Kostja märkis, et hageja ise ei ole täitnud
Kostja esindaja leidis ka, et hageja nõue on aegunud, sest sõiduk ehitati 2010.a veebruaris, kuid hagi esitati hiljem kui veebruar 2013.a. Kostja palus asjas teha vaheotsus aegumise küsimuses. Kostja esindaja 22.08.2015.a seiskohas jäi arvamusele, et 19.11.2009.a lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga ja leidis, et hageja soovib kohut eksitada väites, et tegemist on laenulepinguga. Nii lepingu olemusest ja eesmärgist, poolte varem kehtinud praktikast, lepingu sõlmimise asjaoludest kui ka poolte käitumisest enne ja pärast lepingu sõlmimist on selge, et tegemist on siiski töövõtulepinguga
Kostja kordab, et vastupidine tõlgendus on vastuolus lepingu p-s 3 märgituga. Nimetatud lepingu punkti kohaselt oli sõiduki ehitajal kohustus pärast sõiduki valmimist see üle anda hagejale. Puudub vaidlus, et kõigi kalurite poolt ehitatud lumesõidukid kuuluvad omandiõiguse alusel hagejale. Kostja jäi selle juurde, et on lepingus määratud kohustuse täitnud: ehitanud lumesõiduki ja selle hagejale üle andnud paigutades selle OÜ Omedu Rand territooriumile. Kostja möönis, et ainsaks etteheiteks temale saab olla see, et lumesõiduki üleandmine hagejale ei ole vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kostja tunnistas, et üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise kohustusele ei ole ta eriti tähelepanu pööranud, sest poolte vahelises praktikas ei ole olnud kombeks vormistada tehtud lumesõidukite üleandmist kirjalikult. Kostja ehitatud lumesõiduk on hageja omandis ja valduses. 29.09.2015.a kohtu eelistungil loobus kostja esindaja vaheotsuse tegemise taotlusest. Kostja tegi ettepaneku, et ehk võimalik asi lahendada karakati nõuetekohase üle andmisega just OÜ Peipsi Grupp Holding esindajale ja vormistada akt. Kostjale on Txxxxxx Kxxxxx teatanud 16.01.2015.a, et karakat on OÜ-s Omedu Rand. Nimetatud äriühing on ka Pxxx Kxxxxxxx alluvuses. 22.11.2015.a seisukohas kordas kostja esindaja varem esitatud seisukohti. Kostja märkis, et kontrollis 29.09.2015.a, et lumesõiduk asub jätkuvalt OÜ Omedu Rand territooriumil, kus asuvad kõik hageja lumesõidukid. Kostja soovis 29.09.2015.a viia ehitatud lumesõiduki OÜ Omedu Rand territooriumilt hageja territooriumile, et oleks võimalik vormistada üleandmisvastuvõtmis akt. Käesolevaks ajaks on vaidlusalune lumesõiduk OÜ Omedu Rand territooriumilt ära viidud ja peidetud kostjale teadmata kohta. Ülal kirjeldatust nähtub, et hageja takistab tahtlikult kostjat anda vaidlusalune lumesõiduk hagejale üle ehk täita lõplikult 19.11.2009 lepingus märgitud kohustus, sest hageja seda nüüd nõuab. Kostja leidis, et hageja on tema suhtes käitunud pahatahtlikult, kuna tema tegevuse eesmärgiks on kahju tekitamine kostjale. Kostja selgitas ka, et iga kalur tunneb ära enda ehitatud lumesõiduki, sest need on ehitatud erinevatest materjalidest ja seetõtu erinevad. Erimärgistuse panemine pole seega vajalik. Kohtuistungil palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja teatas, et puudub vaidlus 400 000krooni saamise üle kostja poolt, kuid vaidluse all on, kas kostja karakati ka ehitas ja üle andis. Kostja esindaja leidis, et hageja on 02.11.2015.a menetlusdokumendis omaks võtnud asjaolu, et kostja karakati ehitas, kuid ei ole vormistatud selle üle andmist. Kostja esindaja palus tulenevalt TsMS § 277 lg tõendina mitte arvestada 19.11.2009.a lepingut, kuna kostja vande alla kinnitas, et ei ole nimetaud dokumenti varem näinud, pole sellele alla kirjutanud. Kostja esindaja hinnangul ei ole ka lepingul ja kassa väljamineku orderil olevad allkirjad sarnased. Kostja oli seisukohal, et kuna sõiduk ehitati Pxxx Kxxxxxxx jaoks, kes on peremeheks nii hageja juures kui ka OÜ Omedu Rand, siis polegi firma nimi oluline. Kostja pakkus 29.09.2015.a istungil, et annab üle karakati ja hageja esindaja ise sellest keeldus. Kostja palus kohaldada
Kostja märkis, et kui lepingut tõendina mitte arvestada, langeb ära ka intressi nõue. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas kohtule nõude aluse tõendina 19.11.2009.a lepingu, mille pealkirjaks on „Laenuleping“ (t lk 4). Kohus leiab, et oma sisult ja eesmärgilt on tegemist töövõtulepinguga. Võlaõigusseaduse § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada muuhulgas lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; lepingu olemust ja eesmärki; tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat.
lg1 sätestab töövõtulepingu mõiste: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevalt on kostja võtnud endale lepinguga kohustuse osta hagejalt saadava rahaga tagavaraosad ja ehitada välja lumesõiduki (karakati) kolme aasta jooksul (lepingu p 2) ning hageja on võtnud kohustuse tasuda kostjale tellitava töö eest ette (lepingu p 1). Ka on hageja esindaja ja kostja selgitustest ning vande alla antud ütlustest selgunud, et analoogsed lepingud sõlmiti ka teiste kaluritega veel mitme karakati ehituseks- st hageja tegi ettemaksu ja kalurid ehitasid karakati. Seega oli sellisel viisil töövõtulepingu sõlmimine hagejale tavapärane. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte vahelist õigussuhte käsitleda töövõtulepinguna mitte aga laenulepinguna nagu hageja algselt soovis. Kostja esitas vastuväite 19.11.2009.a lepingu tõendina kasutamisele viitega TsMS §
lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohus märgib, et menetluses ei kujunenud välja veendumust, et tegelikkuses toimus lumesõidukite üle andmise aktiga nagu see on kirjas nõudena lepingus. Kohtul tekkis veendumus, et üle andmine toimus reaalse tegevusega. Seega erines hageja välja kujunenud praktika lepingus kokku lepitust. Seega leiab kohus, et olulisem formaalsele puudusele töö üle andmisel- akti vormistamata jätmisele- on olulisem küsimus, kas töö reaalselt üle anti.
lg 1 sätestab: Kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Vastavalt
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus leiab, et vaieldav oli asjaolu, kas kostja andis ehitatud töö üle selleks õigustatud isikule. Kostja ise vande alla teatas, et ei pöördunud vastava üle andmise ettepanekuga hageja esindaja poole ja kostja isegi ei teadnud, et peaks mingi akti vormistama. Kostja ütluste kohaselt ehitati karakat Pxxxx /xxxxxxxx/ ja PGH jaoks ja Kxxxxxx andis hiljem talle loa sellega kalal käia. Hageja esindaja kinnitas, et kostja pole tema poole pöördunud sooviga vormistada karakati üle andmise akt. Hageja esindaja eitas ka kasutuskokkuleppe sõlmimist kostjaga, kuigi teatas, et kostja oli hagejale kala püüdnud kalur- hageja esindaja põhjendus oli, et tema ei teadnud, millega kostja kala püüdis. Hageja esindaja kinnitas, et keegi hageja töötajatest pole esindajale teada andud, et kostjal on karakat valmis ja soovib seda üle anda hagejale. Hindamaks asjaolu, kas kostja võis ehitatud karakti tegelikkuses hagejale üle anda, tuleb määrata ka see, kus kostja pidi kohustuse täitma.
lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. Käesolevalt ei ole lepingus karakati üle andmise kohta kokku lepitud. Seetõttu tuleb hinnata, millised võisid olla muud võimalikud kohustuse täitmise kohad, mis tulenesid võlasuhte olemusest. Juhised selleks annab sama paragrahvi lg 2: näiteks p 3 kohaselt täidetakse kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist, kohas, kus asi valmistati või toodeti. Puudub vaidlus, et karakat ehitati OÜ Omedu Rand territooriumil ja seega oli valmis töö üle andmise kohaks samuti OÜ Omedu Rand territoorium. Kuna puudus kohustus anda tehtud töö hagejale üle muus kohas, kus ta töö teostas, ei saa kohaldada ka
lg 2 ja selles sisalduvat viidet § 209 lg 2.
järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Vastavalt
lg 1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Käesolevalt oli töö vastuvõtmine (ja ka akti koostamine) lepingus kokku lepitud. Kuna lepingu koostas hageja esindaja, siis tulnuks ka akt ette valmistada temal. Puuduvad tõendid, et hageja oleks teinud mingeid tegevusi valmis töö vastuvõtmiseks s.o § 638 sätestatud kohustuse täitmiseks. Hageja esindaja ise selgitas, et ootas kostja pöördumist. Seejuures ei ole hageja püüdnud tellitud tööd vastu võtta kogu kolme aastase lepingu perioodi jooksul. Samas teadis hageja kohtu hinnangul, kus kostja ehitatud sõiduk tegelikult asub. Asjaolu, et hageja esindaja oli teadlik ehitud karakati asukohast, tuleneb hageja enda ütlusest selle kohta, et kõik karakatid, mis asusid OÜ Omedu Rand territooriumil, kuulusid hagejale. Hageja ei ole lepingu kehtivuse ajal pöördunud kostja poole nõudega töö üle anda, kuid lepingus olid kostja kontaktid olemas. Hageja muutus aktiivseks alles rohkem kui 2 aastat pärast lepingu tähtaja lõppemist. Kohus ei pea asjakohaseks hageja esindaja põhjendusi enda suure töökoormuse ja kostja usaldamise kohta ja leiab, et nimetatud asjaolud ei vabanda hageja viivitust töö vastu võtta.
lg 2 kohaselt vastutab võlgnik võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt
lg 1 vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Kuna kohus leidis, et hageja ise on jäänud tehtud töö vastu võtmisel vastuvõtuviivitusse (tegelikkuse pole ta üldse oma vastuvõtukohustust täitnud), tuleb ka hinnata, kas kostja tegevuses võis esineda tahtlus või raske hooletus, mille esinemisel on ta siiski vastutav omapoose kohustuse rikkumise eest.
lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et kostja käitumises ei esine tahtlust ega rasket hooletust. Puuduvad igasugused viited, et kostja lepingut sõlmides kavates ja soovis jätta lumesõiduki ehitamata ja üle andmata (tahtlus). Samuti ei ole kostja käitumine ka selline, mida saaks hinnata vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmiseks. Nimelt selgus kostja ütlustest, et kui lumesõiduk asub OÜ Omedu Rand, millega hageja esindaja Pxxx Kxxxxxx oli samuti väga lähedalt seotud, territooriumil ja kui kostjale anti hageja poolt luba käia selle sõidukiga järvel, võis ta sellest järeldada, et on tehtud töö üle andnud. Kohus leiab, et hoolsusmäära hindamisel on oluline lepingu poolte erinev positsioon: hageja on kalapüügi alal tegutsev ettevõte ja nagu esindaja ütlusest selgus, ei olnud tema jaoks tegemist ühekordse tehinguga, samas kui kostja on eraisikust kalur, kelle jaoks oli tegemist ühekordse tellimuse täitmisega. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse mõtte kohaselt oodatakse kutsealal tegutsevalt isikult hoopis kõrgemat hoolsuse määra kui sellel alal igapäevaselt mittetegutsevalt isikult. Kohus märgib, et kostja hoolsusmäära hindamisel tuleb lisaks eelpool märgitule arvestada ka seda, et kostja puhul on tegemist isikuga, kes ei valda eesti keelt või siis valdab seda väga vähesel määral. Sellele viitab asjaolu, et kohtuistungil ei saanud kostja eesti keeles toimuvast suuremal määral aru. Vande all selgitas kostja, et eesti keeles ta dokumente ei loe ja aru ei saa. Leping, milles oli kirjas ka lumesõiduki üle andmise kohustus, on aga koostatud eesti keeles- seega võis kostjale jääda nimetatud kohustus ka arusaamatuks. Puuduvad tõendid, et hageja lepingut sõlmides seda kostjale eraldi selgitas, kuna kostja isegi ei mäletanud lepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja rikkumine on
lg 1 kohaselt vabandatav ja tulenevalt
Nagu kohus eelpool ka leidis, vastutab kohustuse rikkumise eest lähtudes
Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Lisaks märgib kohus, et on hageja ütlusi kogumis hinnates ja kostja ütlustega võrreldes, järeldab kohus, et lisaks sellele, et hageja teadis karakati asukohta, oli see siiski ka hageja valduses. Esiteks teatas esindaja kindlalt, et kõik OÜ Omedu Rand alal seisvad karakatid on hageja omad ja teiseks, et kõigi hageja karakattidega käidi järvel kalal. Kostja ütluste kohaselt käis ka kostja enda ehitatud karaktiga järvel ja selle kohta oli tal Pxxx Kxxxxxxxxx kokkulepe. Sellest saab järeldada, et hagejal oli seega õigus käsutada OÜ Omedu Rand alal seisvaid karakatte, s h ka kostja poolt ehitatut. Kostja tegi 29.09.2015.a istungil hagejale ettepaneku anda valmis karakat hagejale reaalselt üle ja vormistada siis ka puuduv akt. Hageja keeldus pakkumisest. Kohus märgib, et hageja soovimatust asja mõistlikult lahendada näitab ka asjaolu, et samal istungil teatas Pxxx Kxxxxxx, kes on OÜ Omedu Rand juhatuse liige, et kindlasti ei luba kostjat oma territooriumile, et teha kindlaks, kas vaidlusalune karakat seal asub või mitte. On küsitav, miks seatakse kategoorilisi keelde sõidukite suhtes, mis OÜ-le Omedu Rand ei kuulugi. Kostja esitas pärast kohtuistungit 08.01.2016.a kohtule fotod OÜ Omedu Rand territooriumil seisva karakati kohta. Kuna nimetatud fotod esitati pärast eelmenetluse lõppu, siis kohus need tagastab. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda, sets kohus hagi ei rahulda. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 1100€ kohta. Kuna menetluskulud jääva hageja enda kanda, siis kohus eraldi nimetatud kulude vajalikust ja põhjendatust hindama ei hakka. Kohtu 15.05.2015.a määrusega anti kostjale riigiõigusabi. Kostrja esindaja esitatud taotluse kohaselt olid õigusabiga seotud kulud kokku 650.88€, sh otsesest esindusest tulenevad kulud 576€ 12 tunni eest ja sõidukulud (2x istungil käimine) 74.88€. Õigusabiga seotud kulude on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. Kohus leiab, et kostjale määratud esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud: taotluses märgitud 12 tunnist on 4 tundi toimunud kohtuistungid ning ülejäänud 8 tundi on olnud vajalik ja põhjendatud kirjalike seisukohtade koostamiseks, vastaspoole seisukohtadega tutvumiseks ja esindatavaga nõupidamiseks. Määratud esindajate tasumäär on kindlaks määratud tulenevalt RÕS § 21 lg 3 advokatuuri juhatuse otsusega kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Kohus leiab, et kostja esindaja tasu ja kulud on põhjendatud ja need tasutakse advokatuuri poolt riigi vahenditest. Seega tuleb kostja esindajale osutatud menetlusabi kulud hagejalt välja mõista riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.