süüdistatava jaoks üksik juhusliku laadi kuritegu, vaid selline käitumine on süüdistatavale kohane. Arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistusena mõista
lg 1 kohaldamisega
lg 2 p 3 järgi vangistus 3 aastat.
Kohus leiab, et süüdistatava süü on antud kuriteos oluliselt alla keskmise ja võib piirduda minimaalse karistusega, mille määr on niigi märkimisväärne – 1 aasta vangistust. Süüdistatav lõi kannatanu ühe korra näkku ega tekitanud kannatanule tervisekahjustust. Kannatanu tundis valu ja põsel oli punetus. Süüdistatav on ka varasemalt kohtulikult karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, leia kohus lõplikult, et süüdistatavale tule karistusema mõista
lg 2 p 3 järgi vangistus 1 aasta ehk sanktsiooni alammääras.
Seega karistuse keskmine määr on 9 aastat vangistust. Süüdistatava poolt on toime pandud 4 episoodi röövimist. Kolmel korral on süüdistatav kasutanud füüsilist vägivalda, ehk peksis kannatanuid, ühel korral piirdus süüdistatav sõnalise ähvardusega seda aga alaealise suhtes ( kannatanu J. xxx episood). Süüdistatava poolt tekitatud materiaalse kahju summad ei ole olulised. Selle taustal on aga eriti taunitav, et ebaolulise kasu saamiseks kasutas süüdistatav korduvalt füüsilist intensiivset vägivalda. Näiteks kannatanu J. Xxxile oli tekitatud ninaluude ja parema silmakoopa murd; kannatanu K. Xxxle kolju- ja näoluude murd, kannatanu A. Xxx esines peksmise tagajärjel teadvusekaotus. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus röövimistes on alla keskmise, kuid ei ole minimaalne. Süüdistatava on varasemalt karistatud röövimiste toimepanemise eest. Kohus leiab, et arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb süüdistatavale mõista karistusena vangistus 6 aastat.
Kohus leiab, et isiku süü on antud kuriteoepisoodis minimaalne. Arvestada tuleb sedagi, et kuigi tegu oli täidetud, jäi tagajärg saabumata ja seega on tegemist
Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb mõista
lg 2 p 1 -25 lg 2 järgi karistusena vangistus 1 aasta ehk sanktsiooni järgi minimaalne karistus.
lg 1 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. 18 Kohus leiab, et rahalise karistusega karistamine ei ole antud juhul põhjendatud, sest rahalise laadi karistusega ei ole karistuse eesmärk täidetav. Isik on varasemalt korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest ja karistatud vabadusekaotusliku karistusega. Vaatamata sellele, jätkas ta vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist. Seega leebema karistuse kohaldamine oleks karistamise loogikaga vastuolus. Kohus leiab, et antud episoodis on süüdistatava süü suurus keskmine. Ta ähvardas kannatanut ühel korras, samas aga selliste sõnadega, mis tähendavad ähvardamist tapmisega. Varasemalt oli kannatanu süüdistatava ohver seoses röövimisega. Seega jätkas süüdistatav sama kannatanu suhtes kuritegude toimepanemist, kasutades psüühilist vägivalda – ähvardades tapmisega. Arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb
Kuna süüdistatav puhul on erinevatel aegadel erinevate kannatanute suhtes toime pandud hulgalised kuriteod, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista kuritegude kogumi eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 7 aastat,
MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista karistusena 4 aastat 8 kuud vangistust, lugedes karistuse alguseks isiku kinnipidamise kuupäev alates 21.11.2015. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 4,9 on kuludeks ekspertiisitasu, kaitsjatasu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Kohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. Üheski kuriteos ei ole isik õigeks mõistetud, seega ei ole alust jätta osa kulusid proportsionaalsuse põhimõtte alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud pikaajalise vangistusega ja kuigi vanglas on isik kohustatud töötama kui ta on tööle määratud, reaalne olukord on selline, et kinnipidamisasutuses ei ole kõik vangid tööga hõivatud, seda enam, et isik on karistatud lühisajalise vangistusega, või tööst saadavad sissetulekud on madalad. Sellises olukorras leiab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest mõistlik osa riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult leiab kohus, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi tasu 337,80 eurot ja ekspertiisitasu summas 119 eurot. Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 1080 eurot. Kohus leiab, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 1080 eurot sundraha, kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest kaitsjatasu summas 291,60 eurot ja 122 eurot ekspertiisitasud. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata kohtukulude 1493,60 eurot tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, sest vangistusega karistatud isiku puhul on sellise summa maksmine ühekordselt üle jõu. 19 ASITÕENDID Asitõendite küsimuses tuleb võtta järgmine seisukoht: - paberitükk, voodilina, tekikott, poolik tuhatoos, CD plaat kõnesalvestisega, DNA proovid (sündmuskohalt ja kõrvarõnga sisepinnalt), mis on hoiul kriminaalasja juures (kannatanu Xxx episood) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - CD plaat videosalvestisega, mis on hoiul kriminaalasja juures (kannatanu xxx episood)hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - Jope, mis on hoiul kriminaalasja juures (kannatanu Xxx episood, kannatanu ei soovi jope tagastamist seoses jope määrdumisega) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - pudel ja DNA proov pudeli kaela pinnalt, mis on hoiul kriminaalasja juures - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - sildiga Poolik pudeli killud, mobiiltelefon Samsung, CD plaat videosalvestisega, sündmuskohalt äravõetud DNA proovid, mis on hoiul kriminaalasja juures (kannatanu Xxx episood)- hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik Saima Vou rahvakohtunik Kersti Tammesaar rahvakohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.