21.03.2017. a määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule
22.03.2017. a esitas avaldaja kohtule seisukoha määruskaebusele, milles leiab, et võlgnik ei ole määruskaebuses välja toonud
Seega palub avaldaja jätta määruskaebus menetlusse võtmata.
) § 4891 lg 2 p-le 3 määruskaebus võib tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et käesolev määruskaebuses on määruskaebuse esitaja tuginenud eelnimetatud sättes toodud asjaolule, s.o maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue on selgelt põhjendamatu, kuna vanemate vahel oleva kokkuleppe kohaselt tasub lasteaia arveid käesoleval ajal Monica Kuusiste. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus määruskaebuses esitatud asjaolu esinemist. 4.
4.3. Kohus on seisukohal, et avaldaja on küll kirjeldanud tekkinud õiguslikku olukorda ja 2 nõude aluseks olevaid asjaolusid, kuid avaldaja ei ole esitanud kohtule ühtegi nõude aluseks olevat tõendit, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata nõude põhjendatust.
lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesolevas tsiviilasjas ei ole võlgnik tema vastu maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet tunnistanud ning leidnud, et see on põhjendamatu. Seetõttu on kohtusse pöördunud isiku kohustus oma nõuet tõendada.
lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Avaldaja ei ole esitanud kohtule ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti, mistõttu ei ole avaldaja oma nõuet Üllar Kuusiste vastu tõendanud. Kohus leiab, et eeltoodu näol esinevad
lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolud - nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Üllar Kuusiste esitatud määruskaebuse. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. 4.4.
Eeltoodud sättest tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-16-123201 25.11.2016. a maksekäsu, millega kohustati võlgnikku Üllar Kuusiste tasuma avaldajale Märjamaa vald Märjamaa Vallavalitsuse kaudu põhinõudeid summas 208,46 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. 4.5.
lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on pädevaks kohtuks nimetatud Pärnu Maakohus ja kohus annab asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Vastavalt üldisele kohtualluvusel
Rahvastikuregistri andmete ja määruskaebuses esitatud andmete järgi on Üllar Kuusiste elukoht * maakonnas. Justiitsministri
lg 1 järgi käesolev tsiviilasi anda üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 4.6.
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Ruth Sild kohtunik(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.