Obsah (4)

§ 238§ 180§ 233§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9160 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Tali Kriminaalasi Ilya Dy

§ 238lg 1 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja luges vähendatud karistuseks 1 aasta vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel luges karistusaja alguseks 07.09.2016. TsMS § 440 lg 1 alusel mõistis Ilya Dyukovilt ja Aleksei Babtšenkolt solidaarselt välja kannatanute kasuks tekitatud kahju hüvitised.

§ 180

lg 1 alusel mõistis Aleksei Babtšenkolt välja menetluskulud kokku 909 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras, et Aleksei Babtšenko võib menetluskulud tasuda ositi 10 kuu jooksul. Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb iga kuu 15.kuupäevaks tasuda 90,90 eurot.

1. Sama kohtuotsusega on süüdi tunnistatud ka Ilya Dyukov, kuid tema osas pole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOON:
2. Süüdistatav ei eita oma süüd. Juhib tähelepanu asjaolule, et grupis koos I. Dyukoviga varguste toimepanemisel tema isiklikult ühtegi klaasi ei purustanud. 2 Märgib, et kohus on leidnud võimaluse mõista kaassüüdistatavale sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristus. Ei saa aru, miks temale karistuse mõistmisel ei arvestatud samu asjaolusid. Kaassüüdistavale mõisteti leebem karistus kui taotles prokurör, temale aga millegipärast prokuröri poolt nõutud karistus. Palub leevendada karistust. Tahab, et mõistetud reaalne vangistus asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Asus rehabilitatsiooni keskuse järjekorda. Leiab, et talle on väga kursust vaja. Palub vangistus asendada raviga. Talle tundub karistusmäär väga suur. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RK lahendid nr 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on antud juhul tegemist apellatsiooniga, millel ilmselgelt puudub edulootus.
4. Süüdistatav leiab, et mõistetud karistusmäär on liialt suur. 6.
5. Põhjenduseks toob ära asjaolu, et grupis kuritegude toimepanemisel tema autoklaase ei lõhkunud. Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolu ei anna alust maakohtu otsusega mõistetud karistuse korrigeerimiseks. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Maakohtu järeldust, et vargused olid toime pandud ühiselt väljatöötatud plaani alusel, ühise, kooskõlastatud ja eesmärgipärase käitumisega, pole vaidlustatud. Kes nimelt vastavalt ühisele teoplaanile autoklaasid purustas, pole kuriteo kaastäideviimise juures olulise tähtsusega ega anna antud juhul alust A.Babtšenkole mõistetud karistuse muutmiseks. 6.
6. Süüdistatav leiab, et kaassüüdistatavaga võrreldes, on temale mõistetud liiga range karistus. Esmalt kolleegium osutab, et apellant leiab ekslikult, et kaassüüdistatavale I.Dyukovile on varguste toimepanemiste eest mõistetud sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristus. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi on kaassüüdistatavat I.Dyukovit karitatud vastavalt kohtu põhjendustele 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, milline karistus on sanktsiooni keskmine määr. 3 A.Babtšenkot on karistatud 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, ehk karistusega, mis jääb miinimummäära ja keskmise määra vahele. Seega on A.Babtšenkole varguste toimepanemiste eest mõistetud lühema tähtajaga vangistus kui kaastäideviijale I.Dyukovile. Asjaolu, et KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi mõisteti I.Dyukovile karistus sanktsiooni miinimummääras, pole puutumuses koos apellandiga varguste toimepanemiste eest mõistetud karistusega. Kolleegium selgitab, et kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seejuures pole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seega pole prokuröri poolt taotletud karistus kohtule siduvaks ning maakohus on eeltoodut järgides, apellandist süüdistatavale mõistetud karistusmäära ja - liiki loogiliselt ja piisava selgusega põhjendanud ning apellatsioonis pole viidatud ühelegi asjaolule, mis jäi kohtu poolt ebaseaduslikult arvestamata või mis kohtu põhjendusi ja järeldusi kummutaks.
7. Apellant taotleb mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Maakohus on esitanud oma põhjendused sellest, miks A.Babtšenko suhtes ei kuulu KarS § 69 sätted kohaldamisele. KarS § 69 kohaldamise otsustamisel tuleb formaalsete eelduste kõrval alati arvestada ka materiaalseid eeldusi ehk siis toimepandud kuritegu ja süüdlase üldkasulikuks tööks sobivust. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu põhjendustega leiab samuti, et kuigi toimepandud kuritegude raskus iseenesest ei välista antud juhul Aleksei Babtšenkole asenduskaristuse kohaldamist, siis arvestades süüdistatava varasemat käitumist ja suhtumist õiguskorda, on kolleegium veendunud, et süüdistatav pole isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele ja kelle suhtes oleks otstarbekas vangistuse asendamine. Lisaks maakohtu põhjendustele viitab kolleegium Riigikohtu poolt sedastatule, et üldkasuliku töö näol on tegemist reaalse vangistuse vältimise viimase võimalusega (Riigikohtu otsus nr 31-1-99-06). A. Babtšenkot on aga eelnevalt korduvalt karistatud reaalse vangistusega, mistõttu tema puhul pole alust rääkida üldkasulikust tööst kui isiku ühiskonnast isoleerimise vältimise viimasest abinõust. Sarnaselt maakohtuga kohtukolleegium leiab, et süüdistatava taotlus asenduskaristuse mõistmise osas rahuldamisele ei kuulu.
8. Apellatsioonis taotleb süüdistatav vangistuse asendamist sõltuvusraviga. Riigikohus oma lahendis nr 3-4-1-13-15 on sedastanud, et KarS § 692 lg 1 järgi on vangistuse asendamine lubatav üksnes süüdimõistmisel ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu kuriteo toimepanemises. Narkomaanide sõltuvusravi puhul on tegemist meditsiinilise raviga. Konkreetse süüdlase häire ravitavuse või kontrollile allutavuse üle otsustamise näol on tegemist õigusvälise asjaoluga, millele saab vastata kriminaalmenetluses ekspert ekspertiisiaktis ja seda konkreetse kriminaalasja tehiolude põhjal. Süüdistatavale on maakohtus selgitatud lühimenetluse erisusi. Seega oli süüdistatav teadlik sellest, et lühimenetluses toimub asja arutamine vaid kriminaalasja materjalide põhjal ja sellisel juhul pole kohtul võimalik uusi tõendeid koguda ega ka pooltelt vastu võtta. Maakohtus süüdistatav ei loobunud lühimenetluses asja arutamisest ega taotlenud täiendavate tõendite 4 kogumist. Kriminaalasjas puudub ekspertiisiakt KarS § 692 sätestatud ravi kohaldamise vajalikkuse osas. Ringkonnakohtul puudub

§ 233

lg 1 sätestatust tulenevalt võimalus ja seaduslik alus uute tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks. Seega süüdistatava taotlus vangistuse raviga asendamise osas rahuldamisele ei kuulu. 9. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 5