10. Ajutine haldur palus
lg 2, § 23, § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kui võlausaldajad või kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluses kulude katteks raha ette ei tasu, välja mõista OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 546 eurot (s.o 455 eurot, millele lisandub käibemaks 91 eurot), Arvestades pankrotivata puudumist, palus ajutine haldur mõista tasu välja riigi vahenditest seadusega ettenähtud ulatuses. KOHTUISTUNG 11. Avaldaja kohtuistungile ei ilmunud. 10.01.2017 e-kirjaga teatas avaldaja tütar A L kohtule, et avaldaja viibib xxxx, mistõttu ei sa ta kohtuistungil osaleda. 12. Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. 3
) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 järgi võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 15.
lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt M K pärandvara väärtuseks on 4.89 eurot. Pärandvaral lauvad kohustused vähemalt 401.40 eurot. Seega pärandvara kohustused ületavad vara praktiliselt 100%-lt. 16.
lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 16.01.2017 kohus vastavalt
lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Meelis Kändma pärandvara võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ettetasumiseks kuni 20.02.2017, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. Kuna pärandvaras ei ole vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõustunud pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 17.
lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 18. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 7 tunni eest summas 455 eurot, millele lisandub käibemaks 91 eurot, kokku 546 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, taotleb haldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest. 4
lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine haldur tegutses. Ajutise halduri tunnitasu suurus 65 eurot ei ületa
Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo riigi vahenditest ajutise halduri tasu kokku summas 476.40 eurot, s.o 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.