lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega palub hageja kõik hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista pool riigilõivust (137,50 eurot) ning kohtul tagastada hagejale teine pool riigilõivust (so 137,50 eurot) hageja esindaja CKE Õigusbüroo OÜ arveldusarvele EE83220010220117920018. Kohus võttis hagi menetlusse 09.01.2017, edastas hageja avalduse hagist loobumiseks kostjale ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostja ei vaielnud vastu hagist loobumisele, kuid palus viivist mitte arvestad aja jätta menetluskulud poolte enda kanda Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus selgitab kostjale, et kuna hageja on loobunud mh oma viivisenõudest, siis ei ole asjakohane kostja taotlus viivist mitte arvestada. Kohus selgitab pooltele, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled vaidlevad menetluskulude jaotuse üle. Hageja viitab
lg 5, milles on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega palub hageja kõik hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leiab, et talle tarnitud toode ei vastanud nõuetele ning poolte vahel puudus leping, kus oleks sätestatud mh maksete tegemise tähtajad ja tingimused. Kostja arvates oli hageja poolt kohtusse pöördumine üllatav ja ennatlik. Kostja lootis, et vastusena arve tasumisele on hageja valmis leidma probleemile lahenduse. Kohus märgib, et ei saa hagist loobumise vastuvõtmisel lahendada poolte vaidlust selles, millised olid poolte vahel sõlmitud kokkuleppe täpsed tingimused ning kas hageja tarnitud toode oli nõuetekohane. Siiski leiab kohus, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Esiteks märgib kohus, et hageja on mh loobunud oma viivisenõudest, mida kostja ei ole hagejale tasunud. Seega ei saa viivisenõude osas väita, et hagist loobumise põhjuseks olnuks kostja poolt hageja nõude rahuldamine (
Teiseks nähtub kostja poolt kohtule esitatud hageja 04.01.2017 kirjast ning ka hagiavaldusest, et hageja oli andnud oma nõude tegelemiseks CKE XXXX OÜ-le ega tegelenud iseseisvalt kostjaga seotud vaidlusega. Iseenesest ei ole midagi taunitavat selles, et võlanõue antakse tegelemiseks XXXX firmale, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks hageja või XXXX firma poolt antud konkreetne tähtaeg arve tasumiseks koos kohtusse pöördumise hoiatusega. Kohtu hinnangul oleks see antud juhul suhteliselt väikese nõude puhul mõistlik olnud, sest vastasel korral võis kostjale tõepoolest jääda mulje, et poolte vahel käivad veel läbirääkimised asja kohtuväliseks lahendamiseks. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt ei olnud XXXX firma tegevusest antud juhul abi hageja nõude rahuldamiseks, sest puuduvad andmed, et XXXX firma oleks kostjalt võlgnevust kohtuväliselt nõudnud. Kostja maksis hagejale arve 31.12.2016, kui ta veel hagi esitamisest ei saanud teada; kohus võttis hagi menetlusse 09.01.2017. Seega ei saa hageja menetluskulusid kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatuks ja vajalikuks pidada. Kokkuvõttes leiab kohus lähtudes analoogiast
lg 4, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. CKE Õigusbüroo OÜ on tasunud hagi esitamisel 30.12.2016 riigilõivu 275 eurot. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Vastavalt
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul tagastada hagejale pool riigilõivust (so 137,50 eurot) hageja esindaja CKE Õigusbüroo OÜ arveldusarvele EE
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.