) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. XXXX sündinud tütre XXXX sünniaktis kanne isa kohta puudub.
lg 1 ja § 95 kohaselt tuvastab isaduse sellisel juhul kohus muu hulgas ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus tuvastab põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (
Asjas teostatud DNA-ekspertiisiga on kostja isadus hageja suhtes üheselt välistatud. Ekspertiisi meetod on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ning ekspertiisi tulemuse õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Seega asjaolud ei võimalda tuvastada XXXX isadust tütre XXXX suhtes. Hagi põlvnemise tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 2 TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jätab kohus kulud menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab käesolevas tsiviilasjas poolte menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.