Obsah (7)

§ 83§ 16§ 32§ 33§ 56§ 391§ 58

4-16-6786 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2016, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6786 (930016001325) Kohtunik Mari-Liis Avikson Koh

§ 83lg 2 ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Andrei Virguselt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 5360 sigaretti, mis asuvad hoiul MTA Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so

1. novembrist
2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis seoses kohtuotsuse tegemise tähtaja pikendamisega kättesaadav alates
3. detsembrist
4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I VÄÄRTEOPROTOKOLLI SISU Andrei Virgusele heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et 02.09.2016 kell 23.40 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti sõiduautode terminali rohelise koridori liiklusriba sõiduk Audi registrimärgiga xxx, mille roolis oli Andrei Virgus ning kaasreisija A T. Valides rohelise koridori andis Andrei Virgus mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Tolliseaduse (TS) § 40 lg-te 1 ja 2 alusel teostati sõiduki läbivaatus, mille käigus avastati 4000 sigaretti Next Rose ja 1360 sigaretti Next Violet mis olid peidetud tagavararatta sisse ning ei olnud Andrei Virguse poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud, millega pani toime väärteo TS § 73 lg 1 järgi. II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistung oli määratud 14.11.2016 ning enne kohtuistungit Andrei Virgus helistas kohtuistungisekretärile ning teatas, et hilineb istungile. Hilinemise põhjusena tõi ta välja kehvad teeolud. Kohus leidis, et isikul ei esinenud ühtegi mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks ning 1, 5 tunnist hilinemist ei pea kohtunik põhjendatuks, sest tegemist oli tavalise talveilmaga. Kohus leidis, et antud olukorras on põhjendatud asja arutada ilma menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg-st 1 tulenevalt. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: veoki läbivaatuse akti (tl 8-9), andmed isiku piiriületuste kohta (tl 10), menetlusaluse isiku passist koopia ja sõiduki registreerimistunnistusest koopia (tl 11), MTA andmebaasist väljatrükk määratud rahatrahvide ja nende tasumise kohta (tl 13) ja karistusregistri andmed isiku varasema karistatuse kohta ja MTA andmebaasist väljatrükk 11.11.2016 seisuga. 2 III KOHTU PÕHJENDUSED Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Andrei Virgusele ette seda, et 02.09.2016 kell 23:40 saabus ta Venemaalt Eesti Vabariiki sõiduautoga registrimärgiga xxx, andis tollikontrollile mõista, et tal on kaasas kaupa, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Tolliseaduse (edaspidi TS) § 40 lg-te 1 ja 2 alusel teostati sõiduki läbivaatus, mille käigus avastati 4000 sigaretti Next Rose ja 1360 sigaretti Next Violet mis olid peidetud tagavararatta sisse ning ei olnud Andrei Virguse poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. Sigarettide pakenditel olid Vene Föderatsiooni maksumärgid. Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Andrei Virgus pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav TS § 73 lg 1 järgi. TS § 73 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva kauba toimetamises ühendusvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes või kauba deklareerimata jättes või muul pettuslikul viisil toimides. Deklareeritav kaup on selline kaup, mille kohta tuleb esitada tollideklaratsioon. Tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmist, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis raskendab nende vaatlemist. Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – hoidmist sellises kohas, kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raskendatud. Alates 01.01.2016 kehtiva alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 57 lg 1 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti, 100 sigarillot, 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat. ATKEAS § 24 lg 201 kohaselt tekkis füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup. ATKEAS § 28 lg 3 kohaselt peab käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 ja § 24 lõikes 201 nimetatud juhtudel isik esitama aktsiisideklaratsiooni reisija deklaratsiooni vormil ja maksma aktsiisi ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras. TS § 47 lg 6 sätestab, et reisija, kelle pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki siirdumisel ei sisaldu deklareerimisele kuuluvat kaupa, deklareerib sellise kauba puudumist tollile tollieeskirjade kohaselt suuliselt või muu toimingu abil. Kui aga sõidukijuhil on kaasas kaupa koguses või väärtuses, mis ületab maksuseaduses sätestatud maksuvaba piiri, tuleb see kaup TS § 37 lg-st 3 juhindudes deklareerida. Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 18-aastasel füüsilisel isikul oli õigus tuua väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt 40 sigaretti. Suurema koguse üle piiri toimetamisel tekib isikul kohustus deklareerida piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks. 3 Komisjoni
5. juuli 1993.a määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (määrus nr 2454/93) art 233 lg 1 p a loetakse rohelise ehk ei ole deklareeritavat kaupa koridori läbimine tolliasutuses, kus on kaks koridori, deklaratsiooni esitamiseks. Tulenevalt veoki läbivaatuse aktist nr 16-12.1-5/00/5691 (tl 8-9) on Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminalis kaks kontrollikoridori. Määrus nr 2454/93 art 234 lg 2 sätestab, et kui kontrolli käigus ilmneb, et artiklis 233 määratletud viisil on käitutud, kuid imporditud või eksporditud kaup ei vasta artiklite 230-232 tingimustele, loetakse asjaomane kaup ebaseaduslikult impordituks. Veoki läbivaatuse aktist nr 16-12.1-5/00/5691 (tl 8-9) nähtub, et A. Virgus kasutas 02.09.2016 Eestisse sisenemisel sõiduautode terminali nn rohelist koridori, mida eeltoodust tulenevalt kasutatakse juhul, kui piiriületaja ei soovi kaasas olevat kaupa deklareerida andes sellega mõista, et tal ei ole kaasas deklareerimisele kuuluvat kaupa. Seda, et menetlusalune isik ületas 02.09.2016 riigipiiri tõendavad andmed isiku piiriületuste kohta dokumendi numbri järgi (tl 10), kust nähtub, et 02.09.2016 saabus Andrei Virgus Eesti Vabariiki kell 23:27:
6. Nimetatud tõendiga haakub menetlusaluse isiku passi väljavõte, kust nähtub, et dokumendi nr on xxxxxxx (tl 11), mis on kajastatud ka tõendis isiku piiriületuste kohta dokumendi numbri järgi. Seda, et menetlusalune isik kasutas sigarettide peitmiseks sõiduautot Audi registrimärgiga xxx tõendab mootorsõiduki registreerimistunnistusest koopia (tl 11), mille kohaselt Andrei Virgus on Audi A6 (reg nr xxx) vastutav kasutaja. Kontrollimisel tuvastati, et 4000 sigaretti Next Rose ja 1360 sigaretti Next Violet, mis olid peidetud tagavararatta sisse, ei olnud Andrei Virguse poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. Nimetatud asjaolu tõendavad nii veoki läbivaatuse akt kui ka menetlusaluse isiku ütlused. Andrei Virgus on tunnistanud, et ta teadis, kui palju tohib sigarette üle piiri tuua ning põhjendas piirnormide rikkumist sooviga antud sigaretid maha müüja ja teenida raha. Samuti tunnistas ta, et peitis ise sigaretid auto tagavararatta sisse. Seega ei ole antud juhul vaidlust selles, et menetlusalune isik tõi 02.09.2016 liiduvälisest riigist Eestisse sigarette koguses, mis ületas ATKEAS § 57 lg-s 1 sätestatud piirnormi 5320 sigareti võrra. Tulenevalt ülalviidatud TS ja ATKEASi sätetest tekkis A. Virgusel taolises koguses sigarette Eestisse tuues kohustus need deklareerida ning tasuda aktsiisimaksu. Veoki läbivaatuse aktist ning A. Virguse ütlustest nähtuvalt ta ei deklareerinud neid sigarette ega kavatsenudki seda teha. Asjaolu, et kõnealused sigaretid olid A. Virguse enda poolt peidetud sõiduauto tagavararatta sisse näitab üheselt, et sigarette sooviti tuua Eestisse neid tollikontrolli eest varjates ja nende deklareerimist vältides. Vastasel juhul puudunuks igasugune mõistlik vajadus neid auto tagavararatta sisse peita. Seega Andrei Virgus täitis enda tegevusega TS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, üritades tuua liiduvälisest riigist ehk Vene Föderatsioonist Eestisse deklareerimisele kuuluvaid sigarette. Tal puudus kavatsus neid piiril deklareerida ning vältimaks deklareerimist ja varjamaks sigarette tollikontrolli eest, peitis ta sigaretid enne piiri ületamist sõiduki tagavararatta sisse. Ülalkirjeldatud viisil sigarettide peitmine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et A. Virgus 4 pani talle ette heidetava väärteo toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sigarettide varjamise viis ja A. Virguse ütlused kinnitavad, et antud juhul oli tegemist planeeritud ja sihipärase tegevusega, eesmärgiga toimetada Eestisse deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna. Andrei Virgus oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Andrei Virgus on talle süüks arvatud TS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Andrei Virgusele mõistetav karistus Tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades A. Virguse poolt toimepandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Eelkõige arvestab kohus siinkohal salakauba kogust, mida üritati riiki toimetada. Tulenevalt ATKEAS § 57 lg-st 1 ja

§ 391

lg-st 1 on TS § 73 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisuga hõlmatud 41 – 100 000 sigareti ebaseaduslik toimetamine liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki. Seega A. Virguse poolt 5320 sigareti ebaseaduslikul viisil üle piiri toomine on TS § 73 lg 1 kontekstis pigem miinimumilähedane rikkumine. Tähelepanuta ei saa aga jätta asjaolu, et Virgus pani süüteo toime ajendatuna tema enda ütluste kohaselt omakasu motiivist, mis on

§ 58

p 1 kohaselt raskendav asjaolu, mistõttu ei ole miinimumilähedase karistuse mõistmine õigustatud, vaatamata sellele, et esineb ka karistust kergendav asjaolu, s.o menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamine. Lisaks ülaltoodule tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka asjaolusid, et vastavalt karistusregistri õiendile (tl 28) Andrei Virgust on varem mitu korda karistatud vääritegude toimepanemise eest rahatrahvidega, ametlikult ta ei tööta. Andrei Virgus on alates 15.07.2013 toime pannud 5 TS § 73 sätestatud väärtegu. Menetlusalune isik, tuues ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareeritavat kaupa, on pannud mitmeid kordi toime teod, mis on omavahel sarnased. See annab aluse järeldada, et selline ebaseaduslik tegevus on saanud isikule elatise hankimise allikas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahvid ei mõjuta Andrei Virgust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb karistada teda raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Nähtuvalt MTA 11.11.2016.a väljatrükist enda andmebaasist on menetlusalusel isikul rahatrahve tasumata 5 kogusummas 1500 eurot ja seega uue rahatrahvi mõistmine ei saavutaks karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada Andrei Virgust arestiga 15 päeva, Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-177-11). Kohus leiab, et põhjendatud on käesoleval juhul A. Virgust karistada arestiga alla keskmise määra, s.o 10 päeva arestiga. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varasemalt karistatud raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga väärteo toimepanemise eest. Sigarettide kui konfiskeerimine väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete TS § 94 lg 3 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §-des 73–76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 83

lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Kohus leiab, et

§ 83

lg 2 ja TS § 94 lg 3 alusel tuleb konfiskeerida Andrei Virguselt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 5360 sigaretti, mis asuvad hoiul MTA Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetlusaluselt isikult ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 5360 sigaretti on karistusseadustiku mõttes süüteo toimepanemise vahtuks objektiks olevad esemed ning need kuuluvad menetlusaluse isiku ütluste kohaselt otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule Andrei Virgusele. 5360 sigaretti on toimetatud Eestisse ebaseaduslikult ning kuuluvad seega konfiskeerimisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 6