← Eesti

2-16-4441/15

Obsah (7)§ 163§ 657§ 654§ 171§ 165§ 207§ 177

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2017

) § 163 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on õiglane, sest hagi osalise rahuldamise tekitas hageja enda hooletus. Hagejal oleks olnud võimalik sellist olukorda vältida, kontrollides summasid enne hagi esitamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

  1. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja uue otsusega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt tühistada otsus ning saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub kostja I panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused kordavad sisuliselt kostjate seisukohti vastuses hagiavaldusele (eespool p 2). Täiendavalt leiab kostja I, et maakohus hindas ebaõigesti kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-12-
  2. Maakohus tuvastas ebaõigesti üksnes võlgniku süü ja jättis tuvastamata ning hindamata asjaolud, mis omavad tähtust kahju hüvitamise nõude puhul. 4

(6)Kriminaalasja otsuses tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli faktooringukelmuse toimepanemine võimalik üksnes faktooringu kliendi ja Rotali osavõtul. Seega peab vastutus laienema ka Rotalile ja selle juhatuse liikmele. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiguspärane nõuda VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 alusel kogu kahju hüvitamist võlgnikult. Kahju nõudmisel VÕS § 1043 jj alusel tuleb tuvastada ettenähtud nõude eeldused ja nõude suurus iga konkreetse isiku puhul. Rotali juhatuse liikme suhtes ei algatatud kriminaalmenetlust vaid põhjusel, et ta oli surnud, kuid see asjaolu ei mõjuta vastutuse jagunemist kahju hüvitamise osas.
  1. Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu. Kostja II ei ole kostja I apellatsioonkaebuse osas seisukohti esitanud.
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja uue otsusega mõista hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja 99,9% maakohtus kantud menetluskuludest (st summa 1 807,89 eurot). Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja panna solidaarselt kostjate kanda. Hageja apellatsiooniväited on kokkuvõtvalt järgmised. Maakohus ületas diskretsioonipiire, jättes põhjendamata, miks ei peaks jaotama menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

§ 163

lg 1 viimase alternatiivi kohaldamine tuleb kõne alla erandlikel juhtudel, nt kui hagi rahuldamise proportsiooni ei ole võimalik kindlaks määrata või kui hagi rahuldamine on eelduslikult mõlema poole huvides. Pooltel polnud nõude arvutuskäigu üle vaidlust ja sellega ei põhjustanud hageja kostjatele menetluskulusid. Järelikult ei ole see põhjuseks jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda. Põhi- ja kõrvalnõude luges maakohus sisuliselt põhjendatuks. Hagi osalise rahuldamise tingis arvutusviga 630 euro piires, mis moodustas vähem kui 0,1% kogu nõudest, mitte hagiga taotletu materiaalõiguslik põhjendamatus. Kuigi hagiavalduse resolutsioonis taotles hageja nõude tunnustamist 865 677,21 euro ulatuses, nähtub hagiavalduse muust osast, et hageja pidas oma nõude tegelikuks suuruseks kogu aeg 865 047,21 eurot. Ebatäpsust nõude suuruses oleks maakohus pidanud märkama juba eelmenetluses, juhtima sellele tähelepanu ja andma hagejale võimaluse nõuet täpsustada, mitte heitma ebatäpsust hagejale ette alles kohtuotsuses. 12. Kostja I vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja II ei ole hageja apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskulud valdavas osas solidaarselt kostjate kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 14. Esimesena vastab ringkonnakohus kostja I apellatsioonkaebusele, milles maakohtu otsust vaidlustatakse sisuliselt. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuses esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Vaidlustatud otsus on hagi rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-st 6 neid ei korda.

Vastuseks kostja I apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebuses viidatud Riigikohtu 22. veebruari 2013 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12 käsitleti käesolevast erinevat olukorda. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse 5

(6)viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Seega saab karistusõiguslikult kelmuseks kvalifitseeritav tegu osutuda pettuseks TsÜS § 94 lg 1 tähenduses juhul, kui selle eesmärk on kallutada isik tehingut tegema. Võlgnik aga pani õigusvastase teo toime sellega, et esitas hagejale faktooringu väljamaksete tegemiseks arved tehingute kohta, mida tegelikult Rotaliga ei tehtud. Seeläbi rikkus võlgnik KarS § 201 lg-st 1 tulenevat keeldu pöörata võõrast vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks, st pani toime õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Hagejale arvete esitamist ega nende alusel tehtud väljamakseid ei saa tühistada TsÜS § 94 lg 3 alusel. Vastava kahju ärahoidmine on hõlmatud KarS § 201 lg 1 eesmärgiga, st õigusvastasust ei välista VÕS § 1045 lg
  1. Põhjendamatu on kostja I seisukoht, et käesolevas asjas tuleb hinnata, milline osa vastutusest langeb Rotalile ja selle juhatuse liikmele. Hageja ja võlgniku vahelises suhtes ei oma tähtust, milline oli võlgniku osa tekitatud kahjus. VÕS § 1050 lg 3 kohaselt tuleb kahju tekitanud isikute paljususe korral arvestada iga kahju tekitanud süü suurust nende omavahelises sisesuhtes, ent kooskõlas VÕS § 137 lg-ga 1 vastutab võlgnik hageja ees teiste kahju tekitanud isikutega solidaarselt. Lähtudes VÕS § 65 lg-s 1 sätestatud solidaarvastutuse definitsioonist, võib hageja nõuda kahju hüvitamist nii kõigilt kahju tekitajatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hageja valida, kelle vastu ta oma nõude esitab ja ta võib nõuda võlgnikult kahju täielikku hüvitamist.
  2. Teisena käsitleb ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust, milles vaidlustatakse maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et õige ei ole

§ 163

lg 1 alusel jätta poolte menetluskulusid nende endi kanda, kui kohus hagi sisuliselt kas tervikuna või valdavas osas rahuldab. Nimetatud säte võimaldab hagi sel viisil osalisel rahuldamisel jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna tegemist on numbriliselt mõõdetava nõudega, on hagi rahuldamise proportsioon võimalik kindlaks teha. Seega ületas maakohus diskretsioonipiire, kuna vähene arvutusviga nõude esitamisel ei saa olla põhjuseks, et jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kui maakohus oleks õigeaegselt juhtinud hageja tähelepanu ebatäpsusele tunnustamist vajava nõude suuruse osas, oleks hageja saanud oma nõuet korrigeerida ning selle tulemusena oleks hagi rahuldatud ikkagi 99,9% ulatuses ( ≈ 865 047,21 : 865 677,21) ja mingit põhjust ei oleks olnud jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 163

lg 1 ja § 165 lg 3 esimese lause järgi menetluskulud maakohtus jätta 99,9% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 0,1% ulatuses hageja kanda. 16.

§ 171

lg 1 kohaselt jäävad kostja I apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud kostja I kanda. Tulenevalt

§ 165

lg-st 2 ei kanna kaaskostja menetluses teise kaaskostja esitatud kaebusest ega vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaaskostja menetlustoimingud kehtivad teise kaaskostja suhtes

§ 207lg 3 järgi.

Seega ei ole alust panna kostja I apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulusid kostja II kanda.

§ 165

lg 3 esimese lause alusel jäävad hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (

§ 177lg 1 p 2). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.