Obsah (5)

§ 459§ 173§ 163§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-5800 Tsiviilasi XXXX (XXXX) hagi XXXX (XXXX)

) § 459.

§ 459

lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Pärnu Maakohtu 08.02.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100616 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 200 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagejal sündis uus laps 30.03.2016 (lk 5). Kuivõrd hagejal on sündinud teine laps, kellele hageja peab ülalpidamist andma, siis on maksekäsu tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud ja need on tekkinud pärast maksekäsu kiirmenetlust. Seega on hagejal õigus nõuda temalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459lg 1 alusel.

1. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Alused ülalpidamiskohustuse täitmisest vabanemiseks, sh väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, näeb ette PKS §
2. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõude lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja on kohustatud andma ülalpidamist oma abikaasale PKS § 111 alusel. PKS § 98 lg 3 sätestab, et last hooldav lahutatud abikaasa ja käesoleva seaduse § 111 kohaselt lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne täiskasvanud last ja abielus olevat alaealist last ning ülejäänud sugulasi. Seega peab hageja andma esmajärjekorras ülalpidamist eelkõige alaealistele lastele ja seejärel teistele ülalpidamist saama õigustatud isikutele. 3 Tuvastamaks kas esinevad alused PKS § 102 kohaldamiseks ja hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks on kohus kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta ja nõudnud välja tema pangakontode väljavõtted. Äriregistri andmete kohaselt ei ole hageja seotud ühtegi äriühinguga (lk 65). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel ei kuulu hagejale sõidukeid (lk 66). Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub hagejale garaaž aadressil XXXX, ja korteriomand aadressil XXXX(lk 49 – 50, lk 67 – 69). Hagejal on pangakonto AS-s SEB Pank, millele oli perioodil 28.02.2016 – 28.06.2016 laekunud 2 349,66 eurot või 469,93 eurot kuus (lk 77 – 83). Kohus leiab, et kostjale kuuluvat kinnisvara ei saa pidada piisavalt likviidseks varaks, mille võõrandamine oleks otstarbekas selleks, et täita alaealiste laste ülalpidamise kohustust. Hageja on põhistanud, et garaaž on temale hädavajalik ja selle võimalik turuväärtus on 1000 eurot, milline summa ei ole piisav selleks, et pidada üleval hageja alaealisi lapsi pikema aja jooksul. Samas on hagejale kuuluva elamu arvel tulu saamine selle üürile andmise teel vähetõenäoline, arvestades, et tegemist on ühetoalise 23,1 m2 suuruse
3. a ehitatud puuküttega üksikelamuga, kus puudub köök, WC ja pesemisvõimalus (lk 54 – 62). Samuti on hagejale kuuluva üksikelamu võõrandamine küsitav ja võimalikust võõrandamisest saadav tulu ei pruugi olla selline, mis võimaldaks pidada üleval hageja ülalpidamisel olevaid lapsi pikema aja jooksul. Lisaks on hagejale kuuluv üksikelamu tema ainuke eluase. Kohus on seisukohal, et kostja sissetulekuks, mille arvelt saab ta anda alaealistele lastele ülalpidamist on rahalised laekumised kostja AS SEB Pank pangakontole summas 469,93 eurot kuus. Jagades hageja igakuist sissetulekut kolmega saame ca 156 eurot, mis võimaldab hagejal anda igale tema ülalpidamisel olevale alaealisele lapsele ülalpidamist võrdsetes osades ja tagab hagejale samaväärse summa tema enda vajaduste rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt

§ 459lg 1 ja PKS § 102 lg 2 alusel.

Kohus muudab hagejalt kostja kasuks Pärnu Maakohtu 08.02.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100616 välja mõistetud elatise suurust ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise summas 156 eurot alates hagi esitamisest 12.04.2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni.

1. Asjakohatu on hageja väide, et ta annab kostjale ülalpidamist muul viisil, kuna kostja ema annab lapse vanemate ühisvarasse kuuluvat korterit üürile ja ei jaga üüritulu hagejaga. Elatise nõue on lapse nõue vanema vastu. Ühisvaraga tehingute tegemine puudutab vanematevahelisi nõudeid, mida saab arvesse võtta ühisvara jagamise menetluses. Asjasse ei puutu ka see hageja väide, et tema elukaaslasel on kaks ülalpidamist vajavat last, kuivõrd hageja ei ole ülalpidamist andma kohustatud isik nende suhtes.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda

§ 163lg 1 alusel.

4 Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 5