TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-639 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Aktsiaselts SEBE kaebus

) § 21 lg 3 alusel läbi viidud majanduslikult soodsaima pakkumuse valiku tulemuste muutmiseks asjakohatute põhjendustega. Vaidlusaluse korraldusega kehtetuks tunnistatud korraldusega oli vastustaja selgelt, üheselt mõistetavalt ja kooskõlas konkursi tingimustega tuvastanud, et kaebaja hinnapakkumus veoteenuse ajutiseks osutamiseks

1. aasta I-III kvartalis oli majanduslikult soodsaim ja seda hinnangut ei ole vaidlusaluse korralduse andmisel ühegi asjakohase argumendiga ümber lükatud. Kaebaja leiab, et tema poolt pakutud hind
2. aasta I kvartaliks või väidetav kolmanda isiku poolne (kaebaja hinnangul alusetu) võimalik kahjunõue ei saanud mitte mingil moel muuta faktiliselt ebasoodsamat hinnapakkumust soodsamaks. Kaebaja arvates on vastustaja tõlgendus viitega riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 31 lg-le 4 avatud loetelule väär. RHS-i vastav norm kehtestab avatud loetelu hindamiskriteeriumide kehtestamiseks ja seda ei saa mingil tingimusel rakendada alles pakkumuste hindamise käigus, kui selliseid kriteeriume kehtestatud ei ole. Puuduvad mis tahes põhjused tõlgendada majandusliku soodsuse mõistet

§ 21lg 3 tähenduses olemuslikult teistmoodi.

Pakkumuste majanduslikku soodsust ei saa võrrelda mis tahes muude asjaolude alusel, mida pakkujatel ei olnud võimalik ette teada ega oma pakkumuses arvestada. Kaebaja leiab, et korraldus, millega tunnistati kaebaja ilmselgelt soodsam pakkumus kohatute argumentide põhjal ebasoodsamaks, on ebaseaduslik ja rikub kaebaja õigusi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 21. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, väites, et kaebaja eesmärke ei ole võimalik esitatud kaebusega saavutada. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebusega vaidlustatud korraldus õiguspärane haldusakt, mis on antud kooskõlas

§ 21

lg-ga 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1370/2007.

§ 21

lg 3 võimaldab sõlmida otselepingu kui avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks. Seega on tegemist erakorralise ja erandliku meetmega, mida saab rakendada kitsalt seaduses ette nähtud olukordades. Vastustaja väidab, et kuna AS SEBE osutas teenust tähtaegse lepingu alusel kuni 31.03.2016, siis puudus Võru Maavalitsusel kõigest 9 päeva enne kaebajaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu kehtivuse lõppu igasugune kindlustunne Võru maakonnas avaliku teenuse (st bussiveo teenuse) katkematuks osutamiseks. Seega esines reaalne oht, et alates 01.04.2016 lakkab Võru maakonnas bussiliiklus toimimast, kui pädev asutus ei astu teenuse jätkumise tagamiseks samme ja ei võta vastu erakorralisi meetmeid. Vastustaja hinnangul olid täidetud alused erakorraliste meetmete rakendamiseks kooskõlas

§ 21lg 3 p-ga 2.

Vastustaja väidab, et otselepingu sõlmimine AS-ga Hansa Bussiliinid on põhjendatud, kuna AS SEBE ei olnud esitanud vastustajale nõuetekohast hinnapakkumist. Selleks, et tagada pakkujate võrdne kohtlemine ning lepingu sõlmimisel hankija rahaliste vahendite säästlik ja läbipaistev kasutamine, palus vastustaja kaebajal esitada hinnapakkumused eraldi ajavahemiku 01.01.2016 kuni 31.03.2016 kohta ja 01.04.2016 kuni 30.09.2016 kohta koos võimalusega viimasel juhul pikendada lepingut (ilma liinikilomeetri hinda muutmata) kuni tähtajani 31.12.2016, kuid AS SEBE ei esitanud pakkumist ajaperioodi 01.04.2016 kuni 30.09.2016 kohta. Vastustaja väidab, et hindas ja võrdles esitatud hinnapakkumisi tuvastamaks majanduslikult soodsamat lahendust, sest tal oli kohustus tuvastada majanduslikult soodsam võimalus, mitte majanduslikult soodsam pakkumus. Vastustaja on seisukohal, et otselepingu sõlmimine oli kooskõlas EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg-ga 5, mille sõnastusest on põhjendatud järeldada, et pädev asutus otsustab ise, kellega ta erandlike asjaolude ilmnemisel lepingu sõlmib. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD 22. Kolmas isik AS Hansa Bussiliinid palub jätta kaebus rahuldamata, asudes seisukohale, et vastustaja on tuvastanud

§ 21

lg-le 3 vastava majanduslikult soodsama alternatiivi ja vaidlustatud korraldus ning selle alusel sõlmitud vaidlustatud otseleping on õiguspärased. Kolmas isik väidab, et ta oli vaidlustatud korralduse andmise ajaks soetanud spetsiifilised gaasibussid, kuid mida ei olnud võimalik gaasitankla puudumise tõttu avaliku liiniveo piirkonnas kasutusele võtta. Gaasitankla rajamise kohustus ei saanud aga lasuda kolmandal isikul. Kolmas isik nõustub Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2016 kohtumääruses esitatud järeldusega, et

§ 21lg-tes 4 ja 5 sätestatud piirangud ei ole käesoleval juhul kohaldatavad.

Vaidlustatud korraldus on antud

§ 21lg 3 alusel, mis sätestab meetmed juhuks, kui esineb teenuse katkemise oht.

Tartu Ringkonnakohus on õigesti järeldanud, et käesoleval juhul ei olnud välistatud otselepingu sõlmimine kolmanda isikuga eeldusel, et otselepingu sõlmimine on otsustatud kohases menetluses õiguspäraselt

§ 21lg 3 tingimustele vastavalt.

Kolmas isik väidab, et vastustaja oli vaidlustatud korralduse andmisel olukorras, kus eksisteeris oht teenuse osutamise katkemiseks, mistõttu olid täidetud alused erakorraliste meetmete rakendamiseks kooskõlas

§ 21lg 3 p-ga 2.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
2. Vaidlust ei ole selles, et Võru Maavalitsuse ja AS SEBE vahel oli 15.10.2008 sõlmitud Võru maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping nr 1.3-1/192 (II kd, tl 3-9), mille kohaselt AS SEBE teostas ajavahemikul 01.01.2009 kuni 31.12.2015 Võru maakonnas avalikku bussiliinivedu ning mille kehtivust oli vastustaja

§ 21

lg 3 p 1 alusel sunnitud pikendama 30.11.2015 kokkuleppega nr 3-3/15/524 (II kd, tl 169) kuni 31.03.2016, kuna AS-ga SEBE samasse kontserni kuuluv OÜ Eesti Buss vaidlustas 2015 toimunud riigihanke tulemused.

1. Vaidlustatud korraldusega kinnitas Võru maavanem hinnapakkumuste uue võrdlemise tulemused ja otsustas sõlmida
2. aasta oktoobris korraldatud ja algselt juba 26.11.2015 korraldusega lõpetatud konkursi tulemusel

§ 29lg 3 p 2 alusel uue otselepingu AS-ga Hansa Bussiliinid.

Seega ei olnud kaebajal alates 01.04.2016 enam võimalik osutada reisijateveo teenust Võru maakonna bussiliinidel ega saada selle eest toetust. 26. Vaidlus on selles, kas vaidlustatud korraldusega kinnitatud hinnapakkumused ja 31.03.2016 sõlmitud otseleping AS-ga Hansa Bussiliinid on seaduslikud.

§ 21

lg 3 p 1 kohaselt oli Võru Maavalitsusel õigus pikendada seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut samadel või uutel tingimustel kuni vedaja leidmiseni, kui tegemist on majanduslikult soodsama võimalusega.

§ 21

lg 3 p 2 sätestab, et kui pädeva asutuse tegevus on RHS-s sätestatud korras vaidlustatud ja avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on pädeval asutusel õigus, majanduslikult soodsamat võimalust valides, sõlmida riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otseleping, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks. 27. Tartu Ringkonnakohus asus 03.05.2016 määruse (I kd, tl 135-139) p-s 32 seisukohale, et

§ 21

lg-s 3 sätestatud meetmeid saab rakendada siis, kui esineb teenuse katkemise oht ning nende meetmete rakendamisel ei kohaldu sama sätte järgnevates lg-es loetletud piirangud otselepingu sõlmimiseks. Tartu Ringkonnakohtu poolt antud tõlgendus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 põhjendusega 24 ja art 5 lg-ga

1. EÜ määruse nr 1370/2007 põhjenduse 24 kohaselt teenuse katkemise ohu puhul peaks pädevatel asutustel olema õigus rakendada lühiajalisi erakorralisi meetmeid kuni uue avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseni. Seega on EÜ määruses nr 1370/2007 selgesõnaliselt antud pädevatele asutustele õigus rakendada erakorralisi meetmeid vältimaks avaliku teenindamise lepingu alusel osutatud teenuse katkemist. Viidatud reegel tagab kohtu arvates avalikku huvi ja tagab suurema kahju ära hoidmise ning on kirjeldatud olukorras proportsionaalne taotletava eesmärgiga.
2. EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 2 näeb ette võimaluse avaliku teenuse otselepingu sõlmimiseks üksusega, kelle üle pädev asutus teostab kontrolli, mis on sarnane tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga. EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 5 sätestab erakorraliste meetmete liigid ning nende maksimaalse kestvuse. Muuhulgas loetakse EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 5 kontekstis erakorraliseks meetmeks avaliku teenindamise otselepingu sõlmimine, kui sellise lepingu kestus ei ületa kahte aastat. Järelikult on EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 5 oma olemuselt analoogne

§ 21

lg 3 regulatsioonile, mis samuti annab pädevale asutusele õiguse sõlmida riigihanke üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otseleping, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks.

1. Kohus märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused on liikmesriikides otsekohaldatavad ning vastustajal oleks olnud õigus sõlmida kolmanda isikuga otseleping ka üksnes EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 5 alusel kui esines oht avaliku teenuse osutamise katkemises. Seega on tegemist erakorralise ja erandliku meetmega, mida saab rakendada kitsalt seaduses ette nähtud olukordades.
2. Riigikohtu halduskolleegium selgitas oma 13.09.2016 otsuse nr 3-3-1-38-16 p-s 21, et avaliku teenindamise otseleping sõlmitakse konkreetse isikuga. Otselepingu regulatsiooni eesmärgiks on lubada avaliku teenindamise leping sõlmida erandina ilma võrdse kohtlemise ja konkurentsi kaitse kaalutlustele tähelepanu pööramata. Kuigi Riigikohus hindas nimetatud lahendis

-i varasemat redaktsiooni, on viidatud põhimõte kohtu arvates kohaldatav ka

kehtiva redaktsiooni rakendamisel. Nimelt nähtub kehtiva

-i seletuskirjast, et otseleping on leping, mis sõlmitakse ilma eelneva võistleva pakkumismenetluseta, st hankemenetluseta RHS tähenduses. Järelikult on seadusandja otselepingu sõlmimise regulatsiooniga kehtestanud erandi riigihangete korraldamise kohustusest.

1. Asja materjalidest nähtuvalt ebaõnnestus vastustajal AS-ga SEBE lepingu pikendamine enamaks kui kolm kuud, kuna AS SEBE ei esitanud hinnapakkumust nõutud üheksaks kuuks ja arvestades tema poolt kahes osas pakutud hinnatingimustega, oleks see osutunud vastustaja väitel majanduslikult ebasoodsaks. Seega kuna AS SEBE osutas teenust tähtaegse lepingu alusel kuni 31.03.2016, siis esines kohtu hinnangul otsene oht, et alates 01.04.2016 lakkab Võru maakonnas bussiliiklus toimimast, kui pädev asutus ei astu teenuse jätkumise tagamiseks samme ja ei võta vastu erakorralisi meetmeid ehk Võru maavalitsusel oli õigus ja pädevus sõlmida otseleping kolmanda isikuga ilma RHS-ist tulenevaid nõudeid järgimata.
2. Kaebaja väide, mille kohaselt

§ 21

lg-d 4 ja 5 välistavad pädeva asutuse poolt erakorraliste meetmete rakendamise, on kohtu arvates ekslik ja vastuolus viidatud

-i ning EÜ määruse nr 1370/2007 selgete põhimõtetega. Tartu Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse 25.03.2013 algatatud

eelnõu (404SE) seletuskirja kohaselt on

§ 21

lg-te 4 ja 5 regulatsiooni eesmärk lisavõimalusena lubada avaliku teenuse otselepingute sõlmimist olukorras, kus veomaht on väike, toetades selliselt kohalikke väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Lg-s 5 sätestatud piirang peab aga välistama väikesemahuliste otselepingute kuritarvitamise liinide grupeerimise kaudu hankekohustuse eiramiseks. Seetõttu ka käesoleval juhul, vaatamata sellele, vastustaja on 26.08.2015 sõlminud AS-ga Hansa Bussiliinid avaliku teenuse lepingu ning otselepinguga määratletud veoteenuse maht ületab 200 000 kilomeetrit aastas, ei olnud välistatud otselepingu sõlmimine AS-ga Hansa Bussiliinid eeldusel, et otselepingu sõlmimine on otsustatud kohases menetluses õiguspäraselt

§ 21

lg 3 tingimustele vastavalt, millest kohus järeldab, et vastustaja tegevus kolmanda isikuga otselepingu sõlmimisel oli õiguspärane. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et tulenevalt õigusnormidest esinesid käesoleval juhul erakorralised asjaolud ja otsene oht teenuse osutamise katkemises, mis õigustasid vaidlustatud korralduse andmist ning vastustajal oli õigus sõlmida erakorralise meetmena otseleping kolmanda isikuga. 33. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja poolt sõlmitud otseleping on majanduslikult ebasoodne.

§ 21

lg-s 3 sätestatud erakorralise meetme rakendamiseks lasus vastustajal kohustus võrrelda esitatud pakkumisi ja valida majanduslikult soodsamate võimaluste vahel.

§ 21

lg 3 p 2 kohaldamise eelduseks on riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimine sh rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, kõigi isikute võrdne kohtlemine ning hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamine. Seega

§ 21

lg 3 kontekstis omavad tähtsust ka pakutava teenuse kvaliteet, keskkonda mõjutavad omadused või muud faktorid, mida pädev asutus peab oluliseks, järelikult ei ole õige majanduslikult soodsaima pakkumise hindamisel lähtuda üksnes madalamaist hinnast.

1. Antud juhul on avaliku teenuse lepingu sõlmimisel avaliku huvi seisukohast kahtlemata oluline sõitjateveoteenuse ehk liinikilomeetri hind. Asja materjalidest nähtuvalt pakkus AS SEBE liinikilomeetri hinnaks 1,328 eurot/km, AS Hansa Bussiliinid tegi hinnapakkumise 1,346 eurot/km, seega oli kaebaja pakkumine odavam kui kolmanda isiku pakkumine, erinedes siiski vaid 1,3% võrra.
2. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna

ei täpsusta, mida peab pädev asutus majanduslikult soodsaima pakkumise hindamisel arvestatama, siis on siinkohal põhjendatud lähtuda RHS-s toodud majanduslikult soodsaima pakkumise hindamise avatud loetelust. RHS § 31 lg-s 4 loetletakse kriteeriumid, mille alusel võib hankija hinnata majanduslikult soodsaimat pakkumist. Nendeks tingimusteks võivad eelkõige olla teenuse kvaliteet, hind, tehniline väärtust, keskkonda mõjutavad omadused, tasuvus, teenust osutavate isikute oskused või kogemus vms. Kuna RHS § 31 lg 4 esitab n-ö avatud loetelu majanduslikult soodsaima pakkumise hindamiseks, siis ei ole ka teiste täiendavate kriteeriumite hindamine vastustaja poolt välistatud. 36. Antud juhul tuli vastustajal majanduslikult soodsama valiku kaalumisel lisaks võimalike alternatiivide puhul kohalduvale liinikilomeetri hinnale arvesse võtta ka kolmanda isiku potentsiaalset kahju hüvitamise nõuet (üle 2 miljoni euro) vastustaja vastu juhul, kui kolmandal isikul puudub võimalus avaliku liiniveo alustamiseks alates 01.04.2016 ning avalikuks liiniveoks soetatud busside kasutuselevõtmine ei osutu kuni gaasitankla valmimiseni Võru linnas võimalikuks. Kohus on veendunud, et seega oleks kaebaja pakkumise aktsepteerimisega kaasnenud vastustajale täiendav kulu ca 2 miljoni euro suuruses summas, mis omakorda oleks märkimisväärselt tõstnud osutatava teenuse maksumust vastustaja jaoks ja oleks olnud käsitatav

§ 21lg 3 p 2 nõuete rikkumisena.

Kohus peab oluliseks, et vastustaja, vähendamaks nii potentsiaalset kahju hüvitamise nõuet ja tagamaks keskkonnasäästlikku lahendust, sest kolmas isik oli valmis osutama teenust nelja diiselbussiga, arvestas teenuse majanduslikult soodsaima pakkumise hindamisel ka teenuse osutamise kvaliteeti, mis oleks võinud vahetult mõjutada ka liiklusohutust. Kohtule ei ole kaebaja esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid või millest võiks järeldada AS SEBE valmisolekut osutada teenust sama kvaliteediga kui AS Hansa Bussiliinid. 37. Alusetu ja paljasõnaline on kaebaja väide, et vastustaja otsustas juba enne hinnapakkumise võrdlemist tunnistada kaebaja pakkumine majanduslikult ebasoodsaks. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt teavitas vastustaja oma 30.03.2016 teatega (I kd, tl 10) kaebajat, et avaliku teenindamise lepingut ei pikendata. Kohtu arvates ei muuda teates avaldatu otselepingu sõlmimist õigusvastaseks, samas tõendab nimetatud teade üksnes seda, et vastustaja ei kavatsenud erakorralise meetmena rakendada

§ 21

lg 3 p 1 regulatsiooni ehk pikendada vedajaga juba sõlmitud lepingut, mis oli kaebajale aga juba varasemalt teada. Tegelikkuses moodustas vastustaja esitatud hinnapakkumiste võrdlemiseks komisjoni ning pärast komisjoni kohtumisi vormistati kaebaja ja kolmanda isiku hinnapakkumiste reaalse võrdlemise kohta 30.03.2016 seisuga vajalik protokoll (I kd, tl 174-175). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kujunenud olukord tingis vastustaja vajaduse operatiivseks tegutsemiseks ja koheseks otsuste vastuvõtmiseks lühikese aja jooksul. 38. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane haldusakt, mis ei riku kaebaja õigusi, on antud andmise ajal kehtinud õiguse alusel, kooskõlas kaalutlusõiguse ja

§ 21lg 3 p-ga 2, seega puudub alus selle tühistamiseks.

Vaidlustatud korralduse alusel otselepingu sõlmimine on kooskõlas EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg-ga 5 ning selle vajaduse tingis Võru maakonnaliinidel osutatava sõitjateveoteenuse osutamise katkemise reaalne oht alates 01.04.2016 kuni gaasitankla avamiseni. Kuna vastustaja on otselepingu sõlmimisel järginud nii RHS üldpõhimõtteid kui ka

§ 21

lg 3 p 2 nõudeid, siis puuduvad alused AS-ga Hansa Bussiliinid sõlmitud otselepingu tühisuse tuvastamiseks, järelikult jätab kohus AS SEBE kaebuse rahuldamata.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg-te 1 ja 8 alusel tuleb õigusabikulu kaebajalt välja mõista. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 39.
2. Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude 7439,40 eurot väljamõistmist. Vastustaja on esitanud menetluskulude kandmise tõendamiseks kuludokumendid koos tööde kirjeldustega (III kd, tl-d 32-36 ja 73-77). Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Kohus leiab, et käesolev vaidlus nendele tunnustele ei vasta ning seetõttu ei ole vältimatu professionaalse õigusabi kasutamine põhjendatud. Võru maavanema korraldusest tulenev vaidlus ei välju maavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamidest ning tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega. Seetõttu ei rahulda kohus vastustaja taotlust kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. 39.
3. Kolmas isik AS Hansa Bussiliinid on menetluskuluks õigusabi eest tasunud kokku 6275,56 eurot ja taotleb nimetatud summa väljamõistmist kaebajalt. Kolmas isik on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavad kuludokumendid (III kd, tl-d 54-63 ja 78-81). Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus kolmanda isiku menetluskulusid põhjendatuks ja mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 6275,56 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik