Obsah (6)

§ 39§ 63§ 37§ 67§ 38§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Halduskohus Kadri Palm 29. jaanuar 2016, Jõhvi 3-15-2174 Xxx kaebus Viru

) § 38 lg 22 alusel oli valvuril võimalus kaebaja K4 osakonna koristamisest vabastada, kuna kaebaja kambrist lahkumine oli väga ohtlik xxx jaoks. Käskkirja nr 6-2/385-T alusel vastutas kaebaja distsiplinaarkorras töökohustuste ja tööülesannete mittekvaliteetse täitmise või täitmata jätmise eest. 6) Justiitsministri

1. veebruari
2. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 3 lg 3 alusel võiks Viru Vangla arvestada kaebaja soove töökoha valikul. xxx vajab kaebaja abi veidi rohkem ja tegelikult töötab kaebaja hooldajana rohkem, kui temale palka makstakse. 7)

§ 39

lg 2 alusel võib ületunnitööle kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul, kuid kaebaja sellist nõusolekut ei andnud. 8) Maksuameti andmetel maksis Viru Vangla kaebajale aprillist kuni juulini 2015 kokku 519,45 eurot. Arvestades, et käskkirja nr 6-2/385-T ja nr 6-2/883T alusel on tunnitasu 0,63 eurot, tuleneb, et kaebaja õppis ja töötas nelja kuu jooksul kokku 824,50 õppe- ja töötundi (519,45: 0,63 euro/ õppe- ja töötund = 824,50) ja keskmiselt 206,13 töötundi kuus (824,50 õppe- ja töötundi : 4 kuu = 206,13). 206,13 õppe- ja töötundi kuus veidi ületab keskmist töökoormust.

1. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada. Vastustaja märgib kaebusele vastuseks veel lisaks järgnevat. 1) Üksnes kinnipeetava teistsugune arvamus seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse õigusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ja kinnipeetav on kohustatud seda täitma ka juhul, kui peab seda mingil põhjusel õigusvastaseks või kui see hilisemal kontrollil osutubki õigusvastaseks. Täitmata võib jätta üksnes õigusvastase korralduse, kui see vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele. 2) Vanglas väljakujunenud tava järgi toimub osakonna koristamine üldjuhul peale õhtust loendust ning oma tööülesannete planeerimisel ja teostamisel pidi kinnipeetav nimetatud asjaoluga arvestama. Vaidlusalusel perioodil ei olnud kinnipeetav hõivatud päeva jooksul ka muude tegevustega peale hooldaja ja koristajana töötamisega. Massaaži tegemine ei kuulu kinnipeetava hooldaja tööülesannete hulka. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane väita, et valvuri korraldus minna tööle koristama oli vastuolus käskkirjaga nr 6-2/385-T. 3 3-15-2174 3) Viru Vangla hooldaja tööjuhendist ning
2. juuli
3. a Viru Vangla meditsiiniosakonna tõendist nähtuvad konkreetsed toimingud, mille tegemisel kohustab kaebaja abistama xxx. Viru Vangla IV üksus ja meditsiiniosakond on koostöös hinnanud nimetatud toimingute tegemiseks vajaminevat aega päevas, s.o 4 tundi. Käesolevas menetluses puudub vaidlus asjaolus, et kinnipeetav on 4 tunni raames hooldaja tööülesandeid täitnud ning vastavalt töötatud tundidele tunnitasuga tasustatud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale spetsiifilist tööd ja töökoormust. Vangla on leidnud, et xxx hooldaja töökoormuse suurendamine ei ole põhjendatud. 4) Hooldajana töötab kinnipeetav 4 tundi päevas, mistõttu võib asuda seisukohale, et koristamine ei ole käsitletav ületunnitööna. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Xxx halduskohtule kaebuse Viru Vangla
5. juuni
6. a käskkirja nr 6-3/721-D ja
7. augusti
8. a vaideotsuse nr 6-12/172-2 tühistamiseks.
9. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist. 14.

§ 63

lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.

1. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
4. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud

§ 37

lg-s 1 sätestatud töökohustuse nõude rikkumise eest ja

§ 67

p 1 rikkumise, s.o vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. 17. Kinnipeetava töökohustus tuleneb

§ 37

lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samast seadusest ei tulene teisiti. See säte on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lg-ga 2 ning ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ei ole kinnipeetavate töö sunnitöö, mis oleks keelatud. Nimelt ei hõlma konventsiooni art 4 lg 3 p a järgi sunniviisiline või kohustuslik töötamine töid, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel.

§ 38

lg 1 järgi kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.

§ 37lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

4 3-15-2174 18.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud (
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14),
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12 (p 17) ja
6. septembri
7. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15 (p 17)), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Toimiku materjalidest nähtuvalt määrati Viru Vangla

1. mai
2. a (kaebaja on ekslikult märkinud käskkirja kuupäevaks
3. mai 2015) käskkirjaga nr 6-2/763-T kinnipeetav Xxx tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates
4. maist 2015 kuni
5. augustini 2015 tunnitasuga 63 senti vastavalt töötatud tundidele. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale tutvustati nimetatud käskkirja
6. mail
7. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja viidatud käskkirja vaidlustanud. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebajale anti korraldus asuda tööle
8. juunil 2015, siis sel ajal oli tööle määramise käskkirja näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. 20.

§ 63

kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas

1. juuni
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu.
3. Kinnipeetaval peab olema informatsioon nende aktide kohta, millest tulenevad tema õigused ja kohustused. Kaebajale on tutvustatud majandustööle määramise käskkirja nr 62/763-T, samuti koristaja ohutusjuhendit ja koristaja tööjuhendit. Kinnipeetav on küll keeldunud käskkirjale allkirja andma, kuid Viru Vangla inspektor-kontaktisik on talle käskkirja tutvustanud. Seega oli kaebaja teadlik sellest, et käskkirja mittetäitmine on õigusvastane ja võib olla distsiplinaarkorras karistatav. HMS § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1-3 rikkumise tõttu. Praegusel juhul on vangla järginud HMS §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lg-tes 1-3 nimetatud nõuete rikkumist. Kaebajale on vaieldamatult teada kohustus alluda vanglaametniku korraldustele. 22.

§ 39

lg 1 sätestab: "Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused." Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Töötaja peab sellest viivitamata teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. 5 3-15-2174 Riigikohus leidis 30. mai 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-14-12, et TTOS § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav

§ 67p-s 1 sätestatud kohustust.

Seega on asja lahendamiseks tarvis selgitada, kas kaebaja sai praegusel juhul tugineda TTOS § 14 lg 5 ple

2. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja keeldus töö tegemisest muudel põhjustel kui tervislikel. Nimelt leidis kaebaja, et ta on juba hõivatud majandustöödega.
3. Viru Vangla valvur T.-M. Aabna
4. juuni
5. a ettekandest nr 6-20/3093-1 nähtub, et ta andis
6. juunil 2015 Viru Vangla K eluhoone K3 eluosakonnas kella 21.20 paiku kaebajale seadusliku korralduse asuda tööle (tl 26). Kinnipeetav keeldus. Ka Viru Vangla IV üksuse inspektor-kontaktisiku O. Bertrami
7. juuni
8. a protokollist nähtub, et vanemvalvur A. Tärno sõnul ei allunud kinnipeetav Xxx vanemvalvur T.-M. Aabna korraldusele tööle minna (tl 29).Varasemalt oli kaebaja juhtinud vangla tähelepanu sellele, et ta on juba vormistatud majandustöödele kambrikaaslase xxx hooldajaks (tl 34). Kohus ei nõustu kaebajaga, et valvuri korraldus minna tööle koristama oli vastuolus Viru Vangla
9. märtsi
10. a käskkirjaga nr 62/385-T. Vaidlust ei ole selles, et
11. juunil 2015 kehtis kaebaja suhtes kaks majandustööle määramise käskkirja –
12. märtsi 2015 käskkirja alusel pidi kaebaja hooldama kaaskinnipeetavat,
13. mai
14. a käskkirja alusel pidi kaebaja koristama üldkasutatavaid ruume. Millegagi ei ole tõendatud, et kaaskinnipeetava hooldamine oli täiskohaga töö ja koristamise puhul oleks tegemist ületunnitööga. Viru Vangla arsti M. Grigorjeva
15. juuli
16. a tõendi kohaselt vajas kinnipeetav xxx abistajat kuni 4 tundi päevas kambri koristamisel, toidunõude vastuvõtmisel ja pesemisel, jalutuskäigul, riiete korrastamisel, liikumisel (tl 33). Ka kaebuses esitatud arvutustest ja Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vorm TSD) kokkuvõtte väljavõttest (tl 17) ei nähtu, et kaebajat oleks ületunnitöö eest tasustatud. 25.

§ 39

lg 3 näeb ette, et vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Riigikohtu halduskolleegium on

1. novembri
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-44-12 selgitanud, et vangistusseaduses ei sätestata töökohustuse täitmise aega ning ka tööle määramise käskkirjas ei ole tööaja märkimine kohustuslik. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ka ajal, mil vangla kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad liikumispiirangud, sh öörahu ajal. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 8 lg-s 1 reguleeritakse kinnipeetava liikumisvabadust vanglas. Ka nimetatud sättest ei tulene vanglaametnikele keeldu anda kinnipeetavatele öörahu ajal korraldusi ning võimaldada kinnipeetaval vanglaametniku saatel viibida öörahu ajal näiteks majandustööde tegemise eesmärgil väljaspool kambrit. Tööle asumise korraldus oleks õigusvastane, kui selle tulemusena ei oleks kinnipeetavale tagatud piisavalt uneaega. Ainuüksi töötamine öörahu ajal seda veel ei tähenda. Asja materjalidest nähtuvalt oli kinnipeetavale võimaldatud piisavalt puhkeaega. Seega ei olnud õigusvastane vanglateenistuja korraldus asuda tööle kella 21.20 paiku.
3. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud

§ 63lg-s 1.

Määratav karistus peab olema proportsionaalne.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei 6 3-15-2174 reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel.

§ 64lg 4 2.

lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Seadusega pandud töökohustuse mittetäitmist loetakse vanglas raskeks rikkumiseks, kuna see näitab, et kinnipeetav vanglas kehtivast korrast lugu ei pea. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vangla selgitas, et käesolevat rikkumist silmas pidades ei oleks karistusena noomituse kohaldamine ilmselgelt vastavuses toimepandud süüteo raskusega, elektriseadme äravõtmine, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine ei täidaks kinnipeetava õiguskuulekamale käitumisele suunamise eesmärki.
2. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju. 29.

§ 63

lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale seitsme ööpäevane kartserikaristus kuuekuulise katseajaga. Vangla leidis, et katseaja jooksul on kinnipeetaval võimalus näidata enda suhtumise muutumist vanglas kehtivasse õiguskorda, teha omad järeldused ning asuda õiguskuulekale teele ilma distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseta. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. 30. Kohus leiab, et Viru Vangla 19. juuni 2015. a käskkirjaga nr 6-3/721-D ei ole rikutud haldusorgani sise- ega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva

§ 63lg 1 p-i 4, § 64 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel ning sellega kooskõlas.

Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja ise. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kartserikaristuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitte-eesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.

1. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt kaebaja distsipliinirikkumist menetletud õigusaktides sätestatud korras ja kaebajale määratud karistus on kohane ja proportsionaalne. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Viru Vangla
2. juuni
3. a käskkiri nr 6-3/721-D on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks. Samuti ei anna kaebaja väited alust pidada
4. augusti
5. a vaideotsust nr 6-12/172-2 õigusvastaseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu tema vaide lahendamisel tehtud lõppjäreldustega, ei muuda vaideotsust õigusvastaseks. Seega puudub ka alus vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks ning kaebus tervikuna tuleb jätta rahuldamata.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 7 3-15-2174 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 8