KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number teatavaks 09.12.2016, Kentmanni K

§ 208lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema 2

§ 8

, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu tingimuste, seadusega. Kohustuse rikkumise korral (

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine selle täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine) on võlausaldajal õigus nõua

§ 101

lg 1 p1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 3 järgi kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist.

§ 142

lg 1, § 145 lg 1, 2 järgi on käendajal kohustus täita põhivõlgniku kohustus, sh vastutab ta nii kahjude, viiviste eest solidaarselt põhivõlgnikuga.

§ 65

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarkohustuse puhul kohustuse täitmist, kahjusid, viivist kas eraldi või koos solidaarvõlgnikelt.

1. Kuna kostja tunnistas põhinõuet 2994,18 €, siis ei ole vaidlus all asjaolu, et 1) hageja müüs põhivõlgnikule XXXX OÜ-le kaupa, mis on tollele üle antud, 2) XXXX OÜ pidi tasuma kauba eest hagejale arvete 01.09.15 nr XXXX, 02.09.15 nr XXXX järgi vastavalt 793,80 € ning 2000,38 €, kokku 2794,18 €, 3) tasunõue on nende arvete järgi muutunud sissenõutavaks, 4) XXXX OÜ pole nende arvete alusel üle antud kaupade eest tasunud 2794,18 €, 5) kostja käendab hageja ja XXXX OÜ vahelise müügilepingu järgsete kohustuste täitmist, 6) kostja ei ole seni hagejale müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud, olles võlas 2794,18 €-ga, 7) hageja kahju, mis on seotud võla sissenõudmisel tekkinud õigusabikuludega seetõttu, et nõuda võlga enne hagi esitamist sisse, on 200 €, 8) kahju on põhivõlgniku ning käendaja poolt hüvitamata.
2. Kuna kostjaga sõlmitud käenduslepingust (lk 39) nähtuvalt on see sõlmitud kirjalikult ja selle p 4.2 on määratud kostja kui käendaja vastutuse maksimumsumma 8000 €, on käendusleping kooskõlas TsMS § 143 lg 1, 2 kehtiv.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja rikub käenduslepingust tulenevat kohustust täita põhivõlgniku kohustus ja hüvitada võla sissenõudmisega soetud kuludega hagejale tekkinud kahju

§ 100mõttes.

Seetõttu on hagejal õigus nõuda

§

§ 101

lg 1 p1, 3, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 3,

§ 142

lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 65 lg 1 järgi käendajalt kui solidaarvõlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

1. Eeltoodu alusel kuulub hageja müügilepingust tulenev tasunõue ja kahjunõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista müügilepingu järgne võlg 2791,18 € ja kahju hüvitis 200 €, kokku 2994,18 €.
2. Kuna kostja põhinõuet tunnistas, siis puudub vajadus anda hinnang ka nendele poolte väidetele, mis seostusid põhivõlgniku pankrotistumisega, sellest teadasaamisega ning kostja võimalike kahjudega, sest nendel väidetel pole tähtsust. Kohus ei anna ka seetõttu sisuliselt hinnangut arvetele, müügilepingule ja käenduslepingule, kliendi arvelduste väljavõttele, nõudekirjale 21.12.2015, pooltevahelisele kirjavahetusele seoses kohustuste täitmisega, XXXX OÜ pankrotimenetluse raugemise määrusele 2-126-3147 10.05.16, saatelehtedele, hageja ja kostja e-kirjavahetusele (lk 6-14,15,16-17,18-19, 31-32, 33-38, 39-42, 71-72, 97, 98-99). 3

§ 76lg 1, 2, § 101 lg p 6, § 113 lg 1 III lause järgi lepingus kokku lepitud viivist, mis on 0,25 % päevas võlalt. Ts

MS § 367 järgi on võlausaldajal õigus nõuda viivist protsendina edasiulatuvalt võlalt kuni kohustuse täitmiseni. Vaidlus puudub selles, et selline määr on müüja ja ostjavahelises lepingus kokku lepitud, samuti ei olnud vaidlust selles, et hagi esitamise ajaks 11.01.2016 (lk 1, 20) oli viivis 744,59 €. 14. Kostja väide, et lepingus kokkulepitud viivis määr ise on ebamõistlikult suur, ei ole õige, sest lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad majanduskutsetegevuses tegutsevad isikud kokku leppida viivise suuremas määras kui seadusjärgne määr. Käesoleval juhul sõlmisid müügilepingu hagejast ettevõtja ja ostjast ettevõtja (XXXX OÜ), kellest kumbki pole tarbija, seega on alusetud käendaja vastuväited lubamatust lepingulisest viivisemäärast ning selline ostja ja müüja vaheline kokkulepe on kooskõlas

§ 113lg 1 III lausega.

15.

§ 113

lg 8 ja § 162 alusel on võimalik viivist vähendada.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

1. Hageja ei ole nõudnud viivist kostjalt üle põhivõla. Kohtupraktikas on leitud, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole reeglina ülemäära suur, kuid kui kohus leiab, siis võib viivist siiski vähendada ka alla põhivõla, kui kohtu hinnangul on põhivõlaga võrdne viivis ebamõistlikult suur.
2. Hageja leiab, et viivist vähendada ei saa, kuna tegelikult kostja töötab XXXX OÜ-s, mis nähtub e-posti aadressist, kust pakutakse erialalisi kogemusi. Kohtule hageja esitatud veebiväljatrükist nähtuvalt pakub XXXX OÜ erialalisi ehitustööde kogumusi ning kontaktandmetena on näidatud e-posti aadress XXXX (lk 124 jj). Kostja vaidles vastu sellele, et ta töötab XXXX OÜ-s ja saab sealt tasu, kuid märkis, et kui firmal õnnestub saada pakkumisi, siis võidakse kostja võtta sinna tööle. Esitatud veebi väljatrükki hinnates pole küll tõendatud, et kostja töötab XXXX OÜ-s kuid veenev ega eluliselt usutav pole kostja väide, et XXXX OÜ-ga seotus ei oleks kuidagi moodi varaliselt hüvitav ja seda olukorras, kus kostjal on vaja ülal pidada oma lapsi. Kostja on tõendanud kohtule esitatud Eesti Töötukassa kirjaga 02.03.16 nr XXXX (lk 111), et ta on võetud arvele töötuna. Rahvastikuregistri andmetest nätsuvalt on kostjal kaks alaealist last (lk 117), kelle ülalpidamiskohustus tuleneb kostjal perekonnaseadusest (PKS § 96, 97). Kostjal sõidukeid, kinnistuid ei ole (sõiduki andmete päringu väljatrükk, lk 118, kinnistusraamatu väljavõte, lk 116 ). Kostja on XXXX OÜ ainuke osanik (äriregistri andmete väljatrükk, lk 120), mille osale on seatud käsutamise keelumärge.
3. Arvestades asjaolu, et 1) hageja esitas hagi 11.01.2016, millele kostja vaidles kogu aeg vastu, 2) alles 14.11.2016 tunnistas kostja põhivõlga, 4

§ 162

lg 1 järgi hageja õigustatud huviga kohustuse võimaliku kiire täitmise vastu, mis pidi leidma aset juba tegelikult 2015.a. 19. Arvestades kostja majandusliku olukorrana

§ 162

lg 1 järgi seda, et 1) kostjal on seadusest tulenev kohustus pidada ülal oma alaealisi lapsi, mida igal juhul tuleb eelistada hageja huvidele, 2) ta on arvele võetud töötuna, 3) tal on võimalus talle kuuluva äriühingu XXXX OÜ kaudu siiski tegutseda ning omada äriühingu kaudu sissetulekuid, 4) ta võib tulevikus saada XXXX OÜ kaudu sissetulekuid, sest usutav pole töötamine/teenuse pakkumine ilma tasuta, leiab kohus, et põhivõlga võrdne viivis on liiga suur ja

§ 162

lg 1 alusel on võimalik viivist vähendada, kuid selliselt, et ühekordselt väljamõistatav viivis 744,59 € ( hagi esitamise ajaks on muutunud sissenõutavaks) ja edasine viivis 0,25 % päevas võlalt 2794,18 € ei ületaks kokku 1500 €. 20. Seega kuulub hageja viivise nõue osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista viivis TsMS § 367 ja

§ 76

lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 III lause järgi 744,59 € ja alates 12.01.2016 0,25% päevas võlalt 2794,18 € nii, et 744,59 € ja sellele lisanud viivis ei ületaks kokku 1500 €.

1. Kuna kohus on piiranud nõutavat viivist ning kohustuse täitmisega viivitamine kestnud enam kui aasta, leiab kohus, et alus kohtuotsuse täitmise korra, viisi määramiseks TsMS § 445 lg 1 järgi puudub alus. Menetluskulud, suurus
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hagi kostja suhtes osaliselt. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 77% ulatuses (nõue 5 787,98 eurot, rahuldatud osa 4 494,18 eurot), tuleb käesolevas asjas jätta 77% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 23% kostja menetluskuludest hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on 5

§ 113lg 1 sätestatud määras.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1400 eurot, millest 425 menetluses tasutud riigilõiv ning 975 eurot õigusabikulud. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabiteenust 7,8 tunni ulatuses. Kostja on hageja menetluskuludele vastu vaielnud, leiab, et menetluskulud on liialt suured.
2. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, mistõttu ei nõustu kohus kostja esitatud vastuväitega. Sealhulgas arvestab kohus asjaolu, et enamik hageja menetluskuludest on tekkinud sellest, et kostja koheselt põhivõlgnevust ei tunnistanud.
3. Kohus loeb põhjendatuks ning vajalikuks hageja esindaja teostatud toimingute ajakulu 7,8 tunni ulatuses summas 975 eurot ilma käibemaksuta (125 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud kulu riigilõivule summas 425 eurot on samuti põhjendatud. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku summas 1 400 eurot.
4. Kuivõrd kostja peab hüvitama 77% hageja menetluskuludelt, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks tema menetluskulud summas 1078 eurot (77% 1400 eurost).
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1078 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6