) § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama sätte 2. lõike kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seaduses või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt ei ole rahvusvaheline kohtualluvus erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna XXXX Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel puudub õigusabi leping, siis kuuluvad kohaldamisele
kohtualluvuse sätted. Tulenevalt
lg-st 1 võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Eesti rahvastikuregistris ei ole andmeid XXXX kohta. Äriregistri andmetel on XXXX elukoht XXXX Vabariigis. Kohus kontakteerus hageja nimetatud kontakttelefoni kaudu XXXX, kelle kinnitusel ei viibi XXXX Eesti Vabariigis ja elab temale teada olevalt XXXX Vabariigis. Seega järeldab kohus, et kostja elukoht ei asu Eesti Vabariigis. Kohus jättis hagiavalduse 02.03.2016 määrusega käiguta ja palus mh hagejal selgitada miks hagi kuulub Harju Maakohtu alluvusse. Hageja selgitas, et kostja majandus- või kutsetegevusest tuleneva hagi võib esitada ka tema tegevuskoha järgi (
). Kohtu hinnangul
käesoleval juhul ei kohaldu, sest kostja on füüsiline isik ning tegutsemine äriühingu juhatuse liikmena ei ole füüsilise isiku majandus- või kutsetegevus. Kohtu hinnangul kuulub hagi menetlemisele füüsilise isiku elukoha järgi XXXX Vabariigis.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja tugineb hagi esitamisel juhatuse liikme vastutusele, kuid äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 kohaselt võib ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist nõuda osaühingule. Kohus selgitas, et hageja ei saa (ÄS) § 187 tuginedes nõuda kostjalt raha väljamõistmist iseendale, mistõttu on hagi esitatud kujul perspektiivitu (
Hageja jättis hagi eseme täpsustamata. Kohus selgitas, et juhul kui hageja soovib kahju hüvitamist kostjalt kui füüsiliselt isikult ja eelduslikult võib olla tegemist kahju õigusvastase tekitamisega (VÕS § 1045), siis peab hageja esitama ka vastavad faktilised asjaolud, mis võimaldaksid hagi rahuldamist. Praegusel juhul vastavaid asjaolusid (kahju tekkimine, süü olemasolu, põhjuslik seos jne) kohtule esitatud ei ole. Hageja jättis hagi aluse täpsustamata. Hageja jättis 02.03.2016 hagi käiguta jätmise määruses osundatud puudused kõrvaldamata ja need puudused on kõik eraldi võetuna hagi menetlusse võtmist takistavad. Seega juhindudes
lg-st 2 jätab kohus puudustega esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata.
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.