) 423 lg 1 p 8 alusel. Hagejate seaduslik esindaja on nimetatud kohtukirja kätte saanud 23.09.2016 (tl 51). Hagejad teatasid 21.09.2016 kohtule, et nemad on esitanud kohtule kõik teadaolevad kostja andmed ja sidevahendid. Hagejad taotlevad kostjale tsiviilasjade materjalide kättetoimetamist avalikult
317 alusel ning käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja XXXX kodanik, kelle elukoht võib olla XXXX, selgitas kohus 28.09.2016 ning 17.10.2016 kohtukirjadega hagejatele, et kui kostja ei maksa kohtulahendiga temalt väljamõistetavat elatist vabatahtlikult, võivad hagejad eelduslikult taotleda otsuse tunnustamist ja täitmist XXXXs. Kohus selgitas hagejatele, et 19.03.1995 jõustunud „Eesti Vabariigi ja XXXX leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades“ artikli 56 punkti 1 kohaselt võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kohtu hinnangul saab eelnimetatud sätet tõlgendada selliselt, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest võidakse keelduda ka juhul, kui kostja ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle ei toimetatud kätte menetlusdokumente. Seega on tõenäoline, et kui kohus toimetab kostjale tsiviilasja materjalid kätte
kohaselt avalikult Ametlike Teadaannete kaudu ning teeb tsiviilasjas tagaseljaotsuse, ei ole seda võimalik tunnustada või täita XXXXs. 3.
lg 6 sätestab, et kohus võib keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Kohus keeldub
lg 6 alusel kostjale hagimaterjalide avalikust kättetoimetamisest, sest kohtu hinnangul soovivad hagejad eeldatavasti tehtavat lahendit tunnustada või täita XXXXs, sest kostja elab tõenäoliselt XXXX ning tulenevalt 19.03.1995 jõustunud „Eesti Vabariigi ja XXXX leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades“ artikli 56 punkti 1 alusel sellist lahendit tõenäoliselt ei tunnustataks või ei täidetaks. 4.
lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks 2 2-16-11106 kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kohus on teinud järelpärimise Rahvastikuregistrisse, millest nähtuvalt XXXX´i kohta „andmed puuduvad, arhiivis“. Samuti on kohus teinud järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (tl 59). Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.2016. a vastuse kohaselt on piirikontrolli andmekogus fikseeritud XXXXi viimane piiriületus väljumisel Eesti Vabariigist 29.03.2015 kell 15:57 Narva maanteepiiripunkti kaudu. Andmekogu andmeil omas isik XXXX passi ja viibimisalusena viisat. Viisaregistri andmeil oli viisataotlusele märgitud isiku kontaktandmeteks XXXX XXXX, XXXX, telefoni number XXXX. Politsei- ja Piirivalveameti andmekogudes ei ole täiendavaid andmeid kostja elukoha ja muude kontaktandmete kohta. Kohus on üritanud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada postiga aadressil XXXX XXXX, XXXX. Tsiviilasja materjalid on kohtule väljastamata kujul tagastatud (lk 66 – 67). Kohus on ebaõnnestunult üritanud kostjaga kontakti saada ka telefoni teel. Seega ei ole kohus vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud kostja elukoha andmeid ise leida. Lisaks ei ole hagejad esitanud andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik välismaal elavale kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning menetlusdokumentide kättetoimetamise võimatuse tõttu leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata kooskõlas
lg 1 p-ga 8.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 5.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine
Käesolevas asjas ei ole kostja kandnud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.