) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud 2 summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 22.11.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXXX (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 3 000 eurot hiljemalt 05.12.2016. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb
Kohus leiab, et XXXX (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub, pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. Võlgniku igakuine sissetulek on selline, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteotunnustega tegu. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Andres Tootsman tuleb vabastada XXXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
lg 1 kohaselt on halduril õigus nõuda lisaks tasule oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 3 menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 15 tundi. Haldur palub kulu kinnitada summas 1500 eurot. Vastav summa on pankrotimenetluses ettemaksu arvelt välja makstud 22.08.2016 määrusega ning täiendav väljamõistmine pole vajalik. Seda ei taotle ka haldur ise. Vastava väljamakse tegemiseks on võlausaldajate üldkoosolek andnud 22.06.2016 nõusoleku ning ühtlasi on võlausaldajate üldkoosolek 15.09.2016 kinnitanud pankrotihalduri kulud summas 1500 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri poolt kantud kulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus kinnitab halduri kulud 1500 eurot (sisaldab käibemaksu).
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXXX (pankrotis) kanda. Pankrotihaldur on 15.11.2016 selgitanud, et pankrotimenetluse kulud on olnud
mõttes: 1) Ajutise halduri tasu 594 eurot (sh käibemaks), mis on välja makstud 06.06.2016 kohtumääruse alusel; 2) Halduri bürookulu 1500 eurot (sh käibemaks), mis maksti välja 22.08.2016 kohtumääruse alusel. Nimetatud kulud on tasutud võlausaldaja Teet Järveti poolt 20.04.2016 ja 01.06.2016 tasutud 3 ettemaksude arvelt. Teet Järvet tasus 13.04.2016 määruse alusel 1000 eurot ettemaksu ajutise halduri tasu ja kulude katteks ning 18.05.2016 määruse alusel 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on kokku Teet Järvet tasunud ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot ning selle arvelt on pankrotimenetluse kulusid kaetud kokku summas 2094 ning ettemaksu jääk on 906 eurot. Teet Järvet on esitanud 04.01.2017 taotluse vastava jäägi tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 195 lg 1 alusel. Kohus märgib selgitavalt, et 15.11.2016 aruandes ei taotle pankrotihaldur lisaks varasemas menetluses tehtud väljamaksetele täiendavate väljamaksete tegemist tasu või kulude katteks. Seega ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasutud ettemaksu jäägi säilitamisel enam vajadust, kuivõrd kohus lõpetab pankrotimenetluse. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldaja esitas 18.11.2016 vastuväited vastava menetluse algatamiseks. Võlausaldaja leidis, et võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist raskendanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, püüdnud kahjustada tahtlikult võlausaldajate huve ning raisanud oma vara. Võlgnik on 30.12.2016 esitanud seisukoha, milles leiab, et võlausaldaja pole oma väiteid tõendanud. Kohus märgib, et võlausaldaja pole oma vastavate väidete tõendamiseks esitanud tõendeid ning kohus asub seisukohale, et tegemist on paljasõnaliste ning tõendamata väidetega, mistõttu need ei saa olla aluseks võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kuivõrd täidetud ei ole mõni
lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, leiab kohus, et tuleb algatada XXXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus leiab, et tulenevalt
Kohtul puuduvad alused, millest järeldada, et võlgnik poleks ise suuteline usaldusisiku kohustusi täitma ning ühtlasi hoiaks see ära täiendavate põhjendamatute kulude tekkimise. Võlgniku kohustused menetluse kestel on sätestatud
. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud 4 kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.