Obsah (4)

§ 74§ 121§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9191 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Besstšastnõi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. jaanuari 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu
3. detsembri 2015 otsusega mõisteti Dmitri Besstšastnõi süüdi

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 21 päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui D.

Besstšastnõi täidab 3 aastase katseaja jooksul

§ 75lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 2 1 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 30.12.

3. jaanuaril 2017 koostas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata D. Besstšastnõi karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täida talle kohtuotsuse alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
4. Viru Maakohtu
5. jaanuari 2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati D. Besstšastnõile Viru Maakohtu
6. detsembri 2015 otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta 11 kuud ja 21 päeva vangistust täitmisele.
7. Maakohus tuvastas, et D. Besstšastnõi on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. D. Besstšastnõi poolt nimetatud kohustuse mittetäitmise põhjuseid ei pidanud maakohus mõjuvaks. Isikul ei olnud kohtu poolt määratud kohustuse mittetäitmiseks objektiivseid takistusi. D. Besstšastnõi antud selgitustest ei nähtu, et ta oleks astunud mingeid reaalseid samme, mis võimaldaksid tal ettenähtud kohustusi korrektselt täita. D. Besstšastnõi on oma käitumisega näidanud, et ta ei võta mõistetud tingimisi karistust tõsiselt.
8. Võttes arvesse rikkumiste tõsidust ning korduvust, leidis maakohus, et D. Besstšastnõi lubadused selle kohta, et ta ei hakka enam tarvitama alkoholi, on paljasõnalised ja ebaveenvad. Talle on juba tehtud kaks kirjalikku hoiatust, ta on läbinud ravikuuri (18.12.2015 paigaldati hooldusalusele alkoholivastane preparaat „Esperaal“ kehtivusega 1 aasta 6 kuud) ning sotsiaalabi programmi „Eluviisitreening“, kuid see ei ole D. Besstšastnõi käitumist mõjutanud. Samuti ei ole tema poolt rikkumiste toimepanemist ära hoidnud perekonna olemasolu.
9. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et esinevad alused vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna kõik leebemad meetmed on ennast ammendanud. Hooldusalune hoiab kohtuotsuse täitmisest tahtlikult kõrvale ega ole teinud mingeid jõupingutusi talle pandud kohustuse täitmiseks. Maakohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine otstarbekas. Määruskaebus
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Besstšastnõi, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist.
11. D. Besstšastnõi on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ja maakohtu poolt tehtud järeldused on alusetud. Maakohus on ekslikult teinud järelduse, et kõik leebemad meetmed on ennast ammendanud ja D. Besstšastnõi hoidub kohtuotsuse täitmisest tahtlikult kõrvale.
12. D. Besstšastnõi teeb pingitusi oma eluviisi ja käitumise muutmiseks. Seda tõendab asjaolud, et ta on korralikult täitnud ülejäänud kohtuotsuse alusel määratud kohustused ja ei hoia nende täitmisest kõrvale: ta elab elukohana märgitud aadressil, ilmub korralikult kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja allub kriminaalhooldaja kontrollile. Samuti täidab ta

§ 75

lg 2 p 2, 21, 8 järgi ettenähtud kohustusi - ei oma ja ei tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja osaleb sotsiaalabiprogrammis.

1. D. Besstšastnõi tunnistab, et ta tarvitas alkoholi, kuid mitte suurtes kogustes ja on andnud selle kohta selgitusi. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta teeb pingutusi selleks, et täita kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seda tõendab ta sellega, et paigaldas alkoholivastase preparaadi „Esperaal“ kehtivusega 1 aasta ja 6 kuud ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Pärast preparaadi „Esperaal“ paigaldamist ei tarvitanud ta alkoholi 7 kuud. Seetõttu on võimalik seostada alkoholi tarvitamise episoodid sellega, et paigaldatud preparaat „Esperaal“ ei ole piisavalt efektiivne 7 kuu möödumisel ning D. Besstšastnõi ei ole selles süüdi. D. Besstšastnõi pöördub arsti juurde konsultatsioonile ja vahetab välja alkoholivastase preparaadi või selle preparaadi kasutamise viisi.
2. D. Besstšastnõi on seisukohal, et kolm alkoholitarvitamise episoodi ühe aasta jooksul ei ole piisav selleks, et temale mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna ta on täitnud teisi kohtuotsusega pandud kohustusi korralikult. Samuti leab D. Besstšastnõi, et karistuse saab täitmisele pöörata juhul, kui on tegemist on tahtliku kõrvalehoidumisega. D. Besstšastnõi hinnangul ei ole aga käesolevas asjas vastavat tahtluse esinemist tõendatud. 2 2
3. Riigikohus on öelnud, et VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Võttes arvesse eespool toodud asjaolusid, siis ei ole karistuse täitmisele pööramine antud juhul piisavalt põhjendatud ja on vastuolus vanglakaristuse eesmärkidega. D. Besstšastnõi ei riku õiguskorda, ei pane toime kuritegusid ja väärtegusid ja teeb pingutusi eluviisi parandamiseks.
4. Samuti tuleb arvestada ka seda, et D. Besstšastnõi ülalpidamisel on viis alaealist last ja tema elukaaslane on rase. D. Besstšastnõi töötab ja toetab lapsi. Juhul kui kohus pöörab karistuse täitmisele, siis kõik tema alaealised lapsed jäävad ülapidamiseta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 14.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et D. Besstšastnõi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. D. Besstšastnõile on selgitatud 08.01.2016 toimunud esmasel kohtumisel põhjalikult tema õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. D. Besstšastnõi kinnitas oma allkirjaga, et ta on õiguste ja kohustustega tutvunud ning et need on talle arusaadavad.
2. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et politsei teavitas kriminaalhooldusametnikku kahel korral sellest, et D. Besstšastnõil on tuvastatud alkoholijoove (06.07.2016 ja 22.12.2016) ning ühel korral ilmus D. Besstšastnõi kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele alkoholijoobes (06.12.2016). Asjaolu, et D. Besstšastnõi on täitnud teisi temale kohtuotsuse alusel määratud kohustusi, ei muuda olematuks asjaolu, et ta rikkus mitmel korral

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust.

1. Isikut ei ole hoidnud alkoholitarvitamisest talle paigaldatud pereparaat „Esperaal“ ega sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Isik väidab ise, et paigaldatud preparaat ei ole olnud piisavalt efektiivne, milles D. Besstšastnõi ei ole süüdi. D. Besstšastnõi lubab pöörduda arsti juurde konsultatsioonile ja vahetada välja alkoholivastase preparaadi. Enda käitumise vabandamine erinevate probleemidega näitab pigem ennastõigustavat suhtumist ning piisava motivatsiooni puudumist selleks, et vajalikke muudatusi ellu viia.
2. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalhooldusametnik on isikut kahel korral juba kirjalikult hoiatanud, kuid see ei ole ära hoidnud D. Besstšastnõi poolt alkoholitarvitamise keelu rikkumist. Karistuse täitmisele pööramist ei muuda ka asjaolu, et D. Besstšastnõil on ülalpidamisel viis alaealist last ja tema naine on rase. Olles teadlik tulevase lapse sünnist, jätkas süüdlane enda varasemat käitumislaadi ning võttis teadliku riski, et tal tuleb tulevikus asuda vanglakaristust kandma.
3. Seega saab öelda, et isikul on olnud piisavalt aega oma alkoholisõltuvusega tegelemiseks, kuid isik asus reaalset huvi selleks üles näitama alles siis, kui teda ähvardas talle mõistetud tingimisi karistuse täitmisele pööramine. D. Besstšastnõile oli tagatud vajalik abi kriminaalhooldaja ja sotsiaalprogrammi suunamise läbi, puudu jäi vaid tahtest muutuda. D. Besstšastnõi on teadlik enda alkoholisõltuvusest, kuid tegelikkuses ei ole tarvitusele võtnud selliseid abinõusid, et sõltuvusest vabaneda ja on jätkanud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist. Veenev ei ole ka tema lubadus pöörduda arsti juurde konsultatsioonile ja vahetada välja alkoholivastane preparaat või selle preparaadi kasutamise viis, sest eelnevad taolised abinõud ei ole teda võõrutanud alkoholi jätkuvast tarbimisest.
4. Eelnevast järeldub, et D. Besstšastnõi ei ole motiveeritud enda eluviisi muutma. Seega saab väita, et süüdlane ei suhtu katseaja tingimuste täitmisesse tõsiselt. Eirates kohustust mitte 3 3 tarvitada alkoholi, näitas D. Besstšastnõi üles ükskõiksest suhtumist õiguskorda ja siin kehtivatesse reeglitesse. Järelikult tuleb D. Besstšastnõile mõistetud karistus pöörata täitmisele.
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 24.01.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus