Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 02.01.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-13138 Tsiviilasi XX

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostja isa, kes elab kostjast lahus. Harju Maakohtu 14.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-15755 kinnitati hageja ja kostja seadusliku esindaja kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja maksma kostjale elatist summas 150 eurot alates 01.07.2012 kuni kostja täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni (lk 4 – 6). Pooled ei vaidle, et hageja on maksnud lapsele elatist miinimummääras. 5. Hageja palub vähendada temalt kostja kasuks väljamõistetud elatist 30 euroni kuus alates 01.09.2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja märgib, et tema varaline seis ei võimalda tal maksta kostjale elatist seaduses sätestatud määras. Hagejal on tuvastatud töövõime kaotus haigestumise tõttu ja hageja ei tööta. Samuti on hageja ülalpidamisel veel üks laps, kes jääb varaliselt vähem kindlustatuks, kui hageja jätkab kostjale elatise maksmist miinimummääras. 3 Alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra näeb ette

§ 102

.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Esmalt kohus märgib, et vanema töötust ja kehva majanduslikku seisundit, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks temalt elatise lapsele välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära.

§ 101

lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks peab vanem tegema kõik endast oleneva. Kostja on esitanud Eesti Töötukassa 11.08.2016 tõendi, millest nähtub, et hagejal on tuvastatud töövõime puudumine perioodil 26.07.2016 – 25.07.2017 (lk 9). Hageja selgituse kohaselt on töövõime puudumise põhjuseks hagejal tuvastatud haigestumine, st hageja põeb XXXX. Samas on hagejal tuvastatud haigestumine viinud selleni, et hagejaga sõlmitud tööleping lõpetati 14.10.2016 töötaja terviseseisundi tõttu (lk 88). Lisaks on hageja esitanud tõendi, et tal on sündinud 21.10.2014 teine laps XXXX, kellele peab hageja ülalpidamist andma ja kes jääb varaliselt vähem kindlustatuks, kui hageja jätkab kostjale elatise maksmist miinimummääras. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud asjaolud, st hagejal töövõime puudumine ja teise alaealise lapse olemasolu, kellele hageja peab ülalpidamist andma, on mõjuvaks põhjuseks

§ 102

lg 2 mõttes hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra.

1. Hageja on esitanud andmed oma varalise seisundi kohta. Hageja väitel koosneb tema igakuine sissetulek riigi poolt makstavatest toetustest. Oma väite kinnitamiseks esitas hageja Eesti Töötukassa 15.08.2016 tõendi töövõimetoetuse määramise kohta (lk 21 – 22). Hagejaga sõlmitud tööleping lõpetati 14.10.2016 (lk 88). Hageja väitel tegi tema tööandja AS XXXX viimase väljamakse juulis 2016 summas 3,10 eurot. Hageja on esitanud oma pangakonto väljavõtte (lk 7 – 8) ja kohus on nõudnud välja krediidiasutustelt andmed kostjale kuuluvate pangakontode ja kontodele laekunud raha kohta. Krediidiasutuste poolt esitatud andmetest selgub, et hagejale kuulub pangakonto AS-s Swedbank, millele on alates augustist 2016 laekunud igakuiselt töövõimetushüvitis vahemikus 240,74 eurot – 288,88 eurot kuus, töövõimetoetus 326,25 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 41,42 eurot kuus (lk 61 – 70). Hageja selgitas, et töövõimetushüvitise maksmine lõppes oktoobris 2016 (lk 79) ja kohus ei loe märgitud hüvitist kostja igakuiseks sissetulekuks. Kohus loeb hageja sissetulekuks tema kontole laekuva töövõimetustoetuse 326,25 eurot kuus ja sotsiaaltoetuse 41,42 eurot kuus. Hageja kontole on küll kandnud raha ka viimase tööandja AS XXXX, kuid viimased ülekanded olid tehtud 22.06.2016 summas 311,15 eurot selgitusega puhkusetasu ja 05.08.2016 summas 3,10 eurot selgitusega töötasu 07.
2. Kohus ei loe AS XXXX poolt hagejale tehtud ülekanded hageja regulaarseks sissetulekuks, kuivõrd hageja esitas tõendi, et tööleping on tänaseks lõpetatud ja AS XXXX ei maksa enam hagejale töötasu. Lisaks kuulub hagejale AS-s Swedbank limiidikonto, millele on perioodil 11.04.2016 – 11.10.2016 laekunud 60,28 eurot ja mille seis seisuga 11.10.2016 on 0 eurot (lk 68). Kohus ei loe hageja limiidikontole tehtud ülekanded hageja sissetulekuks, sest limiidikonto väljavõttest nähtub, et laekumised limiidikontole toimusid teisest hageja kontost, millele laekunud raha on kohus juba arvestanud 4 hageja sissetulekuna. Seega moodustab hageja igakuine sissetulek keskmiselt 367,67 eurot kuus (töövõimetoetus 326,25 eurot + sotsiaaltoetus 41,42 eurot). Samuti on kohus tuvastanud, et hagejale kuulub korteriomand aadressil XXXX, (lk 104 – 105), sõiduauto Jeep Grand Cherokee (ehitusaasta 2002) (lk 102 – 103), garaaž aadressil XXXX (lk 101), kerghaagis, paadihaagis ja paat (lk 120). Hageja tunnistas, et talle kuulub paat, kuid erinevalt kostjast hageja väidab, et paat on ilma mootorita Yamaha (lk 109). Kostjale ei kuulu väärtpabereid (lk 106). Hageja väitel moodustavad tema igakuised kulud korteri ülalpidamiseks 160,92 eurot (lk 84 – 87), toidukulud 150 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot, ravikulud 60 eurot, auto kasutamise kulud 30 eurot, majapidamiskulud 20 eurot, kokku 470,92 eurot. Kuigi hageja on esitanud tõendid ainult korteri ülalpidamiskulude kohta asub kohus seisukohale, et kostja muud kulukirjete kohta esitatud andmed ei ole ülespaisutatud ja vastavad tegelikkusele. Hageja elab talle kuuluvas korteris koos oma teise lapse XXXX ja lapse emaga, kelle igakuine sissetulek on ca 543 eurot kuus (lk 83). Arvestades XXXX ema sissetulekut, on ta võimeline andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Hagejaga koos elav laps XXXX käib lasteaias (lk 82) ja lapse igakuised ülalpidamiskulud moodustavad 350 eurot kuus. Kuigi hageja ei ole esitanud muid tõendeid XXXX igakuiste ülalpidamiskulude kohta peale lasteaia tõendi kohatasu ja toidukulu päevamaksumuse kohta leiab kohus, et XXXX ülalpidamiskulud summas 350 eurot kuus ei ole ülepaisutatud ja jäävad alla elatise miinimummäära. Kohus ei nõustu kostja väitega, et XXXX ülalpidamiskulud ei ole põhjendatud. Vastavalt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringule „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ on alaealiste laste vanuses 1-2 aasta ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 345 eurot kuus (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf). Hageja teise lapse XXXX ülalpidamiskulud jäävad eeltoodud uuringus märgitud 2-aastase lapse ülalpidamiskulude vahemikku. Vastuseks hageja väitele, et kostja ülalpidamiskulud ei ole põhjendatud, märgib kohus, et kuivõrd kostjal on õigus saada mõlemalt vanemalt ülalpidamist seaduses sätestatud määras, ei pea kostja seaduslik esindaja tõendama lapse ülalpidamiskulusid.
3. Eelnevalt leidis kohus, et hagejal on tuvastatud töövõimekaotus. Samuti arvestades hageja stabiilset igakuist sissetulekut summas 367,67 eurot kuus, jääks kostjaga koos elav alaealine XXXX varaliselt vähem kindlustatuks, kui hageja jätkaks kosjale elatise maksmist miinimummääras ja tooks kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. Antud asjaolud annavad alust vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Samas ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja kasuks väljamõistetud elatist tuleb vähendada 30 euroni kuus. Kostja igakuine sissetulek koosneb riigi poolt makstavatest toetustest. Hagejale makstava sotsiaaltoetuse ja töövõimetoetuse eesmärgiks on vastavalt puuetega inimese iseseisva toimetuleku tagamine ning puuduva töövõimega inimesele sissetuleku tagamine. Seega on hagejale makstavad toetused mõeldud eelkõige hageja enda toimetuleku tagamiseks. Samas olukorras, kus peale riigi poolt hagejale makstavate toetuste puudub tal muu püsiv sissetulek ja hageja on nõus andma riiklike toetuste arvel ülalpidamist kostjale, peab kohus võimalikuks arvestada hagejale makstavad riigitoetused hageja sissetulekuna, mille arvel peab ta andma alaealistele lastele ülalpidamist. Rahalise summa määramisel, mille ulatuses oleks hageja võimeline andma lastele ülalpidamist igakuise sissetuleku arvel, arvestab kohus vajadust tagada hagejale piisavad rahalised vahendid tema enda kulude, ja arvestades hagejal tuvastatud 5 haigestumist, eelkõige ravikulude kandmiseks. Lisaks kohus on seisukohal, et hagejal on võimalik anda lastele ülalpidamist talle kuuluva vara arvel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-11812 p-s 15 avaldanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Kohtu hinnangul on hageja varaks, mille arvel saaks ta anda lastele ülalpidamist on hagejale kuuluv garaaž, paat, kerghaagis ja paadihaagis. Kohus on kogunud tõendid hagejale kuuluva garaaži võimaliku maksumuse kohta ja on tuvastanud, et garaažide müügihind samas piirkonnas, kus asub hagejale kuuluv garaaž jääb vahemikku 700 eurot – 9 400 eurot (lk 126 – 127). Lisaks on kohus tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-13-582 arutati hageja ja kostja seadusliku esindaja ühisvara jagamist ja maakohtu 25.03.2015 määrusest nähtub, et hageja ainuomandisse on jäänud kerghaagis väärtusega on 175 eurot, paadihaagis väärtusega on 527 eurot ja paat väärtusega on 640 eurot (lk 128 – 132). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et peale paadi kuulub hagejale ka paadimootor. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal on piisavalt vara, mille arvel anda ülalpidamist alaealistele lastele. Asjaolu, et hageja hoiab garaažis sõidukit ja kalastustarbeid ei kaalu üles hageja kohustust anda alaealistele lastele ülalpidamist ja kuivõrd hageja igakuine sissetulek ei võimalda tal rahuldada laste igakuiseid vajadusi, peab hageja täitma laste ülalpidamise kohustust talle kuuluva vara arvel. Kohus ei arvesta hageja väidet, et suurem osa tema ja kostja seadusliku esindaja kooselu ajal soetatud esemetest ja väidetavalt hageja kontolt kadunud raha on kostja seadusliku esindaja käes. Hageja väide puudutab tema ja kostja seadusliku esindaja ühisvara jagamist ning ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja võiks vahetada oma korteri väiksema vastu ja korteri müügist saadud raha arvel saaks anda ülalpidamist lastele. Hageja kasutab koos oma teise lapse ja lapse emaga talle kuuluvat korterit elukohana. Kostja selgitusest nähtub, et hagejale kuuluv korter on kahetoaline (lk 47 – 48). Juba praegusel hetkel ei saa hageja elamistingimused lugeda keskmisest kõrgemaks ja kolme inimesest koosneva leibkonna kolimine ühetoalisesse korterisse ei saa pidada põhjendatuks. Kohus nõustub hageja selgitusega, et tal on vaja sõidukit oma igapäevases elus ja sõiduki võõrandamine selleks, et anda lastele ülalpidamist ei ole otstarbekas. Kohus leiab, et hagejal on võimalik anda alaealistele lastele ülalpidamist talle kuuluva vara arvel nt võõrandades või andes üürile garaaži, paadi või haagised. Samas, arvestades kostja igakuise sissetuleku suurust ja hagejale kuuluva vara arvel sissetuleku saamisele kuluda võivat aega, asub kohus seisukohale, et käesoleval hetkel ei ole hageja võimeline andma alaealistele lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Oma järelduse tegemisel on kohus arvestanud ka asjaolu, et hagejal puudub töövõime ja kostjale elatise maksmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks hagejaga elav laps varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust 100 euroni kuus alates 01.09.2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni.

1. Kohus selgitab, et kui käesoleva otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (p 2). Elatise suuruse muutmise hagi aluseks võib olla ka see, et hagejal tuvastatud töövõimekaotus langeb ära või hageja töövõimekaotuse määr muutub või 6 hageja asub tööle või hageja võõrandab talle kuuluva vara, mille tagajärjel paraneb tema varaline seis.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 7