Obsah (5)

§ 5§ 436§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16555 Tsiviilasi K O hagi O O vastu

§ 5

lg 2 järgi pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab.

§ 436lg 6 kohaselt kohus ei ole seotud asjaolude ja seisukohtadega perekonnaasjas.

Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et hageja igapäevaselt elab ja õpib T, tuleb eluasemekulude puhul arvestada kuludega, mis on seotud hageja elamise ja õppimisega T. Kuna PKS § 97 p 2 seob elatise nõude õppimisega, siis on põhjendatud hageja eluasemekulusid arvestada summas 200 eurot kuus, mida hageja tasub T üürikorteri eest. Hageja on kohtule esitanud eluruumi üürilepingu, mille kohaselt hageja ja tema elukaaslane üürivad korterit, mis asub T * /I kd tl 151-152/. Korteri üürimine on vajalik ja põhjendatud, tulenevalt hageja õppetööst T E’s. Hageja õppimine on tõendatud T E tõendiga / I kd tl 5/.

1. Hagejal on kulud transpordile summas 74,08 eurot kuus. Hageja selgituste kohaselt müüs ta novembris 2016 talle kuulund sõiduauto ja käib nüüd T’st H igal nädalavahetusel bussiga. Summa, mis kulub transpordile on sama, mis auto puhulgi. Kostja ei esitanud vastuväiteid selles, et bussiga igal nädalavahetusel H’s käies on kulud samad, mis autole ostetavalt kütusele, kuid kostja oli seisukohal, et vajadus iganädalaselt H käia puudub. Hageja selgitas, et ta käib kodus, sest siin on pere ja sõbrad. Kohus leiab, et hageja selgitused on vastuolulised. Hageja on läbi menetluse väitnud, et elab koos elukaaslasega T’s, kus nad üürivad korterit. Samas on hageja väitnud, et H’s elab ta üksinda /I kd tl 15/. Hageja ema elab eraldi oma perega. Eeltoodud hageja erinevate väidetega seoses nõustub kohus kostjaga, et vajadus iganädalaselt H käia puudub. Kuna hageja ei ela H’s käies koos oma perega, milleks ta väidab ennast H tulevat, siis ei ole põhjendatud hageja vajadused transpordile igakuiselt summas 74,08 eurot. Transpordikulud on põhjendatud summas 35 eurot kuus, mille eest saab käia vähemalt kaks korda kuus H’s. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tal toimuvad peale T mujal praktikad, kuhu ta on kohustatud käima seoses õppetööga. Kuna hageja on võõrandanud talle 4 kuulunud sõiduki, siis ei ole enam asjakohased kulutused seoses auto kindlustusega /I kd tl 2627/.
2. Hageja kulutused tervishoiule, ajakirjandusele, riietele ja arvutile kokku summas 44,93 eurot kuus on põhjendatud ja hageja poolt tõendatud /I kd tl 50-52,54/.
3. Kohus leiab, et hageja kulud toidule summas 189,96 eurot kuus on põhjendamatult suured /I kd tl 28-38/. Kui isikul endal puudub sissetulek, siis tuleb arvestada ka toidu ostmisel oma tegelikke võimalusi. Kohus leiab, et mõistlikud kulutused toidule on 120 eurot kuus.
4. Sidekuludest peab kohus põhjendatuks igakuiseid kulutusi summas 20 eurot, ehkki hageja ei ole neid oma kuludena märkinud /I kd tl 15/.
5. Kohus ei pea põhjendatuks hageja kulutusi * korterile ning kulutusi, mis on seotud nimetatud korteris telefoni ja internetiga. Vaidlust ei ole, et hageja ema L O on registriosa nr * omanikuna kinnistusraamatusse kantud 31.07.
6. Kinnistusraamatu väljavõttega on ümber lükatud hageja väited, et korter on ostetud hageja ema poolt hagejale /II kd tl 38/. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal ei ole kohustust tasuda L O laenumakseid, mis on seotud * korteriomandiga. Kuna hagejal on olemas korter T’s ning vajadus H käia on minimaalne, siis kohustus kanda oma korteriomandiga seotud kulud on L O’l. Samuti on omaniku kohustus kanda korteriomandiga seotud kommunaalmaksed, remondifondi maksed jne. Kui omanik L. O soovib nimetatud korteris kasutada internetiühendust ja telefoni, siis on see tema õigus, kuid põhjendatud ei ole nimetatud kulude arvestamine hageja vajalike kuludena ning kostja kohustusena. Eeltoodu alusel ei loe kohus põhjendatud kulutusteks * korteriga seotud kulutusi /I kd tl 39-47/.
7. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud igakuiselt summas 420 eurot, millest eluasemekulud on 200 eurot, transpordikulud 35 eurot, sidekulud 20 eurot, toidukulud 120 eurot ning kulud riietele, hügieenile, arvutile 45 eurot kuus.
8. Kohus nõustub hagejaga selles, et õppimine päevases õppes toob kaasa olukorra, kus hagejal endale ülalpidamise hankimine õppeperioodil on raskendatud ning seetõttu on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks. Vaidlust ei ole, et hageja teine vanem on igakuiselt andnud raha hageja vajaduste rahuldamiseks. Hageja ütluste kohaselt on ta emalt igakuiselt saanud kokku ca 700 eurot kuus /II kd tl 42/. Hageja ema on küll katnud hageja vajadused, kuid kohus leiab, et ka kostjal on ülalpidamiskohustus hageja põhjendatud vajaduste osas.
9. Hageja ütluste kohaselt võõrandas ta sõiduki ning sai selle eest 700 eurot. Sõiduki võõrandamist tõendab Maanteeameti poolt väljastatud tõend /II kd tl 25/. Tõendist nähtub, et sõiduki registreerimisaasta on
10. Kohus peab usaldusväärseks hageja väiteid, et sõiduki võõrandamisest sai ta 700 eurot. Omanikuvahetus on registreeritud 07.12.
11. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et viimati ostis hageja bensiini 02.11.2016 /I kd tl 23-25/. Sõiduki kindlustus on viimati tehtud oktoobris 2016 /I kd tl 27/. Hageja ütluste kohaselt kuulus talle sõiduk 2014 november kuni 2016 november. Sõiduki võõrandamisest saadud raha summas 700 eurot kasutas hageja enda ülalpidamiseks kahe kuu jooksul /I kd tl 156/. Hagi on kohtule esitatud 02.11.2016.a. Sõiduki võõrandamisest saadud rahast sai hageja ennast üleval pidada igakuiselt 350 euro eest. Seega on perioodil 02.11.2016 kuni 31.12.2016 hageja vanemad kohustatud talle andma ülalpidamist summas 70 eurot kuus (420-350). 5
12. Hageja mõlemal vanemal on ülalpidamisel kaks alaealist last, mida tõendavad rahvastikuregistri päringud /I kd tl 8, II kd tl 22-23/. Hageja ema sissetulekuks on töötasu OÜ I G’st ja R OÜ-st, kokku igakuiselt summas 1058 eurot /I kd tl 20-21/. Kostja sissetulekuks on töötasu R L AS-st. Perioodil 12.11.2015 kuni 11.11.2016 (13 kuud) on kostja saanud töötasu summas 10 592,81 eurot, mis kuu keskmisena teeb 814,83 eurot /I kd tl 164/. Töötasule lisandub puhkuseraha 852,33 eurot 2016 aasta eest /II kd tl46 /. Kokku kostja sissetulek 11 445,14 eurot (10 592,81+852,33), mis kuu keskmisena teeb (11 445,14:13) 880,40 eurot. Hageja ema sissetulek on kostja sissetulekust suurem ca 17 %. Kuna hageja mõlemal vanemal on võrdne arv alaealisi ülalpeetavaid ning hageja ema sissetulek on 17 % ulatuses suurem kui kostjal, siis tuleb hageja emal kanda hageja vajalikest kulutustest 17% võrra suurem osa kui kostjal. Seega tuleb hageja emal kanda hageja vajalikest ja põhjendatud kulutustest 67% ja kostjal tuleb kanda 33%. Hageja kuludest jäävad hageja ema kanda 281,40 eurot ja kostja kanda 138,60 eurot. Nimetatud proportsioonis tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks alates 01.01.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni 26.06.2017.a.
13. Kohus on tuvastanud, et 02.11.2016 kuni 31.12.2016 oli vanematel vaja kanda hageja kulutusi summas 70 eurot kuus, sest ülejäänud osas andis hageja endale ise ülalpidamist. Arvestades vanemate varalisi võimalusi, millel kohus peatus kohtuotsuse punktis 21, tuleb kosjalt välja mõista hageja kasuks perioodi 02.11.2016 kuni 31.12.2016 eest elatis summas 46,20 eurot (2*23,1).
14. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Tagasiulatuva elatise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata ning alates 02.11.2016 kuni 31.12.2016 mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja elatise summas 46,20 eurot ning alates 01.01.2017 kuni 26.06.2017 igakuiselt summas 138,60 eurot. Hagihind
15. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2 075 eurot (215 € * 2+7*235), kuna hageja on oma nõude sidunud miinimumelatisega. 25. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis nimetatud sätte alusel jäävad kulud täielikult poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise 6 suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja kanda jäävad tema menetluskulud summas 675 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7