Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja 2 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 28.04.2016 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.05.2016 esitas hageja hagi, paludes kostjalt välja põhivõla 4073,82 euro, viivise 1223,19 euro ja alates 26.05.2016 edasiulatuva viivise saamiseks määras 0,15% päevas. Hagi kohaselt sõlmisid hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna 27.05.2015 tähtajatu äriruumi üürilepingu, mille kohaselt pidi üürnik maksma kuus üüri 7 eurot m2 eest s.o 1750 eurot + käibemaks, kokku 2100 eurot. Kostja tasus tagatisraha kahe kuu üüri ulatuses s.o 4200 eurot. Lisaks üürile pidi kostja tasuma kõrvalkulude eest proportsionaalselt vastavalt kasutatava äriruumi suurusele. Kostja on üüri ja kõrvalkohustuste eest tasumise kohustust rikkunud. Hageja ütles 17.12.2015 üürilepingu kostjaga üles, kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte. Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostjal üüri ja kõrvalkulude eest tasumata 9073,82 eurot. Hageja arvestas vastavalt üürilepingu punktile 4.2 kostja tasutud tagatisraha 4200 eurot üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse katteks. Lisaks teavitas hageja 17.12.2015 ülesütlemisavalduses kostjat pandiõiguse teostamisest. Hageja rahuldas 800 euro ulatuses oma nõuded üüritud asjal asuvate kostja vallasasjade arvelt. Peale tasaarvestust ja pandiõiguse kasutamist on kostja võlgnevus hageja ees 4073,82 eurot (9073,82-4200-800=4073,82). Kostjal on tasumata 30.09.2015 arve nr 152565 eest 416,61 eurot, 01.10.2015 arve nr 152461 eest 849,92 eurot, 31.10.2015 arve nr 152834 eest 707,29 eurot ja 01.11.2015 arve nr 152716 eest 2100 eurot. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata ning seetõttu on hagejal vastavalt
lg 1 ja lepingus sätestatud viivisemäärale 0,15% õigus nõuda kostjalt viivist summas 1223,19 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhinõudelt alates 26.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% tasumata summalt päevas. Vastuseks tasaarvestusavaldusele leiab hageja, et kostja ei ole tõendanud ruumile kulutuste tegemist. Lisaks peab üürnik olema üürilepingu eseme suhtes muudatusi ja parendusi teinud üürileandja kirjalikul nõusolekul ning üürnik võib
lg 1 kohaselt parenduste hüvitamist nõuda siis, kui üürilepingu eseme väärtus on parenduste tagajärjel oluliselt suurenenud (vt ka 3-2-1-21-08). Üürilepingu punktide 1.
lõigetega 1 ja 2 aegus kostja nõue tehtud kulutuste eest hüvitise saamiseks 27.06.
Kohus ei hinda kostja poolt hagejale tekitatud kahju tekitamise asjaolusid, kuna selles osas hageja kohtule nõuet ei esitanud. Samuti on ebaselge kostja tehtud kulutuste suurus. Lisaks tuleb arvestada, et kostja ei ole tehtud kulutuste tõendeid sidunud parendustöödega. Osundatust tulenevalt ei ole kostja tasaarvestusnõue põhjendatud. Kuivõrd kostja kulutused ei ole põhjendatud, siis ei ole vajalik hageja aegumise vastuväite hindamine.
lg 2 võimaldaks võlgnikul siiski teatud tingimuste olemasolul aegunud nõude tasaarvestamist. Põhivõlgnevusest
lg 1 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandja selle eest tasu (üüri). Kooskõlas
lõikega 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooltel puudub vaidlus üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse arvestuse üle. Hagejal on
lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus üüri- ja kõrvalkulude tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas
lg 1 p 1 ja
lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli äriruumi üürilepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale tasumata üüri ja kõrvalkulude eest kokku 4073,82 eurot. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise 5 kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 4073,82 eurot. Viivisest Viivise määrana sätestasid pooled lepingu punktis 5.1 0,2% võlgnetavalt summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest (t.lk 34). Hageja on arvestanud viivist arvetel märgitud väiksemas määras s.o 0,15% võlgnetavalt summalt. Hageja nõuab kostjalt viivist 1223,19 eurot. Kostja ei nõustu põhivõlgnevusega ja vaidleb seetõttu vastu ka viivisele. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja viivisenõue on väiksem kui põhivõla summa. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vähenda põhivõlast väiksemat viivist veel väiksema summani, sest kostja ei ole tõendanud
Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista 1223,19 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Toodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 26.05.2016 viivise põhinõudelt (4073,82 eurolt)
lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2850,63 eurot (4073,82 eurot põhinõude summa – 1223,19 väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 475 eurot. Kuna riigilõiv on menetluskulu, tuleb kostjalt hagejale välja mõista riigilõivuna 475 eurot. Hageja kulud õigusabile on 915 eurot (hinnaga 85 eurot tund ilma km). Hageja esindajal on kulunud tõendite kogumisele ja hagi koostamisele 3,76 tundi, kostja vastusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele 1 tund, kostja lõpliku seisukohaga tutvumisele ja kompromissläbirääkimistele 2 tundi, kostja täiendavate tõenditega tutvumisele ja neile seisukoha koostamisele 3 tundi, 14.12.2016 istungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele kokku 1 tund. Kohus leiab, et eelmärgitud toimingutele 10,76 tunni kulutamist ei saa pidada ülemääraseks. Toimingud vastavad asjas esitatud materjalile. Ka vastab õigusabi tunnihind esindaja kvalifikatsioonile. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja õigusabikulu 915 eurot. Kokku kuulub hüvitamisele kostja poolt hageja menetluskuluna 1390 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.