KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuaril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-17925 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Teplõhhi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.01.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Dmitri Teplõhh, isikukood 37802152216, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON kokkuleppel vandeadvokaat Anatoli Jaoslavski Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Dmitri Teplõhh vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Teplõhhi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Dmitri Teplõhh tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.10.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 , § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 18.07.2010 ja lõpp 18.07.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.07.
- Dmitri Teplõhh andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 220). 1
(5)Kinnipidamisasutusest Dmitri Teplõhhi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud selle eest, et isik keeldus töötamast koristajana. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud majandustöödel koristajana, omandanud keevitaja eriala, omandanud riigikeele A1, A2 ja B1 taseme, õppinud riigikeelt B2 tasemel ning läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu. Viimased aastad enne vangistust elas aadressil xxx. Seoses vangistusega müüs pank korteri sundmüügi korras. Vabanedes plaanib kinnipeetav elama asuda üürikorterisse aadressil xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ning omanikud ja ka elanikud on nõus kinnipeetava sinna vabanemisega. Õpinguid alustas xxx. keskkoolis, kus omandas põhihariduse.
- omandas keskhariduse xxx keskkoolis. Seejärel alustas õpinguid xxx mehaaniku erialal, kuid loobus selle eriala omandamisest ja alustas õpinguid xxx, kuid seoses esimese vangistusega jäi eriala lõpetamata. Vangistuses omandas keevitaja elukutse. Paralleelselt õppimisega töötas ametlikult tootmistehases. Pärast esimest vangistust lõi
- oma eraettevõtte xxx, milleks oli kohalik autopesula ning mille juhtimine oli isiku peamiseks töötegevuseks enne käesolevat vangistust. Vabanemise korral on süüdimõistetul garanteeritud töökoht xxx, operaatori või abitöölise ametikohal. Vangistuses olles on korduvalt tööst keeldunud ja selle eest karistatud. K-Raha andmetel on 15.12.2016 seisusga süüdimõistetul maksmata nõudeid 2121,90 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, vend, poeg ja abikaasa, kellega isik aeg-ajalt suhtleb nii telefoni kui ka kokkusaamiste teel. Vangistuses olles abiellus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 12%. Arvestades Dmitri Teplõhh ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Dmitri Teplõhhi lähedaseks abikaasa ja vanemad. Abiellus vangistuse ajal 10.02.
- Peale vanglast vabanemist asub kinnipeetav elama koos abikaasaga ja abikaasa kahe alaealise lapsega, kellega on väga head suhted. Kinnipeetaval on laps ka eelmisest abielust. Peale vabanemist soovib süüdimõistetu elama asuda aadressil xxx. See on kahetoaline üürikorter, kus elab hetkel kinnipeetava abikaasa, viimase kaks alaealist last ja abikaasa ema. Võlgnevusi korteri kommunaalteenuste eest ei ole. Kodukülastuse teostamisel elamistingimuste ja koduse olukorra väljaselgitamiseks selgus, et korteri üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Kinnipeetava abikaasa ja abikaasa ema on nõus sellega, et Dmitri Teplõhhile kohaldatakse elektroonilist valvet sellel pinnal. Nad on allkirjastanud sellekohase nõusoleku. Samuti on abikaasa esitanud tähtajatu üürilepingu. Korteri omanik ja tema abikaasa on samuti allkirjastanud nõusoleku. Vabanedes garanteeritakse Dmitri Teplõhhile töökoht xxx operaatorina või abitöölisena. Töökoht asub xxx ja selles ettevõttes töötab kinnipeetava vend, kes hakkab õpetama ja abistama teda. Dmitri Teplõhhi on karistatud kriminaalkorras 4 korral. Isik on olnud varem määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla, kriminaalhooldaja hindab katseaega rahuldavaks. Prokurör, kirjalikus arvamuses nõustub Viru Vangla poolt 15.12.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Käesoleva kirjaliku seisukoha koostanud prokuröril ning kriminaalasja menetlenud prokurör A. Aitsenil nimetatud ennetähtaegsele vabastamisele vastuväiteid ei esine. Prokuratuur möönab, et D. Teplõhh pani toime raske rahvatervisevastase kuriteo, kuid arvab, et antud juhul üksnes kuritegude tehiolud ei välista tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav D. Teplõhhi vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – keevitaja eriala omandamine, Sotsiaalsete oskuste treeningus avatud ja aktiivne osalemine, majandustöödel koristajana töötamine, riigikeele õpe jm - viitavad sellele, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanedes on D. Teplõhhil olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. 2
(5)Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Katseajal saaks D. Teplõhh kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 18.07.2022. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli, elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Dmitri Teplõhhi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Dmitri Teplõhh taotleb vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja arvates on kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Isikuöle on leitud töökoht, lähedased teda tõetavad. Vangla ja prokuratuur on samuti nõus isiku vabastamisega ja vangla andmetel on uue kuriteio toimepanemise risk on 12% ehl madal. Kõik on positiivne. Väike miinus on see, et isik on karistatud kahel korral. Kaitsja arvestes kaaluvad isiku võimalused vabduses muid asjaolusid üle. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaistja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Dmitri Teplõhh tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on keskeriharidus, enne vangistust alustas õpingud xxx. Oli xxx omanik, tegemist oli autopesulaga, mille juhtimine oli Dmitri Teplõhhi peamiseks töötegevuseks enne käesolevat vangistust. Vabanemise korral on süüdimõistetul olemas garanteeritud töökoht xxx, operaatori või abitöölise ametikohal. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat vangistust kannab suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eemärgil. Eelnevalt on Dmitri Teplõhhi karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning kuritahtliku huligaansuse eest. Tegemist on isikuga, kes on korduvalt karistatud kust narkokuriteo toimepanemis eest. Juba selle alusel ei saa kohus nõustuda vanglala, et uue kuriteo toimepanemise risk on madal. Kohus leiab, et isiku puhul on uue eriti narkokuriteo toimepanemise risk on oluline. Kohtuotsusest nähtub, et isik on karistatud narkokurioteo eest, mis oli seotud narkootilise aine toimepamisega üle piiri. Seega võrreldes varasema on isiku kuritegelik käitumine muutunud tegevuse laiendamise poole. Mõistes isikule 12-aastane ehl väga pikaajaline karistuse, andis riik signaali, et tegemist on keskmisest ilmswelt phtlikuma isikuga ja väga ohtliku kuriteoga, kusjuures sellise karistuse puhul ei saa eeldada, ert isiku süü kurioteos oleks väike. Seega ei saa nõustuda ka prokuratuuriga, kes toatab korduvalt karistatud ohtliku narkokuriteo toimepnnud isiku vabastamist. Kehtivad väärteokaristused käesoleval ajal puuduvad. 3
(5)Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on Dmitri Teplõhhi poolt sooritatud kuriteoga saadud suuremat tulu, kuritegu on ohtlik tervele ühiskonnale, kuna narkootilise aine käitlemine seadis ohtu ühiskonna tervikuna. Kohus loeb positiivseks, et Dmitri Teplõhh on vangistuse jooksul omandanud keevitaja elukutse, läbinud riigikeele A1, A2, B1 taseme õppe ning õppinud eesti keelt ka B2 tasemel. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab isikule positiivset mõju. Viru Vangla andmetel omab kinnipeetav Elamisloakaarti, mis kehtib kuni 21.09.2021. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. See on kahetoaline üükorter, kus elab hetkel kinnipeetava abikaasa, viimase kaks alaealist last ja abikaasa ema. Võlgnevusi korteri kommunaalteenuste eest ei ole. Kodukülastuse teostamisel elamistingimuste ja koduse olukorra väljaselgitamiseks selgus, et korteri üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Kinnipeetava abikaasa ja abikaasa ema on nõus sellega, et Dmitri Teplõhhile kohaldatakse elektroonilist valvet sellel pinnal. Nad on allkirjastanud sellekohase nõusoleku. Samuti on abikaasa esitanud tähtajatu üürilepingu. Korteri omanik ja tema abikaasa on samuti allkirjastanud nõusoleku. Isiku lähedasteks on vanemad, vend, poeg ja abikaasa. Omavahelised suhted on head, suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas toetav lähivõrgustik, vabanemisjärgne elukoht ning garanteeritud töökoht, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Dmitri Teplõhhi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Süüdimõistetu riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab kuriteo laad ja eesmärk – suures koguses narkootilise aine käitlemine kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid hinnates peab kohtul tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud rahvatervisevastases kuriteos – s.o väga suures koguses narkootilise aine käitlemises, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Mida raksema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Dmitri Teplõhhil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. 4
(5)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.07.2022, ärakandmiseni on veel peaaegu 5 aastat 6 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Järelejäänud vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindla elukoha ja töökoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus öleiab, et isiku võimalused vabaduses ja tema sugulase raske haigus ei kaalu üle isiku varasemat kuritegelikku käitumist ( korduv karistus narkokuriteo eest) ja kuriteo asjaolusid (narkoaine toimetamine üle piiri). Kohus leiab, et tõsise narkokluriteo toimepannud isiku vabastamine, kellele on kohtu poolt mõistetud vastavalt tema süüle 12-aastane vangistus, kes on korduvalt karistatud ja seda samuti narkokuriteo eest, oleks isiku vabastamine 6-aasdtase karistusajal ärakandmisel ilmselt ebaõiglane ja riivaks sügavalt ühiskonna õiglustunnet. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Teplõhhi temale Viru Maakohtu 13.10.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)