tja 1: KÜ XXXX(registrikood XXXX, XXXX);
tja 1 lepinguline esindaja: Jelena Smorodina (Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ, e-post: Jelena.smorodina@mail.ru);
tja 2: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX). Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta täielikult rahuldamata hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) hagi
tja KÜ XXXX(registrikood XXXX) vastu põhinõudes 2543,40 eurot, sissenõudmiskulu nõudes 40 eurot, seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 89,19 euro nõudes ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. 2. Rahuldada hagi
tja XXXX vastu. 3. Mõista
tjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) kasuks välja põhinõue 2543,40 (kaks tuhat viissada nelikümmend kolm eurot ja 40 senti) eurot. 4. Mõista
tjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) kasuks välja viivis põhinõude summalt 2543,40 eurot alates 26.02.2016 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus 1. Jätta
tja KÜ XXXX menetluskulud hageja kanda. 2. Mõista hagejalt AB „XXXX“ Eesti filiaalilt (registrikood XXXX)
tja KÜ XXXX(registrikood XXXX) kasuks menetluskuluna välja
tja õigusabikulud 650 (kuussada viiskümmend) eurot. 3. Jätta hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali menetluskulud
tja XXXX kanda. 4. Mõista
tjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) kasuks menetluskuluna välja 590 (viissada üheksakümmend) eurot, millest hageja õigusabikulud on 320 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 275 eurot. 5. Mõista
tjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AB „XXXX“ Eesti filiaali (registrikood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 590 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE 1. Algses hagiavalduses nõudis hageja
tjalt 1 tekitatud kahju hüvitamist summas 2568,40 eurot, seisuga 27.11.2015 sissenõutavaks muutunud viivist summas 39,09 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates 28.11.2015. Samuti palus hageja
tjalt välja mõista menetluskulud 435 eurot ja viivise menetluskulude summalt.
tja juhatuse liige telefoni teel. Kahju taastamiseks koostas OÜ XXXX kalkulatsiooni, mille kohaselt kulus korteri taastamiseks 2513,40 eurot. OÜ XXXX koostas hagejale XXXXe kokkuvõtte ja esitas tehtud töö eest arve summas 130 eurot. 6. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel korterile tekkinud kahju summas 2413,40 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Samuti hüvitas hageja OÜ XXXX kahju suuruse kindlaks tegemise kulu summas 130 eurot. Kuna hageja leidis, et kahju põhjuseks oli hooneomanike ühiskasutuses oleva küttesüsteemi leke, esitas tema koostööpartner XXXXOÜ hageja nimel 02.09.2015
tjale tagasinõude nr 2116 summas 2568,40 eurot.
tja sellele ei reageerinud.
13.07.2015 ei olnud Tallinnas asuva XXXX elamu korteriomanike ühiskasutuses olev küttesüsteem töökorras. Küttesüsteemist väljus vesi ja kahjustas korterit nr 39. Hageja viitas
lg 1 punktile 2 ja punktile 3.
tja KÜ XXXX rikkus oma seadusest tulenevat kohustust. Hagejale ei ole teada, et
tja kohustuse rikkumise oleks põhjustanud vääramatu jõud.
tja kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui küttesüsteem oleks olnud töökorras, ei oleks toimunud veeleket ning korter 39 ei oleks saanud veekahjustusi. 8. Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3 ja selgitas 25 euro suurust nõuet. Hageja nimel esitab nõudeid äriühing XXXXOÜ. Hageja kahjutoimiku põhjal koostab XXXXOÜ tagasinõude, trükib välja nõuet tõendavad dokumendid, postitab nõude ümbrikus ja vajadusel selgitab täiendavalt nõude saajale nõude sisu. Kuna hageja oli kohustatud hüvitama 25 eurot XXXXOÜ-le, on hageja omakorda õigustatud nõudma kulu hüvitamist
tjalt. 40 euro nõue tuleneb VÕS § 1131 lõikest
tjal kahju hüvitada hiljemalt 19.09.2015, on tema nõue sissenõutav alates 20.09.2015. Hagi esitamise ajaks 27.11.2015 oli sissenõutavaks muutunud viivis seaduses sätestatud määra alusel 39,09 eurot. 10.
tja KÜ XXXX vastuväidetega hageja ei nõustunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 13.07.2015 toimus vee väljavoolamine korteri nr 45 vannitoas asuva käterätikuivati ühenduskohast kuuma vee püstikuga. Pooled vaidlevad selle üle, kas käterätikuivati (ja selle ühenduskoha) korrashoiu eest vastutab lisaks kaasomanikele ka
tja.
tja on nõustunud, et korteris nr 45 asuv käteräti kuivatustoru on elamu ühise veevarustuse süsteemi osa. Järelikult oli purunenud käterätikuivati korteriomanike ühiskasutuses. 11.
tja ei ole tõendanud oma väidet, et korteri 45 omanik oleks saanud käteräti kuivatustoru muuta või kõrvaldada ilma teiste kaasomanike õiguste kahjustamiseta. Käterätikuivati on ühendatud hoone kuumaveesüsteemiga analoogiliselt nagu on ühendatud radiaator küttesüsteemiga. Käterätikuivatit ei ole võimalik korteriomanikul eemaldada. Käterätikuivati eemaldamisel süsteemist hakkaks sellest vesi välja voolama. Selle vältimiseks tuleks veepüstik veest tühjendada ja eemaldatud käterätikuivati asemele panna korgid või kraanid. Samas veesüsteemi sulgemine korgi või kraaniga teeb võimatuks sooja vee tsirkulatsiooni süsteemis, mis viib kõikide sama püstikuga ühendatud käterätikuivatite jahtumiseni, selline tegevus riivab otseselt teiste kaasomanike õigusi. 12. Hageja leidis, et ainuüksi käteräti kuivatustoru asumine korteri nr 45 vannitoas ei tähenda, et 3 korteriomanik oleks võinud seda muuta või kõrvaldada. Hageja leidis, et kuigi kaasomandis olevate hoone osade korrashoidmise kohustus on kõigil kaasomanikel, on see kohustus ka
tjal, kes vastutab solidaarselt koos kaasomanikega. Hagejal on õigus esitada nõue ühe solidaarvõlgniku vastu. 13.
tja väide, et XXXX elamu veevarustuse süsteem oli korras ja kõik ühistust sõltuvad tööd tehtud, on paljasõnaline. Korras tehnosüsteemist ei oleks vesi saanud väljuda.
tja ei ole välja toonud, millal ta viimati veevarustussüsteemi kontrollis ja millega kontrolli tulemus lõppes.
tjal on tulenevalt oma eesmärgist ja
lõikest 5 ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiu kohustus.
tja rikkus korrashoiukohustust. Tehnosüsteem, millest avarii tagajärjel vesi väljub, ei ole korras. Asjaolu, et torustiku purunemiskoht asus korteris nr 45, ei välista
tja vastutust.
tja oleks pidanud teostama perioodiliselt vastavate hooneosade ülevaatust. Hageja heitis
tjale ette tegevusetust kohustuste täitmisel. 14. Hageja ei nõustunud
tja väitega, et kahju suurus on tõendamata. Hageja esitas kahju tõendamiseks kahju ülevaatuse akti ja XXXXe kokkuvõtte, samuti OÜ XXXX kahju arvestuse ning fotod. Fotodelt on selgelt näha veekahjule iseloomulikud jäljed korteri värvitud lagedel, kobrutama hakanud värv seintel, veekahju tapeedil, veeloigud põrandal, niiskusemõõtjaga tehtud mõõtmised põrandal ja seintel ning üles pundunud laminaatparketi servad. Laminaadi kahjustused on näha fotol tn_P1030711. 15.
tja väide, et sisse ehitatud köögimööbel puudub, on paljasõnaline. Köögimööbli demontaažiks on arvestatud 30 eurot ja montaažiks 50 eurot. Need kulud on põhjendatud, kuna põranda taastamiseks on vaja köögimööbel eemaldada. Kuna kahjustatud pindade mõõdud ja siseviimistluse materjalid on teada, on
tjal võimalik kahjuarvestuse suurust kontrollida.
tja ei ole seda teinud ega tõendanud, et kahjustuste maksumust on neljakordselt suurendatud. 16. Hageja saatis oma nõude
tjale tema juriidilisele aadressile. Tagasinõue postitati 02.09.2015 ja selle täitmise tähtaeg oli 19.09.2015.
tja ei ole väitnud, et ta ei ole tagasinõuet kätte saanud. Tagasinõue pidi jõudma
tja asukohta. Nõue on sissenõutav alates 20.09.2015 ja alates sellest ajast on hagejal viivise nõue. Kahju kindlakstegemise kulu 130 eurot on otseselt kahju suuruse kindlaks tegemise kulu. See sisaldab OÜ XXXX eksperdi väljasõitu sündmuskohale, kahju suuruse kirjeldust ja pildistamist, kahjuarvestuse koostamist ning kokkuvõtte kirjutamist. Kõik need tööd on vajalikud kahju suuruse hindamiseks ja tõendamiseks. Ilma nende töödeta oleks hagejal praktiliselt võimatu tõendada kahju olemasolu ja suurust. 17. 25.02.2016 esitas hageja kohtule taotluse kaasata
tjana XXXXkorteri omanik XXXX. Hageja leidis, et korteris nr 45 purunenud käteräti kuivatustoru korrashoiu kohustus oli nii korteriomanikul kui ka korteriühistul. Seega peavad samasisulise kohustuse täitma mitu isikut ja
tjad on solidaarvõlgnikud. 18. Hageja selgitas täiendavalt
tja KÜ XXXX vastutust. Hageja viitas KÜS § 2 lõikele 1 ja leidis, et korteriomanikud on käsundiandjaks ja korteriühistu on käsundisaajaks. KÜS § 15 ja § 151 järgi tähendab korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine nii majandustegevuse kava, aruandeid kui majandamiskulusid. Majandamiskulud on vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. KÜS § 151
tja KÜ XXXX ei ole eitanud käteräti kuivatustoru purunemist ja avarii toimumist. Hageja leidis, et
tja KÜ XXXX rikkus oma korrashoiukohustust. Rikkumine võis tuleneda teadmatusest, et korrashoiukohustus laieneb ka käterätikuivatile.
tja KÜ XXXX ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis vabandaks tema kohustuse rikkumise. Teadmatus oma kohustusest või materiaalõiguse puudulik tõlgendamine ei ole rikkumist vabandavaks asjaoluks. 20. Purunenud käteräti kuivatustoru on hoone küttsüsteemi ehk tehnosüsteemi osa. Kaasomandis olevate tehnosüsteemide korrashoid on muuhulgas
tja KÜ XXXX kohustus. Hoone ja selle tehnosüsteemide hooldamine on regulaarne ja reglementeeritud sisuga tööde kompleks selleks, et säilitada hoones paiknevad tehnosüsteemid ettenähtud seisundis. Tehnohoolduse eesmärgiks on tehnosüsteemide korrasoleku tagamine. 21. Kui tehnohoolduse tegemiseks sõlmitud lepingus (antud juhul oli hageja arvates käsundilaadne leping
tja KÜ XXXX ja korteriomanike vahel) ei ole kokkulepitud teisiti, kuulub tehnohoolduse hulka ülevaatus ja katsetus. Regulaarne või tingimuslik ülevaatus oli vajalik, et visuaalselt või abivahenditega koguda andmeid tarindi või süsteemi seisukorra kohta ning selle kehtivatele nõuetele vastavuse kohta, dokumenteerides tegevuse käigu ja kogutud andmed hooldusraamatus. Selliste puuduste ilmnemisel, mis ei eelda hooldaja operatiivset sekkumist, tuli koostada ülevaatuse tulemusel vajalike tööde kava koos eelarvega ning see tuli esitada kooskõlastamiseks kinnisvara omanikule ja/või haldurile rahastamise korraldamiseks. Hageja viitas Eesti standardile EVS 807:2010 Kinnisvara korrashoid.
tja KÜ XXXX arvates ei pidanudki ka käteräti kuivatustorusid korras hoidma, sest need kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka. Hageja leidis, et see seletab
tja tegevusetuse ehk korralise tehnohoolduse tegemata jätmise, mille tulemusena tekkis avarii.
tja KÜ XXXX on korteriühistu, kelle ainuke ülesanne on KÜS § 2 lg 1 kohaselt majandada ehitise mõttelisi osi ja esindada korteriomanike ühiseid huve. Seega laieneb
tjale KÜ-le XXXX VÕS § 620 lg 2 sätestatu.
tja ei ole esile toonud ühtegi tema rikkumist vabandavat asjaolu.
tjale KÜ-le XXXX nõude 02.09.2015. Eesti Post ei ole hageja kirja tagastanud. Järelikult on nõue jõudnud
tja KÜ XXXX mõjusfääri. Hageja viitas TsÜS § 69 lõikele 2. Nõudes andis hageja
tjale vabatahtlikuks täitmiseks mõistliku aja 17 päeva. Hageja 5 palus
tjatelt solidaarselt välja mõista kahju 2543,40 eurot ning viivise alates 26.02.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
tjalt KÜ-lt XXXX palus hageja välja mõista seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivisena 89,19 eurot ning võla sissenõudmise kulu 40 eurot. 27. Hageja ei nõustunud ka
tja XXXX vastuväidetega hagile. Hageja ei nõustunud, et hoone tehnosüsteemi purunemist saab pidada vääramatuks jõuks. Purunenud käteräti kuivatustoru asus
tja XXXX mõjusfääris.
tja ei ole vääramatu jõu esinemist tõendanud. Objektiivselt saab
tjalt XXXX oodata, et ta hoiaks korras oma korteri sisesed tehnosüsteemid, sh korteriomanike kaasomandis olevad tehnosüsteemid. Kui
tja XXXX arvates põhjustas toru purunemise korteriühistu tegevusetus, siis sama saab hageja hinnangul ette heita
tjale XXXX , kelle oli tulenevalt AÕS § 72 lõikest 5 kohustus tagada, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Olukord, kus
tja jätab kontrollimata käterätikuivati tehnilise seisukorra ega võta õigeaegselt ette vajalikke parendustöid avariide vältimiseks, ei vasta AÕS § 72 lg 5 toodud kohustusele. 28. Menetluskuludena palus hageja
tjatelt välja mõista kulud õigusabile summas 720 eurot. Õigusabi on hagejale osutanud XXXXOÜ hinnaga 80 eurot tunnis. Kliendi nõustamisele ja hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele 30 minutit.
tja KÜ XXXX vastusega tutvumisele ja arvamuse koostamisele kulus 2 tundi. Kohtu 29.01.2016 kirjaga tutvumiseks, samuti täiendavate hageja seisukohtade koostamiseks kulus 3 tundi.
tja XXXX vastusega tutvumiseks ja arvamuse koostamiseks kulus 1 h 30 minutit. Kokku osutati õigusabi 9 tunni ulatuses. 29. Samuti palus hageja
tjatelt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 275 eurot. Kogumis palus hageja
tjatelt menetluskuludena välja mõista 995 eurot ning viivise seaduses sätestatud määras.
TJATE VASTUVÄITED KÜ XXXX vastuväited 30.
tja vaidles hagile vastu.
tja ei nõustunud hageja väitega, et vesi väljus XXXX elamu üldisest küttesüsteemist ja kahjustas korterit 39. Tegelikult toimus 13.07.2015 vee läbijooks korteris nr 45 asuvast käterätiku kuivatustorust. Korteri nr 45 vannitoas asuv käterätiku kuivatustoru on küll hoone ühise veevarustuse süsteemi osa, kuid selle korrashoiu eest vastutab mitte korteriühistu, vaid korteri nr 45 omanik.
tja viitas
31. Käterätiku kuivatustoru asub korteri nr 45 vannitoas ja on korteriomaniku valduses ning kasutamises. Käterätiku kuivatustoru võib muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
tja viitas
lõikele 1 ning korteriühistu põhikirja punktile 4.1.3, mis näevad ette, et korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.
tja viitas
lõike 1 punktile 1 ning korteriühistu põhikirja punktile 4.2.3, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. 32.
tja KÜ XXXX leidis, et korteri nr 45 omanik pidi hoidma oma korteri vannitoas asuva käterätiku kuivatustoru korras ja hoiduma tegevusest, mille tagajärjel võiksid kahjustada saada all asuvaid kortereid. Korteri nr 45 omanik seda ei teinud ja tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel sai korter nr 39 kahjustada. 6 33.
tja KÜ XXXX ei nõustunud hageja väitega, et
tja on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Elamu XXXX veevarustuse süsteem on korras ja kõik korteriühistust sõltuvad tööd on tehtud. Korteri nr 45 omanik ei ole kunagi teatanud korteriühistule, et tema korteri veevarustuses on midagi korrast ära. Seetõttu ei vastuta KÜ XXXX korteri nr 45 omaniku tegevuse või tegevusetuse eest, mille tagajärjel tekkis vee läbijooks eelnimetatud korteris.
tja juhatuse esimees sulges koheselt pärast veeavariist teatamist torustikus vee, millega välditi suuremaid kahjusid. Veejooks tekkis mitte veevarustuse püstikus, vaid käterätiku kuivatustorus, mille eest vastutab korteri omanik.
tja KÜ XXXX leidis, et hageja on nõude esitanud vale
tja vastu. 34.
tja KÜ XXXX ei nõustunud kahju nõudega ka sisuliselt.
tja hinnangul oli hageja kahju arvestuse alus ebaselge. Hageja on esitanud kohtule hulgaliselt fotosid, kuid ta ei ole selgitanud, milline foto millist asjaolu tõendab.
tja nõustus, et kohtule esitatud fotodelt nähtub linoleumi osaline kahjustumine, koridori seinavärvi osaline kahjustumine ja lae osaline kahjustamine. Samas ei ole kõik hageja esitatud fotod asjakohased. Üheltki fotolt ei nähtu laminaatpõranda kahjustusi magamistoas ja lae kahjustusi köögis. Samuti nähtub fotodest, et tapeedid koridoris ja magamistoas on pandud väga ammu ja kahjustatud mitte läbijooksust, vaid tavalisest kulumisest. 35.
tja leidis, et hageja ei ole tõendanud põranda lammutuse, vaheukse vahetamise ning seinte pahteldamise vajadust. Fotodest nähtub, et uks on pooleli tehtud ja ukse puudused ei ole seotud veeavariiga. Kahjuarvestuses on märgitud sisse ehitatud mööbli demontaaž ja montaaž, kuid korteris nr 39 puudus sisse ehitatud köögimööbel. Köögis oli seinale paigaldatud mööbel. Hageja kahju arvestuses ei ole eraldi välja toodud materjalide ja tööde hinda, mistõttu ei saa
tja arvestusi kontrollida.
tja leidis, et kahjustuste remondi kulu on suurendatud alusetult vähemalt neli korda. Ainuüksi asjaolu, et hageja on tasunud korteri nr 39 omanikule kahju hüvitamiseks 2413,40 eurot ei tõenda tekitatud kahju ulatust. 36.
tja viitas VÕS § 132 lõikele 1 ja lõikele 3. Kahjustuste kõrvaldamise kulud peavad olema mõistlikud ja vastama hävinud asjade tegelikule hinnale. Nagu nähtub kohtule esitatud fotodest, oli korter nr 39 väga halvas seisundis. Korteris oli pooleldi tehtud remont ning kasutatud olid kõige odavamad materjalid. Seetõttu ei ole mõistlik hüvitada korteri omanikule korralikke ja kaasaaegseid remonditöid. 37.
tja KÜ XXXX ei nõustunud ka viiviste arvestusega alates 20.09.2015, kuna hageja ei ole tõendanud 02.09.2015 nõudekirja esitamist
tjale. Seetõttu saaks viivist arvestada alates hagi esitamisest kohtule ehk alates 27.11.2015.
tja ei nõustunud kahju suuruse kindlakstegemise kuluga 130 eurot ja tagasinõude esitamise kuluga 25 eurot. OÜ XXXX on esitanud hagejale arve XXXX teenuse eest kindlustustegevuse seaduse § 65 ja 66 kohaselt. Kindlustustegevuse seaduse § 65 ja 66 reguleerivad elu- ja tervisekindlustuse kindlustusriski kapitalinõudeid, mis ei ole kuidagi seotud varakahjuga korteris nr 39. Hageja ei ole tõendanud 02.09.2015 nõudekirja esitamist
tjale ega seda, et ta oleks tasunud oma esindajale 25 eurot. Hageja väidetud kulud on tõendamata. 38. 18.04.2016 seisukohtades rõhutas
tja KÜ XXXX, et purunenud käterätiku kuivati asus
tja XXXX vannitoas ja tema kasutuses.
tja XXXX jättis kontrollimata kuivati tehnilise seisukorra ega võtnud õigeaegselt ette vajalikke parendustöid avariide vältimiseks, millega ta rikkus AÕS § 72 lõikes 5 ning
lg 1 punktis 1 sätestatud korteriomaniku korrashoiukohustust.
tja XXXX ei ole selgitanud, milles seisneb
tja KÜ XXXX tegevusetus. 7 39. Korteriühistu põhikirja ega üldkoosoleku otsustega ei ole kehtestatud korterites olevate käterätiku kuivatite korrasoleku kontrolli sagedust ega kontrolli perioodilise tegemise kohustust, nagu näiteks elektri- ja küttesüsteemide osas. Tavaliselt toimub kontrollimine vajadusel ja korteriomanike taotlusel.
tja XXXX ei ole teatanud korteriühistule, et tema valduses ja kasutuses olev käterätiku kuivatustoru vajab remonti või vahetust. 40. Korteriühistu ei ole ühegi normatiivakt ja/või üldkoosoleku otsusega kohustatud korraldama korteriomanikele kuuluvates reaalosades asuvate ning korteriomanike valduses ja kasutuses olevate kraanide, kraanikausside, tihendite, WC-pottide, käterätikute kuivatite ja maja tehnosüsteemide muude osade parandustöid. Need osas asuvad täielikult korteriomanike mõjusfääris.
tja XXXX ei ole välja toonud, millist korteriühistu põhikirjaga sätestatud nõuet või üldkoosoleku otsust ei ole korteriühistu täitnud. 41.
tja KÜ XXXX ei nõustunud hageja väitega, et
tjad on solidaarvõlgnikud. Korteriühistu põhikirjaga on ühistu ja korteriomanike kohustused eristatud.
tja viitas
lg 1 punktile 1 ja põhikirja punktile 4.2.3, mille kohaselt mitte korteriühistu, vaid korteriomanik peab hoidma korteriomandi korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega mitte korteriühistu, vaid
tja XXXXpidi hoidma korras oma korteri sisesed tehnosüsteemid.
tja KÜ XXXX viitas ühistu põhikirja punktile 4.2.8, mille kohaselt pidi korteriühistu liige ehk korteriomanik hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju seaduses sätestatud korras juhul, kui ta on rikkunud ühistule või selle liikmetele kuuluvat vara. Seega mitte korteriühistu, vaid
tja XXXX pidi hüvitama hagejale tekitatud kahju. 42. Vaatamata sellele, et käterätiku kuivatustoru on hoone kui terviku küttesüsteemi osaks, asub see korteriomandi reaalosa piires.
tja KÜ XXXX vastutab solidaarselt koos korteriomanikega siis, kui vastutus tuleneb tema tegevusest või tegevusetusest, näiteks vajalike otsuste tegemata jätmisest või täitmata jätmisest.
tja KÜ XXXX ei ole jätnud täitmata ühtegi üldkoosoleku otsust ja/või põhikirja nõuet. Seetõttu puudub alus
tjate solidaarvastutuse kohaldamiseks. 43.
tja XXXX viide vääramatule jõule on alusetu. Tegemist oli maja veevarustuse süsteemi tavakasutusega ja selle käigus toimunud käterätiku kuivati toruühenduse purunemist ei saa mingil juhul lugeda vääramatuks jõuks. 44.
tja KÜ XXXX leidis jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud piisavalt kahju suurust. Korterile nr 39 tekitatud kahju ei ole nii suur, nagu väidab hageja. Korteriühistu juhatuse poolt 13.04.2016 tehtud korteri ülevaatusel selgus, et korteri 39 koridoris varem paigaldatud linoleumi ei ole eemaldatud ega vahetatud, kuna selleks puudus vajadus. Koridoris on endiselt vana linoleum, mis näeb välja kahjustamata.
tja leidis, et linoleoumi ei olegi võimalik veega kahjustada selle vastupidavate omaduste tõttu. Korteri magamistoas ei olnud midagi eemaldatud ega uuesti paigaldatud. Tapeedid seinal olid korras ning laminaadi kahjustused ei olnud seotud mitte veelekkega, vaid esialgse vale paigaldusega. 45.
tja KÜ XXXX viitas hageja esitatud fotole tn_P1030711, kust nähtub, et laminaat on magamistoas valesti paigaldatud, mistõttu on tekkinud kahjustused kolmes liitekohas. Kahjustatud kolm liitekohta erinevates kohtades ega saanud tekkida veelekkest vannitoa ja koridori vahelisel seinal. Kuna puudus lammutamise ja/või ukse vahetamise vajadus, siis puudus ka lammutatud ja/või eemaldatud esemete utiliseerimise vajadus (hageja kahjuarvestuse rida 18). Suurem osa esitatud kahjuarvestusest, sh read 9-15, 17-18, on jäänud tõendamata. 46.
tja nõustus, et köögi seinte värvimiseks tuli köögimööbel eemaldada, kuid tegemist ei olnud sisse ehitatud, vaid tavalise köögimööbliga. Seetõttu leidis
tja, et köögimööbli eemaldamise ja tagasi paigaldamise hind võiks kokku olla 30 eurot pluss käibemaks.
tja KÜ 8 XXXX leidis, et üldteada oleva asjaoluna on seinte värvimise või tapeetimise (koos ettevalmistusega ehk pahteldusega) turuhinnaks tavaliselt 8 eurot/m². Hageja kahjuarvestuses ei ole eraldatud materjalide ja tööde hinda, mis teeb raskemaks või isegi võimatuks arvestuse õigsuse kontrollimise. 47.
tja KÜ XXXX leidis, et ta võiks nõustuda tööde ja materjalide hinnaga 10 eurot ruutmeetri kohta pluss käibemaks ehk 12 eurot/m². Sama hinnaga (11,18 eurot/m²) tehti hiljuti remont sama maja trepikodades.
tja viitas OÜ XXXX hinnapakkumisele, kus on eraldi toodud materjalide ja tööde maksumus. Kui jagada pakkumise lõplik summa ilma soodustuseta ruutmeetritega, on tulemuseks 1964 eurot + 318,50 eurot = 2282,50 eurot x 20% = 2739 eurot : 245 m² = 11,1796 eurot/m².
tja leidis, et veekahjustuste parandamise kulu võiks kõige enam olla 806,28 eurot. Samas ei tunnistanud
tja KÜ XXXX hageja nõuet.
tja ei tunnistanud ka hageja viivise nõuet ja leidis, et kirja saatmine ei tähenda veel selle kättesaamist. 48. Menetluskuludena palus
tja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 800 eurot.
tjale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele,
tja nõustamisele ja vastuse koostamisele 4-l lehel kulus 4 tundi ehk 400 eurot. Hageja 15.01.2016 ja 29.03.2016 ning
tja XXXX22.03.2016 menetlusdokumentidega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja 18.04.2016 seisukoha koostamisele kulus 350 eurot.
tja KÜ XXXX kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. 49.
tjal XXXXKÜ-l ei olnud vastuväiteid hageja tasutud riigilõivu ning hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele. Samas leidis
tja, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on alusetult suurendatud.
tja pidas alusetuks menetluskulude nõuet summas 40 eurot, mis kulus hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamisele. Hagiavaldus pidi vastama menetlusnormidele, millest hageja esindaja pidi olema teadlik. Puuduste kõrvaldamine hagiavalduses peab toimuma hageja lepingulise esindaja enda kulul. Samuti pidas
tja KÜ XXXX põhjendamatuks ajakulu seoses
tja XXXX kaasamise taotlusega. Enne hagiavalduse esitamist pigi hageja lepinguline esindaja välja selgitama kõik asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja esitama nõude õige
tja vastu. Hageja lepinguline esindaja seda ei ole teinud, mistõttu tekkis kohtul vajadus anda pooltele selgitusi. Hageja lepingulise esindaja lohakuse tõttu tekkisid hagejal lisakulud summas 240 eurot. Lisaks leidis
tja, et vaidlus ei ole keeruline ja
tja XXXX vastusega tutvumiseks ning 29.03.2016 ühelehelise arvamuse koostamiseks oleks piisanud ühest tunnist. Kokkuvõttes pidas
tja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 5 tunni ja 400 euro ulatuses. XXXX vastuväited 50.
tja XXXX vaidles hagiavaldusele vastu.
tja XXXX leidis, et korterelamu tehnosüsteemide korrasoleku eest vastutab
tja KÜ XXXX.
tja viitas
Torustik, millest kahju alguse sai, ei olnud silmnähtavalt amortiseerunud ja
tja kui korteriomanik ei saanud ise kahju ära hoida. 51.
tja XXXX leidis, et vastutuse aluseks on korteriühistu tegevusetus ehk tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimata jätmine või parandustööde korraldamata jätmine. Asjaolu, et torustik asub korteri reaalosa piires, ei tähenda automaatselt korteri omaniku vastutust.
tja XXXX sai tema vastu nõude esitamisest teada pärast kohtu dokumentide kättesaamist 14.03.
tja ei tunnistanud hagi, ei pidanud ta vajalikuks esitada seisukohti kahjustuste ulatuse ja tasutud hüvitise kohta. KOHTU PÕHJENDUSED 9 52. Arvestades hageja nõudeid ja
tjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
tja XXXX suhtes.
tja KÜ XXXX suhtes ei ole hagi põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
tja KÜ XXXX või
tja XXXX kui korteri nr 45 omaniku vastu. Hageja on esitanud nõude
tjate vastu solidaarselt.
tja KÜ XXXX on vaidlustanud hageja nõutud kahju suuruse ega nõustu hageja väidetega viivise arvutamise alguse kohta. 55. Hageja esitas oma nõude esmalt korteriühistu vastu, sest veeleke sai alguse korteriomanike ühiskasutuses olevast küttesüsteemist, mis
tja kui korteriühistu tegevusetuse tõttu ei olnud töökorras. Korteriomanikul ei olnud võimalik käterätiku kuivatit küttesüsteemist eemaldada.
tja KÜ XXXX vastutab solidaarselt koos korteriomanikega tekkinud kahju eest.
tja KÜ XXXX jättis täitmata regulaarse süsteemi kontrollimise ehk ennetava tehnohoolduse kohustuse. Korteriomanikel on korteriühistuga käsundilepingust tulenev suhe.
tja jättis täitmata Eesti standardist EVS 807:2010 Kinnisvara korrashoid tulenevad kohustused.
tja KÜ XXXX teadmatus sellest, millises seisundis oli korteri käterätiku kuivatustoru, ei vabasta teda vastutusest. Käsundisaajana pidi
tja ära hoidma kahju käsundiandja varale.
tja KÜ XXXX vastuväited kahju suurusele on paljasõnalised. Nõudekiri saadeti
tjale 02.09.2015 ja see jõudis
tja mõjusfääri, mistõttu tuleb viivist arvestada alates 20.09.2015. Kahju kindlakstegemise kulu 130 eurot oli otseselt seotud kahju kindlakstegemise ja tõendamisega. Ühtlasi leidis hageja, et toru purunemine vannitoas oli
tja XXXX mõjusfääris ja
tja ei ole vääramatu jõu esinemist tõendanud. Hageja palus
tjatelt solidaarselt välja mõista 2543,40 eurot ja viivise alates 26.02.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
tjalt KÜ-lt XXXX palus hageja täiendavalt välja mõista seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivisena 89,19 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot. 56.
tja KÜ XXXX leidis, et kahju eest vastutab korteriomanik XXXX, sest tema pidi hoidma oma korteris asuva käterätiku kuivatustoru korras ja hoiduma teiste korterite kahjustamisest. Elamu veevarustuse süsteem oli korras ja kõik korteriühistust sõltuvad tööd olid tehtud. Omanik ei teatanud ühistule, et tema korteri torustikus on midagi korrast ära. Korteriühistu põhikirja ega üldkoosoleku otsustega ei ole kehtestatud korterites olevate käterätikute kuivatite korrasoleku kontrolli sagedust. Kontrollimine toimub vajadusel ja korteriomanike taotlusel. Korteriühistu ei ole ühegi õigusakti ega üldkoosoleku otsusega kohustatud korraldama korteriomanikele kuuluvates korterites olevate kraanide, kraanikausside, tihendite, WC-pottide, käterätikute kuivatite ja maja tehnosüsteemide muude osade parandustöid. Need osad asuvad korteriomanike mõjusfääris.
tja KÜ XXXX esitas ühtlasi vastuväited ka kahju suurusele ning leidis, et hageja ei ole kõigi kahjustuste olemasolu tõendanud. Kahju summat pidas
tja ülepaisutatuks. 10 57.
tja XXXX ei esitanud vastuväiteid kahju suurusele, kuid leidis, et elamu tehnosüsteemide korrasoleku eest vastutab
tja KÜ XXXX. Torustik, millest kahju alguse sai, ei olnud silmnähtavalt amortiseerunud ja
tja kui korteriomanik ei saanud ise kahju ära hoida. 58. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodud sättest tuleneb, et hagejale kui kindlustusandjale läks üle kahjustatud korteri 39 omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab. Kohus leiab, et tekkinud kahjustuse eest vastutab korteri nr 45 omanik XXXX. Hageja nõue
tja KÜ XXXX vastu ei ole asjas kogutud tõendite ja asjaolude pinnalt tõendatud ega põhjendatud. 59. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. 60.
lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
lg 2 sätestab, et kaasomandi esemeks on korteriomandi seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis
lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi reaalosa defineerib
lg 1, mille kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. 61. Samas näeb
lg 2 ette, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodust lähtudes kohus iseenesest nõustub hageja väitega, et
tja XXXX korteris asuv käterätiku kuivatustoru ei ole tema korteri reaalosaks, sest see on ühendatud elamu üldise küttesüsteemiga ja on selle osaks. Teisalt nõustub kohus ka
tja KÜ XXXX väidetega, et kuigi käterätiku kuivatustoru oli elamu üldise küttesüsteemi osaks ja korteriomanik ei saanud seda küttesüsteemist eemaldada ilma süsteemi tervikuna kahjustamata või ilma süsteemis vett sulgemata, oli tegemist korteriomaniku mõjusfääris asuva seadmega. 62.
lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning hoiduma ka kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kohus leiab, et eeltoodud sättest tuleneb ka korteriomaniku kohustus hoida korras elamu tehnosüsteemi osa, mis faktiliselt asub korteri reaalosa piires ja korteriomaniku mõjusfääris.
lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. 11 63. Riigikohus on leidnud, et iseenesest ei ole oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomaniku reaalosast või kaasomandiosast (RK TKo 3-2-1-129-13, p 43, 3-2-1107-15, p 14). Korteriomanikel on ühine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises seisukorras, millest ei tekiks kellelegi kahju (RK TKo 3-2-1-129-13, p 47, 48, 3-2-1-107-15, p 14). Korteriomanikul on kohustus perioodiliselt kontrollida kaasomandiosa korrasolekut. Samuti on Riigikohus leidnud, et korteriomanik vastutab teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta on oma kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning tema rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik tõendama, et tema rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RK TKo 3-2-1129-13, p 22, 3-2-1-107-15, p 11). 64.
lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
lg 5 järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Muuhulgas võib korteriomanik
lg 6 p 2 alusel käsitletakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. 65. Hageja on
tja KÜ XXXX vastu nõude esitamisel viidanud
§-le 21, mille lg 1 p 2 järgi on valitseja õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole tegemist asjakohase sättega.
lg 1 näeb ette, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Kohus leiab, et
tja KÜ XXXX õigused ja kohustused tulenevad korteriühistuseadusest, samuti korteriühistu põhikirjast ja üldkoosolekute otsustest. 66.
lg 1 kohaselt on korteriühistuks korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 15 lg 1 järgi koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava. KÜS § 151 lg 1 näeb ette, et majandamiskuludeks korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. 67. Hageja on ühtlasi leidnud, et korteriomanike ja korteriühistu vahel on käsunduslepingust tulenev suhe, mistõttu kohalduvad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Hageja on viidanud VÕS § 620 lõikele 2, mille kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. 12 68. Kohus leiab, et hageja on eelviidatud sätetest tulenevalt jõudnud ekslikult järeldusele, et
tjal KÜ-l XXXX lasus eriline kohustus teostada hageja viidatud ennetavat tehnokontrolli ning täita hageja viidatud standardist kohalduvaid kohustusi. Standardi näol ei ole tegemist üldkohustusliku õigusnormiga. Miks on hageja viidatud standard
tja suhtes kohustuslik, ei ole hageja põhistanud ning vastavat standardit ei ole ta kohtule esitanud. Kohus nõustub
tja KÜ XXXX väitega, et
tjal kui korteriühistul ei olnud õigusaktidest ja põhikirjast tulenevat kohustust teostada korteriomanike korterites asuvate elamu tehnosüsteemide regulaarset ja ennetavat kontrolli olukorras, kus sellise kontrolli teostamise vajalikkusest korteriomandite reaalosade piires ei olnud ühistut ükski korteriomanik teavitanud. Korteriomandi reaalosa piires asuvad tehnosüsteemid on korteriomaniku enda mõjusfääris. 69. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et
tja KÜ XXXX oleks pidanud olema teadlik
tja XXXXkorteris asuva käterätiku kuivatustoru seisundist. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et
tja kui korteriühistu oleks jätnud täitmata mõne üldkoosoleku otsusest tuleneva remondi-, hooldus- või muu kohustuse, mis tõi omakorda kaasa veeavarii tekkimise. Hageja väited ja etteheited
tja KÜ XXXX tegevusele on jäänud üldsõnalisteks. Hageja viidatud ennetava tehnohoolduse teostamise kohustust korteriomandite reaalosade piires ei tulene KÜS § 151 lõikest 2, mis üksnes defineerib seda, milliseid majandamiskulusid saab lugeda elamu hoolduskulude hulka. 70. Kohus leiab, et isegi juhul, kui
tjale KÜ-le XXXX saaks ette heita mõne üldise hoolsuskohustuse rikkumist, ei saaks hagi antud
tja vastu rahuldada, sest
tja võimalik kohustuse rikkumine oli vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui isik rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt oodata. Korteriühistul puudus kohustus teostada ilma vajaduseta korteriomanike korterites hageja viidatud ennetavat kontrolli. Olukorras, kus korteriomanik ei teavitanud ühistut vajadusest kontrollida tema korteri reaalosa piires asuva käterätiku kuivatustoru korrasolekut, ei saanud korteriühistu teha midagi kahju ärahoidmiseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et
tja KÜ XXXX teadmatus ei vabastanud ühistut vastutusest. Hageja ei ole viidanud, millisele õigusnormile tuginedes on ta oma seisukoha kujundanud. 71. Korteriühistule ei tulene ka VÕS § 620 lõikest 2 kohustust hüvitada mistahes põhjustel korteriomanikule tekkinud kahju. Kohus ei nõustu hageja väitega, et korteriomaniku ja korteriühistu vaheline suhe kujutab endast käsunduslepingut. Tegemist on VÕS § 3 p 6 osundatud seadusest tuleneva õigussuhtega, millel on küll käsunduslepingule sarnased tunnused, kuid mis ei ole samastatav käsunduslepinguga. Samuti ei saa korteriomaniku vastutust
Korteriühistu vastutab korteriomanikule tekitatud kahju eest siis, kui ta jätab täitmata mõne konkreetse seadusest, põhikirjast või üldkoosoleku otsusest tuleneva kohustuse. Korteriühistu võib vastutada ka siis, kui korteriomanik on juhtinud tähelepanu mõne remonditöö vajalikkusele ja soovinud ühistult meetmete tarvitusele võtmist, kuid ühistu ei ole korteriomaniku pöördumistele reageerinud. Kirjeldatud asjaolusid ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. 72. Kohus selgitas hagejale 29.01.2016 saadetud pöördumises (toimiku lk 132-134), et hagejal tuleb täiendavalt põhistada ja tõendada nõude esitamist
tja KÜ XXXX vastu. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, milliseid konkreetseid põhikirjast või korteriühistu üldkoosolekute otsustest tulenevaid kohustusi jättis KÜ XXXX täitmata selleks, et vältida veelekke tekkimist. Kohus osundas, et kui korteriühistu ei olnud teadlik torustiku halvast ühenduskohast, ei pruukinud tal olla võimalik midagi teha kahju ärahoidmiseks. 13
tja KÜ XXXX esitas kohtule korteriühistu põhikirja (toimiku lk 112-121). Põhikirja punkti 4.2.3 järgi pidi ühistu liige hoidma korteriomandi korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti nägi punkt 4.2.8 ette, et korteriomanik pidi hüvitama ühistule ja teisele korteriomandi omanikele tekitatud kahju seaduses sätestatud korras juhul, kui ta on rikkunud ühistule või selle liikmetele kuuluvat vara. 79. Eelviidatud tõenditest nähtub, et kahju sai alguse korteris nr 45. Korteri nr 45 omanik ja
tja XXXX on väitnud, et käterätiku kuivatustoru ei olnud amortiseerunud, millise väite tõendamiseks esitas ta kohtule fotod (toimiku lk 156). Kas fotod on tehtud enne või pärast veeavarii toimumist, esitatud tõenditest järeldada ei saa.
tja XXXX ega hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et korteriühistu oleks olnud teadlik korteris nr 45 asuva käterätiku kuivatustoru seisukorrast. Korteriühistu põhikirjast ei tulenenud
tjale KÜ XXXX viia korterites läbi regulaarseid ennetavaid kontrolle selleks, et tuvastada, kas mõne korteri reaalosa piires asuva tehnosüsteemi osa võiks vajada remonti või hooldust. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et elamu küttesüsteem tervikuna ehk küttesüsteemi püstakud oleksid vajanud remonti või hooldust, mistõttu korteriühistu oleks pidanud teostama remonti ja hooldust korteris nr 45. Hageja ei ole viidanud ega kohtule esitanud ühtegi korteriühistu üldkoosoleku otsust, millest tulenevaid kohustusi oleks
tja KÜ XXXX rikkunud. 80. Eeltoodud asjaolude pinnalt leiab kohus, et hageja nõue
tja KÜ XXXX vastu põhinõude summas 2543,40 eurot, sissenõudmiskulu nõudes 40 eurot, seisuga 25.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 89,19 euro nõudes ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millist kohustust rikkus
tja KÜ XXXX. Korteriühistul puudus kohustus ilma vajaduseta pidevalt kontrollida korteriomandite seisundit. Korteri reaalosa piires asuva tehnosüsteemi osaks oleva käterätikukuivatustoru ja selle ühenduskohad olid ligipääsetavad
tjale XXXX ja olid antud
tja mõjusfääris, kellel lasus
lg 1 punktis 1 tulenev kohustus kontrollida antud ühenduse nõuetele vastavust ja teavitada sellest vajaduse korral korteriühistut. 81.
tja XXXX väitis, et kahju tekkis vääramatu jõu tõttu, kuid oma väidete tõendamiseks ei esitanud
tja ühtegi tõendit. Kohus selgitas
tjale XXXX vastuväidete tõendamise kohustust 23.03.2016 (toimiku lk 163). VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
tja XXXX on väitnud, et torustik ei olnud amortiseerunud ning ta teavitas korteriühistut alles pärast juhtumi toimumist. Kohus leiab, et
tjal XXXX lasus kohustus kontrollida tema korteris asuvate tehnosüsteemide osade nõuetele vastavust, võtta puuduste kõrvaldamiseks tarvitusele meetmed või teavitada vajaduse ilmnemisel korteriühistut meetmete tarvitusele võtmisest. Kuivõrd
tja XXXX seda ei teinud, rikkus ta
82. Kahju suurusele
tja XXXX vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega on tekkinud kahju suurus tõendatud. Kohtule esitatud maksekorraldusest (toimiku lk 39) nähtub, et hageja tasus XXXX12.08.2015 kahju hüvitisena 2413,40 eurot. XXXXOÜ arvest (toimiku lk 98) nähtub, et 02.09.2015 tagasinõude nr 2116 koostamiseks on kulunud aega 19 minutit. Tunnitasu suuruseks on olnud 80 eurot ning arve summaks oli 25 eurot. OÜ XXXX esitas hagejale 10.08.2015 arve summas 130 eurot (toimiku lk 38). Arve sisuks oli märgitud „XXXX teenus – kindlustustegevuse seadus § 65 ja 66“. Kohtule esitatud maksekorralduse (toimiku lk 40) kohaselt on antud summa OÜ-le XXXX tasutud. Kohus leiab, et hageja kulude näol on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõistes. 15 83. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagi
tja XXXX vastu kuulub rahuldamisele.
tjalt XXXX tuleb hageja kasuks välja mõista tekitatud varaline kahju summas 2543,40 eurot. Hageja palus
tjalt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud alusel alates 26.02.2016 kuni põhinõude rahuldamisele.
tja XXXX ei esitanud hageja viivisenõude arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel tuleb
tjalt XXXX välja mõista viivis põhivõlgnevuse summalt 2543,40 eurot alates 26.02.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 84. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis antud asjas rahuldamata hageja nõude
tja KÜ XXXX vastu ja rahuldas nõude
tja XXXX vastu. Seetõttu tuleb
tja KÜ XXXX menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud
tja XXXX kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. 85.
tja KÜ XXXX palus menetluskuluna hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 800 eurot.
tjale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele,
tja nõustamisele ja vastuse koostamisele 4-l lehel kulus 4 tundi ehk 400 eurot. Hageja 15.01.2016 ja 29.03.2016 ning
tja XXXX 22.03.2016 menetlusdokumentidega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja 18.04.2016 seisukoha koostamisele kulus 350 eurot.
tja KÜ XXXX kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. 86. Kohus leiab, et
tja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on kooskõlas asja mahu ja keerukusega.
tja vastus hagile oli esitatud sisulises osas 3,5 lehel ning kohtu hinnangul võis selle koostamisele kuluda 3,5 tundi koos hagiavaldusega tutvumisega. Seda, kas
tja esindaja pidas ka nõu
tjaga, kaua nõupidamine kestis ja mida sellel arutati, toimiku pinnalt tuvastada ei ole võimalik. Nõupidamised menetlusosalisega ei kujuta endast ka menetluses vajaliku toimingu tegemist. Seetõttu loeb kohus vastuse koostamisel põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi.
tja 18.04.2016 seisukoht on esitatud samuti 3,5 lehel, kuid viimane pool lehte kajastab
tja menetluskulude nimekirja, mille
tja oleks saanud esitada ka ilma õigusabi kasutamata. Lisaks ei ole võimalik toimiku pinnalt tuvastada nõupidamise toimumist
tjaga. Seetõttu loeb kohus
tja 18.04.2016 menetlusdokumendi koostamisel põhjendatud ajakuluks 3 tundi. 87. Kogumis loeb kohus
tja põhjendatud õigusabi ajakuluks 3,5 tundi + 3 tundi = 6,5 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, loeb kohus põhjendatud
tja menetluskulude suuruseks 6,5 h x 100 euroga = 650 eurot. Hagejalt tuleb
tja kasuks menetluskuludena välja mõista 650 eurot. 88. Hageja palus menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 720 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 275 eurot. Õigusabi on
tjale osutanud XXXXOÜ hinnaga 80 eurot tunnis. Kliendi nõustamisele ja hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisele 30 minutit.
tja KÜ XXXX vastusega tutvumisele ja arvamuse koostamisele kulus 2 tundi. Kohtu 29.01.2016 kirjaga tutvumiseks, samuti täiendavate hageja seisukohtade koostamiseks kulus 3 tundi.
tja XXXX vastusega tutvumiseks ja arvamuse koostamiseks kulus 1 h 30 minutit. Kokku osutati õigusabi 9 tunni ulatuses. 16 89. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu suurus 80 eurot on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Küll aga leiab kohus, et
tjalt XXXX saab välja mõista need hageja õigusabikulud, mis on seotud nõude esitamisega antud
tja vastu.
tja kaasamise taotluse esitas hageja 25.02.2016. Menetlusdokument oli esitatud sisu osas kuuel lehel (ülejäänud osa moodustasid fotod). Kohus leiab, et hageja esindajal võis menetlusdokumendi koostamisele põhjendatult aega kuluda 3 tundi. Hageja 29.03.2016 seisukoht, milles hageja vastas
tja XXXX väidetele, oli esitatud ühel lehel ning see ei sisaldanud uusi sisulisi seisukohti. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud aeg
tja XXXX vastusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks on 1 tund. Kogumis on hageja õigusabikulud
tja XXXX vastu hagi esitamisel põhjendatud 3 h + 1 h = 4 tunni ulatuses. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 80 eurot, on hageja õigusabikulud põhjendatud 4 h x 80 euroga = 320 euro ulatuses.
tjalt XXXX tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 320 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot ehk kokku 590 eurot. 90. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb vastavalt hageja taotlusele mõista
tjalt XXXX välja viivis menetluskulude summalt 590 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.