← Eesti

3-15-693/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-693 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Liivar Luiv ja Leho Luiv kaebus Põlva maavanema
  2. novembri 2014 korralduse nr 1-1/2014/590 ja
  3. veebruari 2015 korralduse nr 1-1/15/52 ning Põlva Maavalitsuse
  4. veebruari 2015 vaideotsuse tühistamiseks Asja läbivaatamine Kohtuistungil,
  5. september 2015 Menetlusosalised Kaebajad – Liivar Luiv ja Leho Luiv Kaebajate esindaja – vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja – Põlva Maavalitsus Kaasatud haldusorgan – Värska Vallavalitsus Resolutsioon Edasikaebamise kord
  6. Jätta kaebus rahuldamata.
  7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Liivar Luivile ja Leho Luivile kuulub Värska vallas asuvate õigusvastaselt võõrandatud Sillametsa talu maade tagastamise nõudeõigus. Käesoleva ajani ei ole maade tagastamist otsustatud.
  9. 20.06.2013 Värska Vallavolikoguga otsusega nr 16 p 1.2 otsustati taotleda Värska valla munitsipaalomandisse kohalikke teid teenindavad maad: Velna tee, asukohaga Värska vald, Velna küla, pindala 0,92 ha. Taotlus Velna tee munitsipaalomandisse andmiseks esitati Põlva maavanemale 09.09.2013.a
  10. Põlva maavanem 18.11.2014 korraldusega nr 1-1/2014/590 „Maa andmine Värska valla munitsipaalomandisse“ anti Värska valla munitsipaalomandisse sihtotstarbega transpordimaa (007;L) liikluspind Velna tee Põlva maakonnas Värska vallas Velna külas ligikaudse pindalaga 0,92 ha.
  11. 16.01.2015 esitasid Liivar Luiv ja Leho Luiv vaide Põlva Maavalitsusele nimetatud korralduse peale. Põlva Maavalitsuse 16.02.2015 vaideotsusega nr 3-2/15/202-4 rahuldati vaie osaliselt, vähendades Sillametsa talukompleksi läheduses munitsipaliseeritava Velna tee laiuseks 4 meetrini. Põlva maavanema 16.02.2015 korraldusega nr 1-1/15/52 muudeti maavanema 18.11.2014 korralduse nr 1-1/2014/590 punkte 1 ja
  13. Liivar Luiv ja Leho Luiv esitasid 18.03.2015 kaebuse Tartu Halduskohtule Põlva maavanema
  14. novembri 2014 korralduse nr 1-1/2014/590 ja
  15. veebruari 2015 korralduse nr 1-1/15/52 ning Põlva Maavalitsuse
  16. veebruari 2015 vaideotsuse tühistamiseks. Ühes kaebusega esitasid Liivar Luiv ja Leho Luiv taotluse Põlva maavanema 18.11.2014 korralduse nr 1-1/2014/590 ja 16.02.2015 korralduse nr 1-1/15/52 peatamiseks esialgse õiguskaitse korras kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  17. Tartu Halduskohus võttis 19.03.2015 määrusega kaebuse menetlusse ning 24.03.2015 määrusega rahuldas Liivar Luivi ja Leho Luivi taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatas Põlva maavanema 18.11.2014 korralduse nr 1-1/2014/590 ja 16.02.2015 korralduse nr 1-1/15/52 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Kaebajate seisukohad
  18. Velna tee, mis on Põlva maavanema 18.11.2014 korraldusega nr 1-1/2014/590 antud Värska valla munitsipaalomandisse, kulgeb osaliselt Sillametsa talu maadel, mille tagastamise õigustatud subjektideks kaebajad on. Velna tee maa munitsipaalomandisse andmine välistab vastava maa Sillametsa talu koosseisus Liivar ja Leho Luivile tagastamise. Seega kaotavad kaebajad Sillametsa talu maade osalise munitsipaalomandisse andmisega õiguse saada maid tagasi ulatuses, millises neil oleks õigus maid tagasi saada ilma Velna tee maa munitsipaalomandisse andmiseta. Kaebajatele tuleneb Korraldusest kohustus taluda, et neile tagastatavat maad läbib ja poolitab Värska vallale kuuluv tee.
  19. Kaebajate hinnangul ei ole maa munitsipaalomandisse andmiseks täidetud maareformiseadusest (MaaRS) § lg 1 p-st 1 tulenevad eeldused (vastaval maal peab asuma hoone või rajatis; kohalikul omavalitsusel peab olema vastava hoone või rajatise omandiõigus), mistõttu on nii korraldus, korralduse muudatus kui vaideotsus õigusvastased. 8.1 Kaebajad on seisukohal, et Velna tee ei ole rajatis, sest tegemist ei ole ehitatud teega. Velna tee puhul on tegemist pinnasteega, mis on tekkinud sõidukite pinnasel sõitmise tulemusena. Maa-alal järjepidev sõitmine ja selle maa-ala teena kasutamine ei ole ehitamine. Velna tee puhul ei viita miski sellele, et see oleks tekkinud ehitamise tulemusena. Asjaolu, et Velna tee on kantud Värska sovhoosi maakasutusplaanile ei muuda seda rajatiseks ega tõenda, et tegemist oleks rajatisega. Sillametsa maaüksust läbival Velna tee osal ei ole kruusakatet ega kraave. AS-i Põlva Teed dokument, millele vastustaja on vaideotsuses viidanud, ei saa seega kajastada Sillametsa maaüksust läbival Velna teel teostatud töid. Vaideotsuses ei ole ka väidetud, et vastavad tööd oleksid tehtud Sillametsa maaüksusel kulgeval teel. 8.
  20. Täidetud ei ole ka teine MaarS § 28 lg 1 p-s 1 sätestatud munitsipaliseerimise eeldus, so rajatise kuulumine kohalikule omavalitsusele. Isegi juhul, kui Velna tee oleks rajatis, oleks selle 2 alusel maa andmine munitsipaalomandisse võimalik üksnes siis, kui Velna tee kuuluks Värska valla omandisse. Kaebajad on seisukohal, et Velna tee aga ei kuulu Värska valla omandisse. Seda ei ole ka Korralduses märgitud, mistõttu saab asuda seisukohale, et nimetatud küsimus on Korralduse andmisel jäetud tähelepanuta ja kontrollimata. Korralduses on kirjas, et Velna tee on kantud Värska valla teeregistrisse. Kaebajate hinnangul ei ole teeregister nn tugev register ja teeregistri kanded ega Värska sovhoosi maakasutusplaan ei saa tõendada rajatise omandiõigust. Ka Põlva Maavanema seisukoht, et Velna tee oli kasutusel ametkondliku teena, ei tõenda Velna tee kuulumist Värska vallale. Kaebajad peavad oluliseks täiendavalt märkida, et Sillametsa maade tagastamismenetluses Värska vallale esitatud katastrimõõdistamise toimiku asendiplaanide kohaselt, millised olid kooskõlastatud Värska valla poolt, pidi Velna tee maa-ala jääma tagastatavate Sillametsa talu maade koosseisu. Seejuures aktsepteeris Värska vald lahendust, mille kohaselt oli võimalik olemasoleva tee nö nihutamine Sillametsa maaüksuse piirile lähemale, et see ei piirneks Sillametsa ehitisi ümbritseva aia ja õuealaga. Osundatud lahenduse kooskõlastamisel Värska valla poolt ei tõusetunud kunagi küsimust Velna tee kuuluvusest Värska vallale.
  21. Korraldus ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele. Korraldus ei ole kaebajate arvates põhjendatud. Korralduses on viidatud küll selle õiguslikule alusele, kuid märgitud ei ole Korralduse faktilist alust. Korralduse andmise faktiliseks asjaoluks ei ole viide sellele, et Velna tee on kantud Värska valla teeregistrisse ning Korraldusest ei nähtu, et Velna tee puhul oleks tegemist Värska vallale kuuluva rajatisega.
  22. Kaebajad on seisukohal, et maa munitsipaalomandisse andmine toimub kaalutlusõiguse alusel, kuid Korralduse andmisel ei ole seda teostatud. Kuna Velna tee munitsipaalomandisse andmine riivab oluliselt kaebajate õigusi ja huve, siis oleks Korralduse vastuvõtmisel pidanud kaebajate õigusi ja huve kaaluma.
  23. Korralduse muudatuses on ebaõigesti tuginetud kaebajate kompromissettepanekule. Korralduse muudatuse preambulas on viidatud, et Korralduse muudatus on tehtud tuginedes muuhulgas kaebajate 16.01.2015.a kompromissettepanekule. Kaebajad ei ole 16.01.2015.a teinud vastustajale kompromissettepanekut. Kaebajad viitasid vaides sellele, et on varasemalt vastava kompromissettepaneku teinud. Samuti märkisid kaebajad, et on tänaseni valmis kompromissi leidma. Kaebajad leiavad, et hea halduse põhimõtte järgimine oleks vastustajalt kompromisslahenduse leidmise soovi olemasolul eeldanud kaebajatega ühenduse võtmist ja nende poolsete kompromissitingimuste selgitamist. Vastustaja aga ei võtnud kaebajatega enne vaideotsuse ja Korralduse muudatuse tegemist ühendust ning lähtus alusetult kaebajate kunagisest seisukohast. Vastustaja seisukohad
  24. Vastustaja on seisukohal, et Põlva maavanema 18.11.2014 korraldus nr 1-1/2014/590, maavanema 16.02.2015 korraldus nr 1-1/15/52 ja Põlva Maavalitsuse 16.02.2015 vaideotsus nr 3-2/15/202-4 on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks.
  25. Velna tee ei ole pinnastee, vaid see on kattega ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi - tee, mis ehitusseaduse kohaselt on rajatis. Värska sovhoosi maakasutusplaani alusel (valmistatud 1978-1981 fotoplaanide alusel) on Velna külas asuv 6 m laiune külavahetee kantud plaanile. Nimetatud tee ühtib munitsipaalomandisse taotletava Velna teega. Maa-ameti 3 ajalooliste kaartide kaardirakenduses on Velna tee Eesti põhikaardil (1996-2007) märgistatud kohaliku teena. 16.06.2005 on Värska Vallavolikogu kinnitanud valla teeregistri ja teehoiukava, mis kajastab teiste hulgas ka Velna tee rekonstrueerimis- ja ehitustöid. Seda, et tee on rajatis, kinnitavad ummistunud ja kinni küntud kraavid, kuna inimtegevuse tulemusena kasutusel oleva tee, mis kulges kuni Värska - Podmotsa teeni, juurde on rajatud kraavid juba varasemalt. Vastustaja hinnangul on ka kaebajad ise tunnistanud enda tegevusega, et tegemist on rajatisega, lubades alustada maaparandustöödega (ummistunud ja kinni küntud kraavide lahti kaevamine, teetruupide paigaldamine jne).
  26. Värska vallale kuulub aastakümnete jooksul rekonstrueeritud Velna tee omandiõigus. Velna tee oli Värska sovhoosis kasutusel avalikult kasutatava ametkondliku teena, mida tõendab ka Värska sovhoosi maakasutusplaan ja see kuulus põllumajandusreformi käigus Värska valla munitsipaalomandisse andmisele Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi kinnitusel. Riigi vara munitsipaalomandusse andmise 23.07.1993 aktist nr 185 nähtub, et antakse tasuta üle ametkondlikud teed maksumusega 5,5 tuhat krooni, vara üleandjaks Värska sovhoosi esindaja direktor Georg Mahla ja vara vastuvõtjaks Värska vallavanem Paul Mäeste. Velna tee on Värska vallavolikogu 21.07.2006 otsusega nr 20 „Värska valla üldplaneeringu kehtestamine“ vastuvõetud üldplaneeringu kohaselt kohalik tee. Üldplaneeringu otsust kaebajad vaidlustanud ei ole. Velna tee on kohaliku teena kantud Värska valla teeregistrisse.
  27. Vastustaja on seisukohal, et maavanema korraldus vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele. Vastustaja on seisukohal, et maa munitsipaalomandisse andmisel on tegemist soodustava haldusaktiga, kus haldusakti adressaadiks on kohalik omavalitsus, kes esitab maavanemale maa munitsipaalomandisse andmise taotluse ning vaidlusaluses maavanema korralduses sisaldub faktilise alusena viide Värska Vallavalitsuse 09.09.2013 esitatud taotlusele (milleks sisuliselt on maa munitsipaalomandisse taotlemise toimik), mille haldusakti adressaat on ise esitanud.
  28. Kaebajate väide maavanema poolt kaalutlusõiguse mitteteostamise kohta ei ole põhjendatud. Maareformi seaduse § 28 lõike 1 p 1 kohaldamisel saab maavanem teostada üksnes otsustusdiskretsiooni. Sisuliselt tähendab see otsustuse tegemist esitatud taotluse ning selle aluseks olevate dokumentide alusel ning sellest on maavanem oma korralduse andmisel ka lähtunud.
  29. Kaebajate arvates välistab Velna tee munitsipaalomandisse andmine Sillametsa talu maade tagastamise kaebajate poolt taotletud ulatuses. Samuti toob see kaebajate arvates kaasa olukorra, kus Sillametsa maaüksuse omanikuks saades peavad kaebajad taluma seda, et katastriüksust poolitab kolmandale isikule kuuluv kinnistu. Riigi Statistika Keskbüroo
  30. aasta põllumajandusloenduse maalehe andmetest nähtub, mis on koostatud Järvesuu valla Velna küla maaüksuse Sillametsa (N 3) kohta, et maaüksus on koosnenud 4 lahusolevast tükist. Sellest järeldub, et Sillametsa talu maaüksus pole olnud üks tervik ja seega ei ole õige kaebajate väide, et Velna tee munitsipaalomandisse andmine kitsendaks täiendavalt kaebajate õigusi.
  31. Vastustaja on seisukohal, et vaide lahendamisel on kaalutud nii avalikku kui erahuvi, küsides kohalikult omavalitsuselt arvamust tee laiuse vähendamise Sillametsa talukompleksi vahetus läheduses, et võimalikult vähe riivata Sillametsa talu tulevaste omanike huve, kusjuures tegemist on kaebajate endi poolt väljendatud seisukohaga. 4 Kaastatud haldusorgani seisukoht
  32. Värska Vallavalitsus on seisukohal, et Põlva maavanema korraldused on õiguspärased ning antud õigetel alustel. Velna tee on Värska vallale kuuluv kruusakattega tee. Velna tee näol on tegemist rajatisega ning kaebajate väide, et tegemist ei ole ehitatud teega, ei vasta tõele. Velna tee oli Värska sovhoosis kasutusel avalikult kasutatava ametkondliku teena ja see kuulus põllumajandusreformi käigus Värska valla munitsipaalomandisse andmisele Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi kinnitusel. Kohtu seisukoht
  33. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
  34. Põlva maavanem on vaidlustatud korraldused (tlk.7, 11) andnud tuginedes MaaRS §-le 25 ja § 28 lg 1 p 1, Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusele nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ (Kord) ning Värska Vallavolikogu 20.06.2013 otsusele nr
  35. MaaRS § 25 lg 1 kohaselt antakse munitsipaalomandisse tasuta käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud maa. Poolte vahel on vaidlus MaaRS § 28 lg 1 p 1 kohaldamise üle. Alates 20.03.2013 kehtiv MaaRS § 28 lg 1 p1 sätestab, et munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Seega on õige kaebaja väide, et maa munitsipaalomandisse andmine sõltub kahe eelduse täitmisest: maal peab asuma hoone või rajatis ning hoone või rajatis peab olema munitsipaalomandis ehk kohaliku omavalitsuse omandis.
  36. Kaebajad on seisukohal, et Velna tee, mis läbib kaebajatele tagastamisele kuuluvat Sillametsa talumaid, ei ole rajatis, kuna see tee, vähemalt kaebajat puudutavas osas ei ole ehitatud inimtegevuse tulemusena, vaid tegemist on pinnasteega, mis on tekkinud sõidukite pinnasel sõitmise tulemusena. Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu. See et vaidlustatud teed saab lugeda rajatiseks, on kogumis leidnud tõendamist vastustaja poolt esitatud tõenditega. Nii nähtub Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendusest, et Velna tee on Eesti põhikaardil (aastad 1996-2007) märgistatud kohaliku teena, mitte pinnasteena (tlk.32). Kaardi tingmärkidest nähtub, et pinnastee on alanud alles alates Sillametsa kinnistule järgneva Lepa kinnistu maadel. Lisaks on vastustaja esitanud Värska Vallavolikogu poolt 16.06.2005 kinnitatud valla teeregistri ja teehoiukava, milles on märgitud valla teede rekonstrueerimis- ja ehitustööde objektina ka Velna tee (tee nr 9340008). Selles on Velna tee ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ette nähtud aastaks 2007 58 300.- krooni. AS Põlva Teed on esitanud Värska vallale tööde ülevaate seisuga 29.09.2008.a, mille järgi oli tehtud 06.08.2008 sõlmitud töövõtulepingu alusel Velna tee remonti maksumusega 119914 krooni. Töödena on aruandes märgitud kraavide kaevamine ja olemasoleva kraavi puhastamine 500 m2 , kruusakatte panek 4420 m2 ja teepervede koorimine 550 m
  37. Seega on tee remondi käigus Velna tee kaetud kruusaga, samuti kaevatud kraave ja puhastatud olemasolevaid kraave. Millegagi ei ole tõendatud, et remonditöid tehti küll Velna tee osas, välja arvatud aga tee osas, mis läbib Sillemetsa talu maid. Ka vastustaja ja kaasatud isiku poolt esitatud fotodest nähtub, et Velna tee, seda ka Sillametsa maade osas, on kaetud kruusakattega (värvilised pildid tlk.80-89). Sillametsa maid läbiva Velna tee osas (tlk. 88-89) saab visuaalse vaatlusega tuvastada, et tee on kaetud kruusakattega. Tuvastatav on kruusateele 5 omane maapinnast eristatav teekate. Kuna kruusakatte panekut teele on esitatud andmete järgi teostatud aastal 2008 (7cm), siis võib arusaadavalt olla tee praeguseks selline, nagu esitatud fotodelt on näha. Seejuures ei ole erilist erinevust, millise Velna tee osa kohta on fotod tehtud. Eelnevast saab kindlalt järeldada, et tegemist oli rajatisega, mis vastab ehitusseaduse § 2 lg 1 sätestatule. Vastustaja on seejuures õiguspäraselt osundanud kaebajate endi poolt väljendatule, lubades alustada ummistunud ja kinniküntud kraavide lahtikaevamist (tlk.65), tunnistades sellega, et Velna tee ka Sillametsa maade osas ei ole inimtegevusest puutumatu olnud. Kõike tõendeid hinnates kogumis ei saa kuidagi järeldada, et tee ja kraavid tekkisid sõidukite pinnasel sõitmise tagajärjel ja et tegemist oleks pinnasteega.
  38. Teise olulise asjaoluna on kaebaja leidnud, et Velna tee ei ole Värska valla omandis, mida eeldab MaaRS § 28 lg 1 p
  40. Maavanema 18.11.2014 korralduses (p 2) on märgitud, et Velna tee on kantud Värska valla teeregistrisse numbriga 9340064 ning et külavahetee kasutust 6 meetri laiuselt tõendab 1985 aasta Värska sovhoosi maakasutuse alusplaan, mis on valmistatud 1978-
  41. a dešifreeritud fotoplaanide alusel. Muid asjaolusid vaidlustatud korralduses esitatud ei ole.
  42. Värska sovhoosi maakasutusplaanilt nähtub, et Velna tee on kantud plaanile külavaheteena, tingmärkide järgi laiusega 6 meetrit (tlk.41-42). Värska ühismajandi põllumajandusreformi komisjoni akti kohaselt on teostatud 20.-22.01.1993 ühismajandi varade inventariseerimine, mille käigus on kindlaks tehtud Värska ühismajandi varas Eesti Vabariigile kuuluv vara. Selle vara hulgas on akti järgi ka ametkondlikud teed, mille osas on komisjon teinud aktis ettepaneku ametkondlikud teed munitsipaliseerida (tlk.54). EV Põllumajandusministeeriumi 15.03.1993 kirjas nr 5-2-3/645 Värska ühismajandi reformikomisjonile on märgitud, et 28 objektist 23 objekti tuleb munitsipaliseerida ja 5 objekti asendada omavahendite arvel ehitatud ja munitsipaalomandusse antud vara katteks (tlk.55). Riigi vara munitsipaalomanduse andmise aktiga nr 185
  43. juulist 1993 on Värska sovhoosi direktor andnud Värska valla omandusse tasuta üle ametkondlikud teed maksumusega 5,5 tuhat krooni (tlk.56). Värska Vallavolikogu 26.10.2006 otsusega nr 44 on kinnitatud Värska valla teeregister, mille kohaselt on valla teeregistris ka Velna tee nr 9340064 pikkusega 1190 meetrit registreeritud kohaliku teena (tlk.57-58) . Valla 2006 üldplaneeringu järgi on Velna tee kohalik tee, ja seega avalikult kasutatav tee. Teeseaduse § 51 kohaselt määratakse kohalike teede nimekiri vallavolikogu otsusega ning kohalikud teed registreeritakse riiklikus registris. Valla teede 2008 remondiplaani järgi on Velna tee kasutuses valla teena.
  44. Kohus leiab, et kuigi riigi vara Värska vallale munitsipaalomandisse andmise aktis 23.07.1993 ei ole Velna tee nimeliselt välja toodud, saab kõigi juba eelpool välja toodud tõendite alusel järeldada, et valla omandisse anti teiste ühismajandi kasutuses olnud ametkondlikud teede hulgas ka Velna tee. Ei ole loogiline, et kuna riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktis ei ole ühtegi teed nimeliselt välja toodud, siis ei ole ühtki varasemalt ühismajandi kasutuses olnud teed valla omandisse üle läinud. Kõik alates 1993 aastate kohta esitatud dokumendid näitavad, et Värska vald on Velna teed käsitlenud kui vallale kuuluvat teed. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud maamõõtja e-kiri aastast jaanuar 2010 ei kinnita, et Värska vald oleks sel ajal olnud teisel ametlikul seisukohal (tlk.108). Valla esindaja kinnitusel oli tegemist maamõõtja poolt esitatud plaaniga, mida ei ole vald kunagi kooskõlastanud ega mille aluseks ei olnud valla ettepanekut. 6
  45. Ka kaebaja etteheited vaidlustatud korralduse vormilise külje osas (ei ole välja toodud korralduse faktiline alus, ei ole teostatud kaalutlusõigust) ei ole aluseks korralduse tühistamiseks. Haldusaktis on piisava selgusega välja toodud haldusakti andmise faktiline alus, mis tingis vastava korralduse väljaandmise ning välja on toodud õigusaktid, millest välja andmisel on lähtutud. Maavanema korralduse adressaadiks on olnud Värska Vallavalitsus, mitte kaebajad. Maavanem sai taotluse läbi vaatamisel kas nõustuda taotlusega või keelduda. Kaebajad leiavad, et korraldus, millega anti Velna tee alune ja selle teenindamiseks vajalik maa valla munitsipaalomandisse rikub nende õigust Sillametsa talu maade tervikuna tagasi saamist ja maa munitsipaliseerimisega poolitatakse kolmandale isikule kuuluva kinnistu tõttu tagastatava maa terviklikkus. Vastustaja on aga välja toonud, et Sillametsa talu maad on ka enne võõrandamist koosnenud neljast lahus olevast katastriüksusest. Seega pole Sillametsa kinnistu kunagi tervik olnud. Mis puudutab kinnistu tervikut poolitavat teed, siis on oluline, et see tee peab kindlustama ligipääsu ka Sillametsa talust tagapool asuvale kinnistule. Poolte seletuse järgi, mida tõendavad ka esitatud kardimaterjalid, puudub järgmisel kinnistul (Lepa) muu väljapääs avalikule teel. Seega tuleb arvestada ka avaliku huviga, mille kaitsmine on valla kohustus. Kaebajad peavad tahes-tahtmata taluma olukorda, kus nende maad läbib tee, mida on õigustatud teised isikud kasutama. Kuna talumaid läbiv tee eeldatav kasutamine on seotud peamiselt järgneva kinnistuga, siis ei saa sellel teelõigul liiklemist pidada intensiivseks. Esitatud kaardimaterjali järgi kasutavad kaebajad samas vaidlustatud korraldusega hõlmatud Velna teed kui valla teed ka osades, kus see poolitab kinnistuid ning millede osas samuti toimub maa munitsipaalomandisse
  46. Põlva maavanema 16.02.2015 korraldusega nr 1-1/15/52 on muudetud 18.11.2014 korraldust ning määratud munitsipaliseerimisele mineva tee laiuseks Sillametsa talukompleksi läheduses 60 meetri ulatuses 4 meetrit, varasema 6 meetri asemel. Märgitud on, et korralduse andmisel on lähtutud maa tagastamise nõudeõiguse subjektide 16.01.2015 kompromissettepanekuga. Samas kaebajad eitavad kaebuses sellise ettepaneku tegemist 16.01.
  47. Õige on kaebajate seisukoht, et maavalitsusele 16.01.2015 esitatud vaides (tlk.74-76), ei ole kaebajad selgesõnaliselt kompromissettepanekut tee maa munitsipaliseerimisega 4 meetri ulatuse nõus. Samas on kaebajad märkinud, et nad on varasemalt Värska vallale esitanud seisukoha, et nad oleksid valmis Velna tee maaalast loobuma kui tee laius oleks Sillametsa (otsuses ekslikult märgitud Sillaotsa) maaüksuse õueala läheduses 4 meetrit ning tee laius väheneks õuealaga piirneva tee arvel. Kaebajad on vaides ka märkinud, et nad on ka täna valmis leidma olukorra lahendamiseks kompromissi. Nähtuvalt maavalitsuse vaideotsusest ja maavanema 16.02.2015 korraldusest, on vastustaja võtnud kaebajate seisukohta kui kindlat ettepaneku pakkumist. Lahendusega on olnud nõus ka Värska Vallavalitsus. Kuna kohus ei pea võimalikuks tühistada maavanema 18.11.2014 põhikorraldust maa munitsipaalomandisse andmiseks, siis jääb rahuldamata ka kaebus maavanema 16.02.2015 korralduse tühistamise nõudes. Viimase korralduse puhul on tegemist varasema korralduse muudatusega, millega on tagatud kaebajatele võimalus tagasi saada maad suuremas ulatuses, kui maavanema 18.11.2014 korraldusest tulenevalt. Seega on tegemist kaebajaid soodustava haldusaktiga, mis kaebajate õigusi maavanema 18.11.2014 korraldusest eraldiseisvalt ei riku.
  48. Eelnevast lähtudes jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kaebus jääb rahuldamata ka Põlva Maavalitsuse 16.02.2015 vaideotsuse tühistamise nõudes, kuna ei nähtu, et vaideotsus eraldiseisvalt kaebajate õigusi rikuks. 7 Menetluskulud
  49. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kõik kaebajate poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2017.a otsuse põhjendustega. Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2017 otsus Resolutsioon
  50. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.10.
  51. a otsus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  52. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.