) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kohus selgitas kaebajale kaebusest loobumise ning menetluse lõpetamise tagajärgi ning kaebaja on kinnitanud, et ta on nendest teadlik. Kohus andis ka vastustajale võimaluse arvamust avaldada, kuid vastustaja kaebusest loobumise avalduse kohta seisukohta ei esitanud. Seega võtab kohus vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-16-679 menetluse. 6.
Kuivõrd vastustaja kaebusest loobumise avalduse osas seisukohta ega menetluskulude nimekirja ei esitanud ning isegi menetluskulude olemasolul ei oleks nende väljamõistmine kaebajalt põhjendatud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 7.
lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on haldusasja nr 3-16-679 raames tasunud riigilõivu kokku 45 eurot (15 eurot kaebuselt ning kokku 30 eurot kahelt esialgse õiguskaitse taotluselt). Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on riigilõivu tagastamine olukorras, kus avaldus, mille eest lõiv tasutakse, jääb sisuliselt lahendamata. Käesoleval juhul on mõlemad esialgse õiguskaitse taotlused sisuliselt lahendatud (vt Tallinna Halduskohtu 20.04.2016 ja 07.02.2017 määruseid), seega nende eest tasutud riigilõivu tagastamiseks alust ei ole (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.03.2011 määruse 3-3-1-9-11 p 10). Kuivõrd kaebuselt tasutud riigilõiv on väiksem
lg-s 6 nimetatud summast, ei ole ka kaebuselt riigilõivu tagastamine põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.