Obsah (6)

§ 68§ 11§ 47§ 52§ 150§ 148

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-1690 Otsuse kuupäev 14. veebruar 2017 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Van

) § 68 lg 1, mille kohaselt vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist. Tulenevalt Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-st 32, on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel; 2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil; 4) kartserisse paigutamisel; 5) vanglasisesel saatmisel. Õiguslik alus täielikuks läbiotsimiseks (nn alastiläbiotsimine) tuleneb Tartu Vangla 3 direktori poolt 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud TVK p-st 4.6, mille kohaselt osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel otsitakse kinnipeetav läbi. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglaametniku poolt osutatud kohale või seinale märgitud tähistele (punased ringid). Vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. 7.3. Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et vangla kodukord on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses (RKHKm 3-3-1-95-07). Kehtiv kodukord on täitmiseks kohustuslik ka vanglale (HMS § 60 lg 2). Nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka Riigikohtu Halduskolleegium on öelnud, et kinnipeetava täieliku läbiotsimisega vanglas riivatakse tema privaatsust ja tekitatakse teatud määral täiendavaid ebamugavusi, kuid täielik läbiotsimine iseenesest on vajalik meede keelatud esemete leidmiseks, näiteks kinnipeetava kubemepiirkonnast ja seetõttu on see lubatav (EIK 31.07.2015 asjas nr 1574/13: Jaeger vs Eesti, RKHKo 3-3-1-32-12). Samas nähtuvalt TVK p-st 4.6 on täieliku läbiotsimise teostamine kaalutlusotsus, mille vastuvõtmiseks peab olema kaalukad argumendid. Seega ei teostata vastustaja poolt kinnipeetava (s.h. ka kaebaja suhtes) täielikke läbiotsimisi olukordades, kus selleks puudub ilmselgelt vajadus. Kohtule teadaolevatel andmetel on vanglas täielikeks läbiotsimisteks olemas spetsiaalsed ruumid, kus läbiotsimisi teostavad samast soost vanglaametnikud (

§ 68lg 3), kinnipeetavate privaatasust rikkumata.

Nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole kaebaja ei 11.04.2016 vastustajale esitatud pöördumises ega kaebuses viidanud täiendavatele asjaoludele, mis viitaksid tema suhtes teostatud või teostatavate täielike läbiotsimiste õigusvastasusele. Järelikult vastustaja õigustatult viis läbi läbiotsimised täieliku lahtiriietumisega vastavalt TVK p-le 4.6, sest

§ 68

lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks avastada keelatud esemeid ja aineid ja kohtu arvates seega on ka lahtiriietumisega läbiotsimisel seaduslik eesmärk ja toiming on õiguspärane. 7.4 Kohus on seisukohal, et kaebaja 11.04.2016 esitatud nõue lõpetada läbiotsimised täieliku lahtiriietumisega vastustaja poolt täitmata jätmine ei olnud õigusvastane, kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla käituks tema soovitud viisil ehk tema esitatud nõudmised täidetaks. Sellest tulenevalt kaebus kahju nõudmise selles osas ei kuulu rahuldamisele. 7.5.

§ 11

lg 41 sätestab, et Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Kuna TVK p-i 4.6 on kinnitatud Tartu Vangla direktori poolt 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 ja kaebaja poolt vastustajale 11.04.2016 esitatud nõude osas seoses täielike läbiotsimiste lõpetamisega olid vaide tunnused, puudus vastustajal pädevus lahendada sisuliselt kaebaja nõuet (vaiet) tema suhtes täielike läbiotsimiste lõpetamiseks. Tulenevalt haldusasja materjalidest kaebaja taotlus (vaie) tema suhtes täielike läbiotsimiste lõpetamiseks siiski edastati hiljem Justiitsministeeriumile läbivaatamiseks ja Justiitsministeerium jättis 11.07.2016 vaideotsusega nr 11-7/3826-4 vaide rahuldamata. 7.

1. Sellest tulenevalt kaebaja taotlust (vaiet) tema suhtes täielike läbiotsimiste lõpetamiseks menetleti vastavalt seadusele ja edastati lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium vaatas kaebaja vaide läbi tähtaegselt ja jättis 11.07.2016 vaideotsusega nr 11-7/3826-4 selle täielikult rahuldamata. Kohus möönab, et seoses vastustaja poolt vaide edastamisega Justiitsministeeriumile võis tekkida viivitus (kaebaja esitas vaide vastustajale 11.04.2016 aga vastustaja edastas vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks 08.06.2016 HMS § 80 lg 1), kuid eelpoolnimetatu ei puuduta siiski kaebuse eset. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et seoses vastustaja poolt täielike läbiotsimiste lõpetamise nõude täitmata jätmisega, ei 4 kuulu kaebaja mittevaraline kahjunõue rahuldamisele, kuna vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane ja sellega ei ole rikutud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud subjektiivseid õigusi.
2. Mittevaraline kahjunõue seoses spetsiaalse dieedi võimaldamata jätmisega. 8.
3. 11.04.2016 vastustajale esitatud pöördumises taotles kaebaja muu hulgas taastada spetsiaalne dieet 7B, mis oli kasutusel vähemalt aastani
4. Kaebaja põhjendas dieedi taastamise nõuet kinnise tuberkuloosiga, mis võib ägeneda kaebaja poolt peetud näljastreigi tõttu. 8.
5. Nähtuvalt vastustaja 14.04.2016 vastusest nr 6-24/2826-2, selgitas vastustaja kaebajale dieedi võimaldamise nõude osas, et dieedi määrab vangla arst, kelle 19.04.2016 vastuvõtule oli kaebaja 11.04.2016 taotluse alusel registreeritud. Kuna 14.04.2016 seisuga puudus vastav arsti otsus ja tervisekaardil olemasolevate andmete põhjal ei vajanud kaebaja erimenüüd, jäeti tema dieedi võimaldamise nõue rahuldamata. 8.3.

§ 47

lg 3 lause 1 kohaselt kindlustatakse arsti ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine.

§ 52

kohaselt on arstiks, kes teeb kinnipeetava dieettoitlustamise üksikasjade kohta ettekirjutuse, vangla arst või viimase suunamisel mõni teine eriarstiabi osutaja. Seega, kinnipeetava seisukoht, et ta vajab erimenüüd ei ole vastustajale ilma arsti näidustuseta siduv. Kaebajal oleks võimalik saavutada vanglas ettenähtud korrast lähtuvalt erinev toitlustamine üksnes juhul, kui selle määraks vanglaarst või eriarstiabi osutaja, kelle juurde vangla arst suunas kaebaja. Tulenevalt 11.04.2016 taotluses esitatud selgitusest, ei vajanud kaebaja dieedi määramist edasilükkamatult. Seega on kohus seisukohal, et vastustaja hindas õigesti olukorda ja tegi kõik temast oleneva, et kaebaja sattuks arsti vastuvõtule soovitud dieettoidu määramise otsustamiseks võimalikult kiiresti. Järelikult, seoses dieedi võimaldamise nõude läbivaatamisega ja selle sisuliselt rahuldamata jätmisega ei käitunud vastustaja kaebaja suhtes õigusvastaselt ja ei rikkunud sellega kaebaja subjektiivseid õigusi. Selles osas kohus jätab rahuldamata kaebaja mittevaralise kahjunõude seoses eridieedi võimaldamata jätmisega. 9. Mittevaraline kahjunõue seoses valvur A. Tarkuse tööst vabastamata jätmisega. 9.1. 11.04.2016 vastustajale esitatud pöördumises taotles kaebaja muu hulgas vanglaametnik A. Tarkuse vallandamist, põhjendades nõuet sellega, et tema korraldab kaebaja suhtes täielikke läbiotsimisi. 9.2.

§ 150

lg 1 kohaselt distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametnikule võib määrata distsiplinaarkaristusi (mh. teenistusest vabastamine). Kohus märgib, et vanglaametnik A. Tarkuse poolt enda tööülesannete täitmine, mille hulgas on ka kinnipeetavate suhtes täielike läbiotsimiste teostamine seaduse ja teiste õigusnormide täitmiseks, ei saa olla distsiplinaarsüütegu

§ 150lg 1 tähenduses.

Samuti leiab kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt nii vanglaametniku distsiplinaarkorras karistamist (sh. ka teenistusest vabastamist) kui ka vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise alustamist, kuna mitte ükski õigustloov akt selleks kaebajale õigust ei anna. Tulenevalt

§ 148

määrab vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Eelnevast tulenevalt ei ole tegemist haldusaktiga, mille andmist kinnipeetav saaks nõuda. Järelikult, kui vastustaja jättis 14.04.2016 vastusega nr 6-24/2826-2 kaebaja nõude vanglaametnik A. Tarkuse vallandamiseks rahuldamata, ei käitunud ta õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebus selles osas rahuldamata. 5

1. Mittevaraline kahjunõue seoses vanglas suitsetamist puudutavate kodukorra punktide kehtetuks tunnistamata jätmisega. 10.
2. 11.04.2016 vastustajale esitatud pöördumises palus kaebaja muu hulgas TVK kodukorra p-de 12.
3. ja 6.9.
4. kehtetuks tunnistamist (redaktsioonis, mis kehtis pöördumise ajal). 10.
5. TVK p 12.
6. kohaselt kinnipeetaval on lubatud suitsetamiseks ettenähtud ajal suitsetamiskohta kaasa võtta kuni kolm sigaretti ilma pakita. TVK p 16.9.
7. sätestab, et kinnipeetaval on lubatud teha ühe kaupluse külastamise korra ajal sisseoste maksimaalselt järgmistes kogustes - sigaretid (lubatud osta vaid suitsetaval kinnipeetaval isikul) 3 pakki. Kohus märgib, et 11.04.2016 seisuga olid TVK p-d 12.
8. ja 16.9.
9. kehtivad ja vastustajale täitmiseks kohustuslikud. TVK p-de 12.
10. ja 16.9.18 õiguspärasus ja nende kohaldamise otstarbekust on vastustaja selgitanud põhjalikult 14.04.2016 vastuses nr 6-24/2826-2 kaebaja taotlusele. Seega vastustaja poolt TVK p-d 12.
11. ja 16.9.
12. kehtetuks tunnistamata jätmine ei ole vastustajale ette heidetav, kuna ta pidas neid õiguspäraseks ning ei esinenud muid aluseid nende kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. Kahju taotluse esitamise ajaks ja kaebuse menetlemise ajaks ei olnud veel läbitud menetlus kaebaja vaides Tartu Vangla Kodukord pde 12.
13. ja 16.9.18 muutmise osas (Tartu Vangla direktori 20.07.2016 käskkirja kehtetuks tunnistamise osas, millega muudeti kodukorra punkte 12.3 ning 16.9.18). Kohus leiab, et tekib riigivastutuse põhimõtete kohaselt õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning taotletav eesmärki ei ole tühistamis- ja kohustamiskaebuse ( RVastS § 3-6) kaudu võimalik saavutada RVastS § 7 lg 1 kohaselt. Haldusasja 3-16-1688 raames käib vaidlus kaebaja kaebuse alusel Tartu Vangla vastu Tartu Vangla direktori 11.02.2013.a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punktide 4.6, 12.3 ja 16.9.18 tühistamiseks ja kaebajal on õigus esitada kahjunõue seoses nende punktide vaidlustamisega peale nimetatud asja lahendamist. Sellest tulenevalt TVK p-d 12.
14. ja 16.9.18 ei ole tunnistatud kehtetuks, vastustaja haldusakti punktid ei ole õigusvastased ja seega jätab kohus mittevaralise kahjunõude selles osas rahuldamata.
15. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses.
16. Menetluskulud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et vastustaja juriidilise osakonna põhitegevuseks ongi kohtumenetluses osalemine ja vangla huvide kaitsmine, ei pidanud vastustajal käesoleva halduskohtumenetluse raames tekkima menetluskulusid. Sellest tulenevalt ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Tamara Hristoforova kohtunik 6