2-16-3089/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-3089 Tsiviilasi J.V. hagi Kamee Puhastus OÜ vastu töövaidluses Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 771,39 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.V. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): J.V. (ik: XXXX), esindaja Maia Ploom Vastustaja (kostja): Kamee Puhastus OÜ (rk: 12474039) esindajad Tartu Maakohtu
2. juuni 2016 otsus RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. juuni 2016 otsus muutmata.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus J.V. kanda. Seoses Kamee Puhastus OÜ-l menetluskulude puudumisega jätta menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. Töövaidluskomisjoni menetluses oli J.V. (töötaja/hageja) avaldus Kamee Puhastus OÜ (tööandja/kostja) vastu (töövaidlusasi nr 4-1/2643). Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus töötaja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel 02.12.2015 ning mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1800 eurot ja TLS § 100 lg 5 alusel 90 päeva keskmise töötasu ulatuses summas 1800 eurot. Töövaidluskomisjon mõistis 28.01.2016 otsusega tööandjalt töötaja kasuks välja etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitise 1677,72 eurot. Muus osas jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata. Tööandja esitas 26.02.2016 maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, milles töövaidluskomisjon töötaja nõude rahuldas.
7. Hageja palus kohtul tuvastada poolte vahel töölepingu olemasolu alates 10.11.1997 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel 90 päeva keskmise töötasu ulatuses summas 2571,30 eurot (bruto). Hageja leidis, et poolte vaheline töösuhe algas
8. a, kuna kostja võttis üle hageja ja Tarbus Kinnisvara OÜ vahel 10.11.1997 sõlmitud töölepingu nr
9. Kostja ütles 02.12.2015 töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles samast päevast, s.o 02.12.
10. Kuna töösuhe oli kestnud kümme ja enam tööaastat, pidi kostja TLS § 97 lg 2 p 4 järgi töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva. Seega on hüvitise suuruseks 2571,30 eurot (90 × 28,57). Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et hüvitist ei tule maksta aja eest, mil hageja viibis töövõimetuslehel ning sai hüvitist haigekassalt.
11. Kostja leidis, et põhjendatud on hageja kasuks välja mõista hüvitis töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest kolme päeva eest summas 85,71 eurot. Kostja leidis, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 02.06.2014 ja seega pidi kostja TLS § 97 lg 2 p 2 järgi töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Viimaseks tööpäevaks oleks olnud 31.12.
12. Kuna hageja viibis töövõimetuslehel ning pidi tööle asuma 29.12.2015, on tööandja makstava hüvitise suuruseks kolme kalendripäeva töötasu 29.–31.12.2015 eest, mis on 85,71 eurot. Hüvitist ei tule arvestada keskmise töötasu alusel, vaid vastavalt TLS § 100 lg-le 5 tuleb hüvitise suuruseks lugeda töötasu, mida hageja oleks saanud etteteatamistähtaja järgimisel. Aja eest, mil hageja viibis haiguslehel, saab ta hüvitist haigekassalt. 2 MAAKOHTU LAHEND
13. Tartu Maakohus rahuldas
14. juuni 2016 otsusega hagi osaliselt ning luges J.V. ja Kamee Puhastus OÜ vahelise töösuhte algusajaks
15. novembri 1997 ja mõistis Kamee Puhastus OÜlt J.V. kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel 1799,91 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel 1/3 ulatuses hageja ja 2/3 ulatuses kostja kanda, määras J.V. menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot ja luges Kamee Puhastus OÜ-lt J.V. kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 500 eurot, määras Kamee Puhastus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 732,50 eurot ja luges J.V.lt Kamee Puhastus OÜ kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 244,17 eurot ning tegi menetluskulude osas tasaarvestuse ja mõistis Kamee Puhastus OÜ-lt J.V. kasuks välja menetluskulud summas 255,83 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähevad ettevõtte ülemineku korral töölepingud ettevõtte omandajale muutumatul kujul üle ja seega tuleb lugeda töösuhte alguseks 10.11.
16. Kuna tööleping on kostjale üle läinud, tuli tal lepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Kohus nõustus kostjaga selles, et etteteatamistähtaja järgimisel ei oleks hageja saanud töötasu selle aja eest, mil ta oli töövõimetuslehel ja talle maksis hüvitist haigekassa. Seega töövõimetuslehel oldud aja eest ei saa TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist välja mõista. Töövõimetuslehest nr 67016037 nähtub, et hageja oli töövõimetuslehel 21.11.2015 kuni 28.12.2015 ning pidi tööle asuma 29.12.
17. Kostja ütles töölepingu üles alates 02.12.
18. Seega 27 päeva (02.12.2015 kuni 28.12.2015) eest tuleb hageja hüvitisenõue jätta rahuldamata. Hagejal on õigus saada hüvitist 63 päeva eest (90 päeva – 27 päeva). Pooled ei vaidle selle üle, et hüvitise suurus ühes päevas on 28,57 eurot. Eeltoodut arvestades mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 1799,91 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. J.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
20. juuni 2016 otsuse tühistamist osaliselt, hageja kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas, ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 2571,30 eurot ja jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus vääralt TLS § 100 lg-t
21. TLS § 100 lg 5 järgi, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-15 käsitlenud tähtajalise töölepingu ülesütlemise puhul makstava hüvitise suurust ning on selgitanud, et töötajale TLS § 100 lg 3 alusel hüvitise väljamõistmisel tuleb mh arvestada VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust, sh lg-s 5 sätestatut, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik (töötaja) sai kahju tekitamise tagajärjel. Ravikindlustuse seaduse § 54 lg 1 p 1 kohaselt maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral. Hageja soovib, et talle mõistetakse välja hüvitis 4 kuu keskmise palga suuruses summas 2571,30 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 3 Maakohtu otsuse vaidlustas hageja tema kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Seetõttu kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas.
23. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
24. juuni 2016 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning nõustudes maakohtu otsuses esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
25. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi täielikuks rahuldamiseks. Puudub vaidlus, et hagejal on iseenesest õigus TLS § 100 lg 5 järgi hüvitist nõuda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada hüvitist ka selle aja eest, mil ta viibis töövõimetuslehel ja talle maksis hüvitist haigekassa. Riigikohus on 04.11.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-15 asunud seisukohale, et VÕS § 1 lg 1 alusel kohaldatakse töölepingule ka võlaõigusseaduse üldosas sätestatut. Seega kehtivad töölepingule mh VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõte ning
26. peatükis ettenähtud kahju hüvitamise sätted. Seega tuleb töötajale TLS § 100 alusel hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust. Sellisel juhul on võimalik TLS §-s 100 sätestatud hüvitise suurust muuta. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nimetatud sättest tuleneb, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla kohustust rikkunud poole karistamine ega kahjustatud isiku paremasse olukorda asetamine, kui ta muidu oleks olnud. Asja materjalidest nähtuvalt ütles kostja töölepingu üles 02.12.2015, mil hageja viibis töövõimetuslehel, ning töövõimetuslehe kohaselt pidi kostja asuma tööle 29.12.
27. TLS § 97 lg 2 p-st 4 tulenevalt oli ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg 90 päeva ja hageja viibis sellest ajast töövõimetuslehel 27 päeva. Kui kostja ei oleks hagejaga sõlmitud töölepingut üles öelnud, oleks hageja viibinud ikkagi töövõimetuslehel ja saanud selle aja eest hüvitist haigekassast, mitte töötasu kostjalt. Seega on maakohus arvestanud VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga ning mõistnud hagejale põhjendatult välja hüvitise 67 (90-27) päeva eest. Vastasel korral sattuks hageja paremasse olukorda, kui ta oleks olnud töölepingu jätkumise korral. Seetõttu puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja kostjalt täiendavalt 27 päeva eest hüvitise väljamõistmiseks.
28. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulud apellatsiooniastmes puuduvad ning seetõttu puudub vajadus menetluskulude suuruse rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja