Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluskulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Samas märgib ajutine haldur, et pankrotimenetlus on perspektiivitu ja kogutud asjaolusid arvestades puudub võimalus täita
§-is 2 toodud pankrotimenetluse peamist 2 2-17-279 eesmärki, so rahuldada võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2500 eurot, mis kataks esmased pankrotimenetluse kulud. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega 65 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri töötasuks 780 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamine summas 250 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest summas 397 eurot (millest vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele 250 eurot on vajalike kulutuste katteks ning 147 ajutise halduri tasu). Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot kanda Lembit Ülper’i arvelduskontole AS-s SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista pärandvara arvelt.
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku surma korral võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu
Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 3 2-17-279 7.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus määrab ajutise pankrotihalduri Lembit Ülper töötasuks 780 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamine summas 250 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada halduri tasu ja kulutused riigi vahenditest summas 397 eurot (millest vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele 250 eurot on vajalike kulutuste katteks ning 147 ajutise halduri tasu). Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot kanda Lembit Ülper’i arvelduskontole AS-s SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista pärandvara arvelt. 8.
lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.