KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2016. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-16-15380 Tsiviil

§ 10

lg 2 p 1), ja võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita (

§ 10lg 2 p 5).

Kohustuste mittetäitmise tõttu esitas võlausaldaja 29.07.2016 pankrotihoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda 10 päeva jooksul. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud ja sellele vastanud 04.08.

1. Pankrotihoiatusele esitatud vastusest nähtub, et võlgnikul ei ole arusaadavaid vastuväited nõutele. Kohustuste rikkumist üritatakse õigustada viitega hea usu põhimõttele, selgitamata seejuures milles selle põhimõtte võimalik rikkumine täpselt seisneb. Samuti on väidetud nagu poleks võlgnikul tema tellitud teenuste osas dokumente, tegemist on absurdse väitega, mis ei õigusta kohustuse täitmisest kõrvale hiilimist. Lisaks leidis võlgnik, et ta oleks võinud tellida võlausaldajalt lisaks ekspedeerimisele ka veoteenust. Sellest järeldati nagu ei oleks kehtivalt tehtud tehingutes kokkulepitud tingimused võlgnikule üldse siduvad. Tegemist on oportunistliku seisukohaga, mis seadusel ei põhine. Võlgniku viimasest majandusaasta aruandest selgub, et tema netovara ei vasta äriseadustiku nõuetele, s.t. omakapital on negatiivne: - 2 284 617.53 Tähelepanuväärne on, et võlgnik ei kavatse ÄS § 176 toodud meetmeid rakendada (s.o. eelkõige pankrotiavalduse esitamine), vaid hellitab lootust viia netovara vastavusse nõuetega „tulevaste perioodide kasumi arvelt“. Võlgnik on avalikult seega väljendanud, et on teadlik omakapitali seaduse nõuetele mittevastavuses ja ei kavatse astuda vajalikke samme omakapitali seadusega vastavusse viimiseks. Võlgniku vastus
2. Kohtule 09.11.
3. a esitatud vastuses ei tunnista võlgnik võlausaldaja nõuet (III kd tl 98). Võlgnik on vaidlustanud võlausaldaja nõude Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus (edaspidi VF kohus). Võlgnik esitas VF kohtusse hagiavalduse 10 augustil
4. Hagiavalduse suhtes tehti 17 augustil 2016 määrus, millega keelduti hagiavaldust menetlusse võtmast seoses seal leitud puudustega. Nimelt oli jäetud tasumata riigilõiv. 21 septembril 2016 tegi VF kohus uue määruse samadel motiividel. 20 oktoobril 2016 võttis kohus oma määrusega hagi menetlusse. Antud tõenditega tõendab võlgnik seda, et ta esitas hagi võlausaldaja vastu mitte peale pankrotiavalduse esitamist kohtusse eesmärgiga tekitada näiline nõude vaidlustamine, vaid tegemist on varasemalt esitatud hagiga, mis teatud puuduste kõrvaldamise järgselt võeti menetlusse 20 oktoobril 2016 ja et võlausaldaja nõue tervikuna on VF kohtus vaidlustatud. Hagiavalduses märgitud muude asjaolude kõrval juhib võlgnik tähelepanu asjaolule, et antud hagis on võlgnik käsitlenud võlausaldaja nõuet summas 76 134, 91 USD, mis on esitatud väidetavalt osutatud teenuste ja kantud kulude eest (hagi lk. 3 teine lõige alt). Antud nõue on võlausaldaja nõue, mida viimane on käsitlenud nii pankrotiavalduse punktis 18 (nõue, mis tuleneb juhisest AP-0005), kui ka Avalduse punktis 39 kirjeldatud nõuet (mis tuleneb juhisest AP- 0006). Summad võlgniku hagis ja Avalduses on mõnevõrra erinevad, kuna hagi koostamise ajal oli teistsugune USD ja Vene rubla vaheline kurss. Hagi täpsustusega täpsustas võlgnik kõiki oma nõudeid ning esitas võlausaldaja vastu ka 01 aprillil 2014 sõlmitud lepingust tulenevate nõuete mittetunnustamise nõude. Kõik võlgniku nõuded võlausaldaja vastu, mis puudutavad 5 Avalduses esitatud nõudeid on täpsustatud hagitäpsustuse punktis 3 alljärgnevalt: Tunnistada xxxx OÜ (xxxx") tegevused võlgnevuste arvestamiseks summas: 7 213 664,45 rubla, mis on võrdväärne 04 novembri 2016 seisuga VF Keskpanga valuutakursi järgi 113 601,01 USA dollariga, milles: kahjud summas 5 254 452,24 rubla, mis tekkisid seoses ekspediitorile antud juhisega AP – 0006 18 juunist 2016 ning mis on tingitud veose (granuleeritud väävel koguses 2270,827 tonni) hoidmisest, pakkimisest ja teise lattu üleviimisest; juhisega AP-0006 18 maist 2016 seotud teenused summas 1 081 191 rubla; trahvimakse ekspediitorile antud juhise tagasikutsumise eest summas 108 118 rubla; ekspediitorile antud juhise AP-0005 18 maist 2016 alusel osutatud Hagejale kuuluva paakunud väävli (koguses 1031,1917 tonni) transpordialaste ekspedeerimise teenuste eest summas 432 054 rubla; transpordialased ekspedeerimise teenused vastavalt aktile № 131115-3 13 novembrist 2015 summas 337 849,21 rubla – ebaausaks ja ebaseaduslikeks. Põhiliseks võlgniku väiteks, mis on kirjeldatud hagiavalduses, kus muuhulgas käsitletakse ka muid võlausaldaja poolt täitmata jäetud lepinguid, on asjaolu, et rikkudes poolte vahelisi erinevaid lepinguid ja kehtivat seadusandlust on võlausaldaja jätnud esitamata võlgnikule dokumendid, mis tõendaksid teenuste osutamist ja kulude kandmist arvetel näidatud mahus ning et ta on tegutsenud omavoliliselt täitmata võlgniku juhiseid. Dokumentide mitteesitamise tõttu on võlgnikul real juhtudel osutunud võimatuks kindlaks määrata, kellele on kaup ekspediitori poolt kätte toimetatud ning kellelt on tal võimalik oma kauba eest lõppkokkuvõttes raha saada. Oma tegevusega on ekspediitor tekitanud võlgnikule kahju märkimisväärses ulatuses. Seega on võlgnik vaidlustanud muuhulgas mõlemast ekspedeerimise lepingust tulenevad võlausaldaja nõuded VF kohtus ning neid nõudeid ei saa lugeda piisavalt selgeteks ehk sellisteks, mis võimaldaks ajutise halduri määramist kohtu poolt ilma, et need nõuded oleks esmalt sisuliselt läbi vaadatud ja lahendatud VF kohtu poolt. Võlausaldaja on esitanud kohtule hulgaliselt dokumente, millistele võlgniku esindajana on alla kirjutanud Xxxxkui võlgniku juhatuse liige. Võlgniku ja võlausaldaja vahel oli tegemist seotud osapooltega ning võlausaldaja poolt esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. Xxxxoli võlgniku juhatuse liige perioodil 19 veebruarist 2014 kuni 12 jaanuarini 2016, mis nähtub Avaldusele lisatud B kaardilt. Nagu nähtub Avalduse lisast 1, on Xxxxka võlausaldaja tegevdirektor alates 02 oktoobrist 2008 kuni tänase päevani. Ta oli ka võlgniku osanik perioodil 14 veebruarist 2014 kuni 13 märtsini
5. Seega oli perioodil, mil osutati väidetavaid teenuseid, võlgniku ja võlausaldaja puhul tegemist seotud isikutega. Vajab märkimist, et nii xxxx ja xxxx ning nende poolt juhitud äriühingute vahelised suhted on märksa laiemad ja keerulisemad, kui lihtsalt kahe äriühingu suhted ekspedeerimise lepingu raames. Seda, et pooltevahelised suhted on märksa laiemad ja et nende vahel eksisteerib erimeelsusi äärmiselt suurte summade ulatuses, tõendab võlgnik võlausaldaja esindaja teatega tehingute annulleerimise kohta, mis esitati Xxxx ja tema kontrolli all olevatele äriühingutele. Antud teates on viidatud sellele, et Xxxx ei tunnista Xxxx poolt talle antud laene ning tingimusi, milledel need laenud anti. Oluline on märkida ka seda, et võlausaldaja kui käendaja ja võlgniku vahel on 25 detsembril 2015 sõlmitud käendusleping, mida võlausaldaja keeldub täitmast. Käenduslepingu alusel tekkinud nõude sissenõudmiseks on võlgnik pöördunud VF kohtusse käenduslepingu alusel tasumisele kuuluva summa 3 034 001 USD sissenõudmiseks. Seda asjaolu tõendab võlgnik hagiavaldusega ja kohtu määrusega hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. Antud nõude olemasolu võlausaldaja vastu välistab iseenesest võlgniku maksejõuetuse, kuna võlgnikul on nõue võlausaldaja vastu summas 3 034 001 USD ja võlgnikul võlausaldaja vastu väidetav nõue kõigest summas 152 737,27 eurot. Seega Xxxx, kellele tema abikaasa Kuznetsova Nadežda (КУЗНЕЦОВА НАДЕЖДА) kaudu kuulub võlausaldajast äriühing, tegelikuks eesmärgiks pankrotiavalduse esitamisel on mitte võla sissenõudmine võlgnikult, vaid kuulutada välja võlgniku, kellel on võlausaldaja suhtes nõudeõigus summale 3 034 001 USD 25 detsembril 2015 sõlmitud käenduslepingu alusel, pankrot või vähemalt määrata ajutine pankrotihaldur võlgniku igapäevase tegevuse raskendamiseks võlausaldajalt võla sissenõudmisel. Ilmselt on võlausaldaja panustanud sellele, 6 et kutse istungile saadetakse võlgniku esindajale AS Larssen, kes ei anna seda võlgniku esindajale õigeaegselt edasi ja istung toimub ilma võlgniku esindaja osavõtuta. Võlgnik on seetõttu arvamusel, et Xxxx, allkirjastades võlgniku ja võlausaldaja mõlemapoolse esindajana Avalduse lisas 5 esitatud akte ja muid dokumente, tegutses ta samaaegselt võlausaldaja seadusliku esindajana pahatahtlikult ning soovis luua oma tegevusega võimaluse esitada võlgniku suhtes nõude muudel, kui võla sissenõudmisega seotud motiividel. Võlausaldaja on esitanud kohtule omapoolse asjatundja (edaspidi Asjatundja 1) arvamuse Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamise osas ekspedeerimise lepingute suhtes. Võlgnik esitab selles osas alljärgnevad vastuväited: Võlgnikule on niisuguse arvamuse esitamine jäänud täielikult arusaamatuks. Pankrotimenetluses ei ole kohtu eesmärgiks selgitada välja ja tuvastada, kas ühel poolel on või ei ole nõue teise poole vastu, hinnata sellise nõude tõenduseks esitatud tõendeid, faktilisi asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi. Seda saab teha kohus hagimenetluse, mitte hagita menetluse raames. Praegu aga justkui peaks kohus, võttes aluseks asjatundja arvamust, esmalt tuvastama, kas võlausaldaja nõue on vastavuses VF materiaalõiguse normidega, kas võlausaldajal on piisavalt dokumente põhjendamaks oma nõuet, kas võlgniku vastuväited on kohased või mitte, ehk kohus peaks hindama ja tuvastama võlausaldaja nõuet sisuliselt ja alles siis tegema otsuse ajutise halduri nimetamise osas. See tähendab, et kohus peab esmalt tuvastama nõude olemasolu, nagu seda tehakse tavalises hagimenetluses ja alles siis menetlema pankrotiavaldust hagita menetluses, mis on vastuolus pankrotimenetluse mõtte ja eesmärgiga. Võlausaldaja Asjatundja 1 ei ole sõltumatu ja ta on varasemalt esindanud võlausaldajaga seotud äriühingut vaidluses võlgniku vastu. Seoses sellega on võlgnik esitanud Asjatundja 1 tegevuse osas kaebuse Sankt-Peterburi Advokaatide Kojale. Avalduse motiivide kohaselt on SanktPeterburi ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus menetluses mitu kohtuasja vaidluses Xxxx OÜ (xxxx"), AS xxxx (АО "xxxx") ja XxxxOÜ (ТОО "xxxx") vahel. XxxxOÜ pöördus SanktPeterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtusse asjas nr А56-47775/2016 hagiga väljamõistmiseks kostjatelt Xxxx OÜ ja AS "Port-Cargo-Service" (edaspidi tekstis - AS "PCS") 3 034 001,60 USA dollarit solidaarselt vastavalt sõlmitud käenduslepingule. AS Port- CargoService esindajateks nimetatud asjas on Advokaadibüroo S&K Vertikal advokaadid Zverev, J.A. ja XxxxKäesolevas asjas esitas Xxxx OÜ Eesti kohtule XxxxOÜ pankrotiavalduse ning kohtuasja materjalide hulgas on esitatud ka Advokaadibüroo S&K Vertikal poolt ette valmistatud Xxxx allkirjaga juriidilise ekspertiisi kokkuvõte Venemaa õiguse kohaldamise kohta. Seoses eeltooduga ning muudel kaebuses toodud motiividel on vastavalt "Advokaadi kutse-eetika koodeksi" § 20 p 1 pp 2-le esitatud Sankt-Peterburi Advokaatide Kojale kaebus distsiplinaarmenetluse alustamise kohta Xxxx, Xxxx, Xxxxsuhtes seoses Euroopa Ühenduse juristide eetikakoodeksi (vastu võetud 28.oktoobril 1998.aastal Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu poolt) p 3.2.1., p 4.4, samuti "Advokaadi kutse-eetika koodeksi" § 9 p 1 pp 10 rikkumisega Advokaadibüroo S&K Vertikal partnerite suhtes palvega kohaldada vajalikke distsiplinaarvastutuse meetmeid. Seega ei ole võlausaldaja poolt kohtule esitatud Asjatundja 1 arvamus objektiivne ja ei ole ette valmistatud sõltumatu isiku poolt. Juhul, kui kohus ei nõustu võlgniku poolt ülaltoodud seisukohtadega, esitab võlgnik kohtule omapoolse VF seaduste asjatundja (edaspidi Asjatundja 2) arvamuse. Asjatundja 2 arvamus erineb Asjatundja 1 arvamusest alljärgneva osas: Asjatundja 1 arvamuses on kirjeldatud, et ekspedeerija poolt nõude esitamise aluseks on lepingu olemasolu ja lepingu alusel teenuste tellimine ning selle nõuetekohane osutamine. Asjatundja 1 on asunud seisukohale, et teenuse tõendamiseks piisab aktide olemasolust. Asjatundja 2 on aga kirjutanud oma arvamuses, et poolte vahel vaidluse olemasolul ainuüksi aktide olemasolu ei ole piisav nõude tõendamiseks ning esitada tuleb kõik kauba ekspedeerimisega seotud dokumendid – Asjatundja 2 vastus küsimusele
6. See et poolte vahel on vaidlus ei vaja täiendavalt tõendamist; Asjatundja 2 käsitleb oma arvamuses nõuete aegumist – Asjatundja 2 vastus küsimusele
7. Asjatundja 1 nõuete aegumist oma arvamuses ei käsitle üleüldse; Asjatundja 1 on 01 august 2014 lepingu osas 7 asunud seisukohale, et kauba omaniku juhis ekspedeerijale, millega pannakse ekspedeerijale kohustus teatud kuupäevaks kaup ära viia, lõi ekspedeerijale eraldiseisva kohustuse ladustada kaupa ja seega ka õiguse kaupa laost lattu ümber paigutada. Asjatundja 2 on arvamusel, et ekspedeerijale antud juhisest endast niisugust kohustust tekkida ei saa, kauba ladustamine on eraldiseisev toiming, millise ekspediitor peab eelnevalt kooskõlastama kauba omanikuga või peab see olema selgelt ette nähtud ekspedeerimise lepingus – Asjatundja 2 vastus küsimusele 3 ja 4; Asjatundja 1 on kinnitanud, et juhise tühistamisel on ekspediitoril õigus nõuda leppetrahvi 10%. Asjatundja 2 on aga arvamusel, et kehtiv seadusandlus ei kehtesta kohustust leppetrahvi tasuda – Asjatundja 2 vastu küsimusele 7; Asjatundja 2 on sisustanud oma vastuseid erineva kohtupraktikaga. Seega on mõlema asjatundja seisukohad nõude usaldusväärseks tunnistamiseks kohtu poolt vastuolulised ning võlgnik on seisukohal, et arvestades Asjatundja 1 ebausaldusväärsust on Asjatundja 2, kui sõltumatu isiku arvamus, kohtu jaoks nõude selguse hindamisel usaldusväärsem. Asjatundja 2 arvamus kinnitab, et võlausaldaja nõue ei ole selge, sellele on võimalik esitada ja on esitatud hulgaliselt põhjendatud vastuväiteid. Järgnevalt analüüsib võlgnik võlausaldaja nõudeid lepingute kaupa. Leping 01 aprillist 2014 Nr. xxxx. Võlausaldaja väidab, et tal on nõue võlgniku vastu summas EUR 48 912,
8. Võlgnik vaidleb selle nõudele täies mahus vastu. Esiteks on nõue suures osas aegunud ning võlgnik esitab võlausaldajale aegumise vastuväite. Nimelt on ekspedeerimise lepingute suhtes (Asjatundja 2 arvamuse p. 2) VF-s kehtestatud ühe

§ 10

lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 29.07.2016. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse (III kd tl 33). Võlgnik vaidles nõudele vastu (III kd tl 37). 5. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud

§ 15lg 3 p-des 1-7.

Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 10

1. Võlgniku poolt 09.11.
2. a esitatud vastuväite (III kd tl 98) kohaselt avaldajal puuduvad sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu. Võlgnik on vaidlustanud võlausaldaja nõude Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus, kuhu võlgnik esitas hagiavalduse 10 augustil 2016, mis võeti pärast puuduste kõrvaldamist (s.o. lõivu tasumist) 20 oktoobril 2016 arbitraažikohtu menetlusse. Võlgnik esitas hagiavalduse arbitraažikohtule seetõttu, et rikkudes poolte vahelisi erinevaid lepinguid ja kehtivat seadusandlust on võlausaldaja jätnud esitamata võlgnikule dokumendid, mis tõendaksid teenuste osutamist ja kulude kandmist arvetel näidatud mahus ning et ta on tegutsenud omavoliliselt täitmata võlgniku juhiseid. Oma tegevusega on ekspediitor tekitanud võlgnikule kahju märkimisväärses ulatuses. Seega on võlgnik vaidlustanud muuhulgas mõlemast ekspedeerimise lepingust tulenevad võlausaldaja nõuded arbitraažikohtus ning neid nõudeid ei saa lugeda piisavalt selgeteks ehk sellisteks, mis võimaldaks ajutise halduri määramist kohtu poolt ilma, et need nõuded oleks esmalt sisuliselt läbi vaadatud ja lahendatud arbitraažikohtu poolt. Lisaks toob võlgnik esile, et võlgniku ja võlausaldaja vahel oli tegemist seotud osapooltega ning võlausaldaja poolt esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. Xxxxoli võlgniku juhatuse liige perioodil 19 veebruarist 2014 kuni 12 jaanuarini 2016, Xxxxon ka võlausaldaja tegevdirektor alates 02 oktoobrist 2008 kuni käesoleva ajani. Ta oli ka võlgniku osanik perioodil 14 veebruarist 2014 kuni 13 märtsini 2015 (I kd tl 28). Seega oli perioodil, mil osutati väidetavaid teenuseid, võlgniku ja võlausaldaja puhul tegemist seotud isikutega. Xxxx ja Xxxx ning nende poolt juhitud äriühingute vahelised suhted on märksa laiemad ja keerulisemad, kui lihtsalt kahe äriühingu suhted ekspedeerimise lepingu raames. Võlausaldaja kui käendaja ja võlgniku vahel on 25 detsembril 2015 sõlmitud käendusleping, mida võlausaldaja keeldub täitmast. Käenduslepingu alusel tekkinud nõude sissenõudmiseks on võlgnik pöördunud Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtusse käenduslepingu alusel tasumisele kuuluva summa 3 034 001 USD sissenõudmiseks. Xxxx, kellele tema abikaasa Kuznetsova Nadežda (КУЗНЕЦОВА НАДЕЖДА) kaudu kuulub võlausaldajast äriühing (I kd tl 30), tegelikuks eesmärgiks pankrotiavalduse esitamisel on mitte võla sissenõudmine võlgnikult, vaid kuulutada välja võlgniku, kellel on võlausaldaja suhtes nõudeõigus summale 3 034 001 USD 25 detsembril 2015 sõlmitud käenduslepingu alusel, pankrot või vähemalt määrata ajutine pankrotihaldur võlgniku igapäevase tegevuse raskendamiseks võlausaldajalt võla sissenõudmisel. Isegi juhul kui võlausaldajal oleks avalduses märgitud nõuded on need Vene Föderatsiooni seaduste asjatundja arvamuse kohaselt aegunud. Võlausaldaja poolt esitatud 13.11.
3. a aktist tulenev nõue summas 5 320,46 on tegelikkuses tasutud. Võlgnik ei ole teatanud avalikkusele oma maksejõuetusest, võlgniku omakapital on käesoleval hetkel on 237 445 eurot (IV kd tl 68), mis ületab pea 95 kordselt omakapitali miinimumnõuet (2500 eurot).
4. Võlausaldaja leiab, et 22.12.
5. a nõude tunnustamisega on aegumine katkenud. Võlausaldaja hinnangul ei muuda nõude menetlemine Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus võlausaldaja nõuet ebaselgeks. Käenduslepingu alusel esitatud nõue on võlausaldaja hinnangul perspektiivitu. Advokaadibüroo Yust arvamus ei lükka ümber võlausaldaja seisukohta, et pretensioonideta vastuvõetud teenuse eest tuleb kokkulepitud hinda maksta. Omakapitali on võlgnik positiivseks muutnud KarS §3811 kirjeldatud tegu toime pannes (IV kd tl 87-90, 94, 102).
6. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetluse aluspõhimõtteks on, et pankrotimenetluse aluseks olev nõue peab olema selge. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud muuhulgas ekspedeerimislepingud nr xxxx ja nr xxxx, 18.05.2016 a juhised AP-0005 ja AP-0006 ning 13.11.
7. a akti nr 131115-
8. Samadest lepingutest, juhistest ja aktist tulenevad väidetavad võlausaldaja nõuded on võlgnik vaidlustanud Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus. Vastavalt lepingu nr xxxx p-le 6.
9. kohalduvad lepingule Vene Föderatsiooni seadused ning p-le 6.7 menetletakse kõik vaidlused ja lahkhelid Vene 11 Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus Venemaa Föderatsiooni arbitraažimenetluse seaduse alusel (I kd tl 55, 61). Vastavalt lepingu nr xxxx p-le 6.
10. kohalduvad lepingule Vene Föderatsiooni seadused ning p-le 6.6 menetletakse kõik vaidlused ja lahkhelid Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtus Venemaa Föderatsiooni arbitraažimenetluse seaduse alusel (II kd, tl 144-145, 153-154). Võlausaldaja on esitanud aegumise katkemise tõendamiseks 22.12.
11. a kokkuleppe, mille p-st 12 nähtub võlausaldaja hinnangul, et tema nõuet on võlgniku poolt tunnistatud (IV kd tl 87, 92, 102). Kohus võlausaldaja väitega ei nõustu. Kokkuleppe p 14.2 nähtub, et kõik vaidlused, erimeelsused või nõuded, mis tulenevad kokkuleppest või on sellega seoses, mis muuhulgas puudutavad selle täitmist, rikkumist, lõpetamist jms, lahendatakse Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Arbitraažikohtus kirjaliku menetluse teel vene keeles (IV kd tl 95, 103). Kuivõrd 22.12.
12. a kokkuleppe punktis 12 sisaldub ka lepingutest xxxx ja xxxx tulenevate nõuete tasaarvestusavaldus ning kokkuleppe sisuks on korporatiivse konflikti ületamine, ei tõenda kokkulepe seda, et võlausaldajal on selge nõue võlgniku vastu, vaid kinnitab võlgniku poolt kohtule avaldatut, et Xxxx ja Xxxx ning nende poolt juhitud äriühingute vahelised suhted on laiemad, kui lihtsalt kahe äriühingu suhted ekspedeerimise lepingu raames. Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul vaidlus lahendamisele pankrotimenetluses. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et käesoleval juhul peaks kohus asuma hagita menetluses kohaldama Vene Föderatsiooni õigust ning tuvastama teenuse lepingutingimustele vastavust, võlausaldaja ja võlgniku vastastikuste kohustuste täitmist ning andma hinnangu teenuste üleandmise ja vastuvõtmise aktidele, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.
13. Käesolevas menetluses on võlgnik nõudele põhjendatud vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik XxxxOÜ ajutist haldurit nimetada. Menetluskulude jaotus 10.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses võlausaldaja kanda.

1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2. Kohus, tutvunud võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega (IV kd tl 112) leiab, et see kuulub rahuldamisele. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisade kohaselt taotleb võlgnik õigusabikulude hüvitamist kokku summas 7 171,28 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud nimekirjast (IV kd tl 114) ja arvest nähtub, et võlgnik kasutas esindaja teenust kokku 36,05 tundi. Kohus loeb võlgniku esindaja toimingute kestvuse põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. 12
3. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Esindaja on võlgnikule õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 140.00 eurot tunnis) ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-66-12 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 110 eurot (lisandub käibemaks). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, on mõistlik lepingulise esindaja tasu seega 140 eurot (käibemaksuta) tunnis.
4. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 36,05 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks), kokku summas 5 051,67 eurot (lisandub käibemaks). Võlgniku tõlkekulud moodustavad 924,40 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodust tulenevalt kuulub Xxxxväljamõistmisele menetluskulu summas 7 171.28 eurot XxxxOÜ kasuks. Võlgnik on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxxtasuda XxxxOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 13