Obsah (10)

§ 456§ 694§ 450§ 457§ 458§ 663§ 657§ 654§ 171§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-13230 Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Liis Arrak Tsiviilasi MM kaeb

§ 456

lg 4 (mis reguleerib kohtuotsuse osalist jõustumist) vastavust põhiseadusele, kuna maakohus menetleb võlgniku vastuhagi edasi. Vastuhagi rahuldamise korral tasaarvestatakse väljamõistetud summad. Seega on sissenõudja kasuks väljaõistetud summa jätkuvalt vaidluse all, mistõttu ei saa

§ 456lõiget 4 kohaldada.

Kuna väljamõistetud summa on vaidluse all, siis on ka kohtutäituri põhitasu suurus ebaõige. Puudutatud isikute seisukohad

1. Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta kaebuse rahuldamata. Osas, mille kohta on kohtutäitur algatanud täitemenetluse, on maakohtu otsus jõustunud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 03.10.2016 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri 17.08.2016 otsuse peale täiteasjas nr 008/2016/1622 rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata võlgniku 02.10.2016 esialgse õiguskaitse avalduse.
3. Täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1210352 lahendati sissenõudja hagi ja võlgniku vastuhagi järgmiselt: „
4. Rahuldada Eesti Energia AS-i hagi MM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
5. Välja mõista MM-lt võlgnevus 7215,90 (seitse tuhat kakssada viisteist eur ja 90s) eurot (sh põhivõlgnevus 5951,46 eur ja viivis 1261,44 eur) Eesti Energia AS-i kasuks.
6. Välja mõista MM-lt viivis 0,1% päevas põhinõudelt (5951,46 eur) alates 13.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus.
7. Rahuldada MM vastuhagi Eesti Energia AS-i vastu elektri väljalülitamise õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks osaliselt. 2
8. Tunnistada õigusvastaseks Eesti Energia AS-i poolt elektri väljalülitamine 31.01.2012 tarbimiskohas XXX, Tallinn.
9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
10. Välja mõista MM-lt menetluskulu 175 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-is, või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002, kõigil viitenumber
11. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb MMl tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“
12. Võlgnik esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-10352 lahendati võlgniku apellatsioonkaebus järgmiselt: „
13. Tühistada Harju Maakohtu
14. mai 2013 otsus tasumata riigilõivu 175 euro riigituludesse väljamõistmise osas (otsuse resolutsiooni p 7). Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
15. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
16. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
17. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja, MM kanda.“
18. Võlgnik esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohtu üldkogu 15.12.2015 otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-71-14 lahendati võlgniku kassatsioonkaebus järgmiselt: „
19. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
20. detsembri
21. a otsus tsiviilasjas nr 2-1210352 ja Harju Maakohtu
22. mai
23. a otsus samas tsiviilasjas osas, milles jäeti rahuldamata MM vastuhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja jaotati menetluskulud.
24. Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
25. detsembri
26. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-10352 muutmata.
27. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
28. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
29. Tagastada MM-le kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.“
30. Riigikohtu otsuse resolutsioonist nähtuvalt on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsused tühistatud osas, milles jäeti rahuldamata võlgniku vastuhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja jaotati menetluskulud. Ülejäänud osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.

§ 694

lg 2 sätestab, et Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja nende peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu otsus tehti teatavaks 15.12.2015, mis on ühtlasi otsuse jõustumise aeg.

§ 456

lg 2 p 3 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse üksnes osaliselt. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles võlgnikult mõisteti sissenõudja kasuks välja võlgnevus. Maakohtu otsus jõustus muutmata osas 15.12.2015 Riigikohtu otsusega tulenevalt

§ 456lg 2 punktist 3.

10. Ülaltoodust tulenevalt on Harju Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-10352 jõustunud resolutsioonipunktide osas, millega rahuldati osaliselt sissenõudja hagi ja mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja võlgnevus ja viivis põhinõudelt (otsuse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3) ning millega rahuldati võlgniku vastuhagi ning tunnistati 3 õigusvastaseks Eesti Energia AS-i poolt elektri väljalülitamine 31.01.2012 tarbimiskohas XXX, Tallinn (otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5). Harju Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-12-10352 jõustunud osas enam muutuda ei saa ning tühistatud osas asja uuel läbivaatamisel ei tehta kohtulahendit, mis asendaks Harju Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsust. Harju Maakohtu 29.05.2013 otsust ei muuda ka võlgniku vastuhagi võimalik rahuldamine tsiviilasjas nr 2-12-10352, sest kohtuotsuses ei ole märgitud tasaarvestuse reservatsiooni (

§ 450lg 2).

Seetõttu ei mõjuta kohtuvaidluse jätkumine mingil moel Harju Maakohtu 29.05.2013 otsuse resolutsiooni arusaadavust ega takista otsuse täitmist selle jõustunud osas. 11.

§ 457

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse osalise jõustumise tagajärjed on samad, mis otsuse tervikuna jõustumisel – kohtuotsus on jõustunud osas menetlusosalistele kohustuslik. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt saab nõudeid, mis tulenevad jõustunud kohtulahendist, täitemenetluse seadustiku alusel täita. 12.

§ 458

lg 1 sätestab, et otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Märge allkirjastatakse ja varustatakse kohtupitseriga.

§ 458lg 2 võimaldab jõustumismärke elektroonilist väljastamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei välista jõustumismärke väljastamist osaliselt jõustunud kohtulahendile. 13.

§ 458

lg 2 sätestab, et jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik, kes varustab selle oma digitaalallkirjaga. Elektroonilist jõustumismärget ei varustata kohtupitseriga. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra (kodukord) § 5 lg 2 p 7 sätestab, et referent kontrollib kohtulahendite jõustumist ja kannab otsustele vastava märke. Eeltoodust tulenevalt on kodukorraga antud jõustumismärke väljastamise õigus referendile. Jõustumismärke on väljastanud kantseleiametnik Riina Prosso, kes on referent. Seega on jõustumismärge antud isiku poolt, kes on vastavalt kodukorra § 5 lg 2 punktile 7 õigustatud jõustumismärget andma. Elektroonilise jõustumismärke väljastamise õiguse andmine kohtu kodukorraga ettenähtud isikule ei ole vastuolus põhiseadusega. Jõustumismärke kohtulahendile väljastamine ei ole õigusemõistmine, mistõttu ei pea jõustumismärget väljastama kohtunik. 14. Puudub vajadus kontrollida

§ 456lg 2 vastavust põhiseadusele, kuna see säte ei ole asjassepuutuv.

Kohtuotsus ei ole osaliselt jõustunud mitte seetõttu, et otsust vaidlustati osaliselt, vaid seetõttu, et kassatsioon rahuldati osaliselt, mitte täielikult.

1. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud võlgniku kanda. Menetlusosalised ei ole teinud menetluses toiminguid, millega kaasnevad kohtukulud, seega ei ole menetluskulude rahalist suurust vaja kindlaks määrata. Määruskaebus
2. Võlgnik esitas 19.10.2016 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kohtutäituri 17.08.2016 otsus tühistada ja kohustada kohtutäiturit uuesti otsustama võlgniku kaebuse üle. Kui kohus leiab, 4 et jõustumismärge on legitiimne, siis jätta kohaldamata

§ 456

lg 4 või muu säte, mis on osalise jõustumise aluseks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, millega tunnistatakse osalise jõustumise aluseks olev säte vastuolus olevaks põhiseadusega.

1. Võlgnik jääb varasemalt esitatud kõikide seisukohtade juurde. Maakohus on väljunud avalduse esemest, leides, et tsiviilasjas nr 2-12-10352 tehtud otsuses ei ole märgitud tasaarvestuse reservatsiooni. Tsiviilasjas nr 2-12-10352 toimub asja arutamine hagimenetluses poolte taotluste ja nõuete alusel ning pooled ei ole selles asjas taotlenud osaotsuse tegemist.
2. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et

§ 456lg 4 ei ole asjasse puutuv.

Põhiseaduse § 32 lg 2 kolmandast lausest ja § 11 teisest lausest tuleneb, et omandit võib piirata vaid üldistes huvides ja need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Küsimus on, kas 100% riigile kuuluva eraõigusliku juriidilise isiku omandiõigus kaalub üle tarbija (võlgniku) põhiõiguse omandile (kodu), koostoimes täiendava koormisega (kohtutäituri tasu), mis on saadud

§ 456lg 4 kohtuotsuse osalise jõustumise alusel enne lõpliku lahendit.

Samas võib maakohus rahuldada võlgniku vastuhagi ja teha otsuse resolutsioonis tasaarvestuse sissenõudja kasuks välja mõistetud põhinõude arvelt. Samuti on kogu kohtutäituri tasu asjas sobimatu, sest vastunõue võib ületada põhinõuet. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja nõue täidetakse kinnisasja arvel, enne lõpliku otsuse tegemist. Võlgnik ei saa oma realiseeritud eluaset tagasi ka juhul, kui vastuhagi nõuded rahuldatakse. Seega ei ole

§ 456

lg 4 eesmärgi saavutamiseks sobiv ja on vastuolus põhiseaduse §-idega 32 ja 11, sest võlgniku põhiõiguste riive on palju intensiivsem, kui sissenõudjal. Tegemist on ebaproportsionaalse sekkumisega võlgniku omandisse. Vastused määruskaebusele

1. Puudutatud isikud I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega (

§ 654lg 6).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 22. Maakohus on õigesti leidnud, et Harju Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 212-10352 on jõustunud muuhulgas osas, milles sissenõudja hagi rahuldati osaliselt ning võlgnikult mõisteti sissenõudja kasuks välja põhivõlg ja viivis (otsuse resolutsiooni p-d 13). Kolleegium ei korda selles osas maakohtu põhjendusi. Samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme, kui viitas asjaolule, et Harju Maakohtu 29.05.2013 otsuses puudub reservatsioon.

§ 450

lg 2 sätestab, et kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4, kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või 5 osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. Harju Maakohtu 29.05.2013 otsuses ega kõrgema astme kohtute otsustes ei ole märgitud tasaarvestuse reservatsiooni. Seega ei saa võlgniku vastuhagi läbivaatamisel teha otsust, millega muudetaks Harju Maakohtu 29.05.2013 otsusega võlgnikult väljamõistetud põhivõla ja viivise suurust (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Aga ka juhul, kui vaidlusalune kohtuotsus oleks tehtud tasaarvestuse reservatsiooniga, ei takistaks reservatsioon iseenesest kohtuotsuse täitmist.

§ 450

lg 3 sätestab, et tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus. 23.

§ 457

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 458

lg-le 1 väljastab otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik, kes varustab selle oma digitaalallkirjaga. Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela jõustumismärke väljastamist lahendile selle osaliselt jõustumise kohta. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et maakohtu referent RP-l oli õigus jõustumismärget panna ning selleks ei olnud vaja kohtuniku täiendavat allkirja. 24. Võlgnik leiab, et

§ 456

lg 4 või mõni muu kohtuotsuse osalise jõustumise aluseks olev säte on vastuolus põhiseadusega.

§ 456

lg 4 sätestab, et kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§ 456lg 4 põhiseadusega vastuolus.

Kui nõude osas on vaidlus lõppenud, on igati põhjendatud, et selles osas kohtulahend jõustub, ja üldjuhul peab olema võimalus ka seda lahendit täita, ootamata ära teiste nõuete lahendamise tulemust. See on kooskõlas

§-ist 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul. Jõustunud osas kohtuotsuse täitmine ei võta võlgnikult õigust nõuda kohtus nõude, millises osas ei ole jõustunud lahendit, rahuldamist.

1. Ülaltoodule tuginedes on põhjendamatud võlgniku väited, et täitemenetlust alustati ebaõigesti, ning et kohtutäituri tasu suurus on vale. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 kohaselt võlgniku kanda.

Kohtutäitur on teatanud, et temal menetluskulusid ei ole. Ka puudutatud isik II ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puudutatud isikutel puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 27. Harju Maakohus on 31.10.2016 määrusega andnud võlgnikule menetlusabi ning vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 15 eurot.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena 6 tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna puuduvad andmed, et võlgniku majanduslik olukord oleks paranenud, siis peab kohus põhjendatuks vabastada võlgniku riigilõivu summas 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak 7