) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooled ei ole kohtule avaldanud, et hagist loobumine põhineks asjaolul, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad kostja menetluskulud õigusabikuludest summas 624 eurot, mis tuleneb ajakulust 4 tundi, tunnitasuga 156 eurot/tund (käibemaksuga). Kostja kinnitab, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (
Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ta ei saa tasutud käibemaksu tagasi (
Hageja on kostja menetluskulude suurusele vastu vaielnud leides, et Riigikohtu poolt sedastatud keskmisest suurema tunnihinna arvestamine ei ole põhjendatud ja et õigusabi osutamise ajakulu on ülepaisutatud ning osaliselt põhjendamatu. Hageja leiab, et tegemist ei olnud keeruka õigusliku kaasusega, millele oli kostja esindajal vaja vastus koostada ning et hagi, millega oli kostja esindajal vaja tutvuda, ei olnud mahukas. Hagi lisad pärinesid seejuures pankrotimenetlusest, st nendega oli kostja esindaja juba kursis. Samuti on menetluskulude nimekirjas viidatud Riigikohtu praktikaga tutvumisele kui vajalikule menetluskulule, kuid hageja leiab, et Riigikohtu praktikaga enese kurssi viimine toimub juristide puhul jooksvalt ning selles vallas enese täiendamist ei saa käsitada põhjendatud ja vajaliku hüvitamisele kuuluva menetluskuluna. Seega, kaasuse keerukust ja kostja esindaja 27.10.2016 vastuse mahtu ning sisukust silmas pidades leiab hageja, et põhjendatud ajakuluks on ca 1-1,5 tundi keskmise tunnihinnaga 120 eurot. Menetluskuludelt viivise välja mõistmise osas on hageja seisukohal, et viivist tuleks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada nullini. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et kostja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb hagejal kostjale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Küll aga hindab kohus sisuliselt nii õigusabi osutamisel arvestatud tunnitasu määra kui ka õigusabi osutamisele kulutatud aja põhjendatust ning vajalikkust. Kohus leiab, et kostja esindaja töö tunnihind on kõrgem Riigikohtu poolt tavapäraseks sedastatust. Riigikohtu poolt sedastatust kõrgemat (või ka madalamat) tunnimäära võib aktsepteerida ja/või kohaldada vastavalt konkreetse tsiviilasja asjaoludele (raskus, keerukus, eripära jne.). Kuivõrd antud juhul on tegemist keskmisest kõrgema tunnimääraga, oleks see õigustatud üksnes juhul, kui käesoleva tsiviilasja puhul oleks tegemist keskmisest keerukama õigusvaidlusega. Riigikohus on küll pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma 3
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastava avaldus on kohtule esitatud, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on seisukohal, et viivist tuleks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada nullini. Kohus leiab, et viivise vähendamiseks ei ole alust, kuivõrd seadusjärgne viivis ei ole ebamõistlikult suur. Lisaks eeltoodule ei oleks viivise vähendamiseks põhjust ka arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.