2-16-11291/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-11291 Tsiviilasi A.K. hagi B.K. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 735,03 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): A.K. (ik: XXXXXX) Vastustaja (kostja): B.K. (ik: XXXXXXX), seaduslik esindaja M.B. esindajad Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2016 otsus RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. oktoobri 2016 otsus muutmata.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.K. kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. A.K. (hageja) esitas 22.07.2016 maakohtule B.K. (kostja) vastu hagi, paludes vähendada hagejalt Viru Maakohtu 05.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-10993 välja mõistetud elatist 133,33 euroni kuus ja samuti vähendada elatisevõlgnevust mõistliku summani, nt poole võrra. Hagiavalduse kohaselt peab hageja vastavalt Viru Maakohtu 05.09.2008 otsusele maksma kostjale elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis praegu on 215 eurot kuus, kuni kostja täisealiseks saamiseni 22.12.
7. Hageja ei ole suuteline maksma kostjale elatist kohtu määratud summas. Hageja on alates
8. a töötu, juhutöödest saadav sissetulek ei ületa 400 eurot kuus ja hageja ülalpidamisel on ka tema teine alaealine laps, XXX. a sündinud A.K., kes osutuks kostjale elatise maksmisel maakohtu määratud summas varaliselt vähem kindlustatuks. Hageja arvestuslik ülalpidamisvõime on 133,33 eurot hageja enda ja iga ülalpeetava kohta. Seisuga 01.04.2016 on hagejal elatisevõlgnevus 14 999,29 eurot.
9. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et elatise vähendamiseks puudub alus. Tsiviilasjas nr 2-14-56978 väitis hageja 27.10.2014, et tema igakuine sissetulek on 800–1000 eurot. Hageja ei ole tõendanud teise lapse olemasolu. Samas hageja on töövõimeline isik ja tal on võimalik leida tööd vähemalt Eesti keskmise brutopalgaga, mis võimaldab maksta miinimummääras elatist kahele lapsele. Kohtuotsusega väljamõistetud elatist ei saa vähendada tagasiulatuvalt. MAAKOHTU LAHEND
10. Viru Maakohus jättis
11. oktoobri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vanematel perekonnaseaduse (PKS) mõtte järgi kohustus alaealist last ülal pidada ja selleks tuleb vanemal hankida endale sissetulek, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Maakohus viitas siinkohal ka Riigikohtu seisukohtadele lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s
12. Hageja väited on vastuolulised ja tõendamata. Hageja avaldas, et on võimeline maksma kostjale elatist 133,33 eurot kuus, kuid ei selgitanud, millel arvestus tugineb. Olles ametlikult tööotsijana arvel, on hageja enda väitel kindlustatud igakuise töise sissetulekuga vähemalt 400 euro ulatuses. Sellise töötasu maksmise korraldusega on hageja võtnud kohtult võimaluse teada tema töötasu tegelikku suurust. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tõendada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2
13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
14. oktoobri 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus vääralt hageja esitatud tõendeid, mis tõendavad hageja poolt tulu saamist piiratud ulatuses, töökoha puudumist, töötukassas arvel olemist ja teise ülalpeetava olemasolu. Kuna kohtuotsuse alusel peab hageja maksma kostjale elatist suuremas summas kui jääb hageja hooldel oleva lapse ja hageja enda igapäevaste kulude katteks, siis on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi.
15. B.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub elatise vähendamiseks mõjuv põhjus. Hageja elatisevõlgnevus ületab 14 000 eurot, st hageja põhimõtteliselt ei täida elatise maksmise kohustust. Hageja väide, et tema sissetulek on 400 eurot, ei vasta tõele. Tsiviilasjas nr 2-14-56978 teatas hageja 27.10.2014, et tema igakuine sissetulek on 800–1000 eurot. Kohtutäitur on 19.08.2016 vastuses tsiviilasjas nr 2-16-8929 leidnud, et juhul kui võlgnik kasutab juhiluba tulu teenimiseks ja ei täida lapse ülalpidamise kohustust, on tegemist pahatahtliku käitumisega. Teise lapse olemasolu ei anna alust elatise vähendamiseks. Hageja on töövõimeline isik ja seega on tal võimalik leida tööd vähemalt Eesti keskmise brutopalgaga. Eesti keskmine brutopalk, milleks
16. a teises kvartalis oli 1160 eurot, võimaldab maksta miinimummääras elatist kahele lapsele. Hageja ei ole teinud vastavalt Riigikohtu seisukohale (3-2-1-127-09) kõike endast olenevat selleks, et leida tasuvamat tööd; 2) ei saa kohtuotsusega väljamõistetud elatist vähendada tagasiulatuvalt. TsMS § 459 seda ei võimalda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
18. oktoobri 2016 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
19. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud õigesti tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult jätnud hageja nõude elatise vähendamiseks rahuldamata. 7.
20. Hageja nõudis 05.09.2008 kohtuotsuse alusel väljamõistetud miinimummääras elatise vähendamist 133 euroni kuus. Väljamõistetud elatist saab muuta (vähendada) alates uue hagi esitamise ajast ning selleks tuleb tuvastada, et on muutunud lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund võrreldes varasema kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega. Seejuures peavad lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund olema muutunud sedavõrd, et annavad alust elatise suurust muuta. Praegusel juhul taotles elatise vähendamist hageja ning ta põhjendas oma nõuet sellega, et alates
21. a puudub tal ametlik töökoht ning ta peab andma ülalpidamist XXX sündinud tütrele. Hagi rahuldamiseks tuleb seega tuvastada, et hageja varalise seisundi muutumise tõttu ei ole suuteline andma mõlemale lapsele miinimummääras elatist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puuduvad alused varasema kohtulahendi alusel hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. 3 Riigikohus rõhutas 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada ning mitte vähendada elatist ainult seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Samas lahendis märkis Riigikohus ka seda, et asjaolu, et vanem oli töötu ja tal puudus sissetulek, ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest. Eelnevast järelduvalt ei ole hagi rahuldamise eelduseks mitte see, et hageja on töötu ja teenib sissetulekut mitteametlikult, vaid see, millised on hageja võimalused sissetulekut saada. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas hageja tsiviilasja nr 2-14-56978 kohtuistungil, et tema sissetulek on 800-1000 eurot kuus (tl 27 pöördel). Tsiviilasja nr 2-16-8929 läbivaatamisel on hageja selgitanud, et ta leidis töö XXX. Sama tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud 18.01.2017 kohtutäituri kontole elatise võlgnevuse katteks 705 eurot. Sõiduki detailandmete päringu väljavõtte kohaselt on hageja muu hulgas sõidukite Renault Kangroo (universaal) ja Fiat Doblo (kaubik) kasutaja. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et hagejal töövõimelise isikuna on võimalus teenida sissetulekut, mille arvelt on ta suuteline andma oma mõlemale lapsele miinimummääras elatist. Hageja väide, et ta ei ole võimeline teenima suuremat sissetulekut kui 400 eurot kuus, ei ole usutav. Asja materjalidest ei nähtu ka see, et hageja oleks midagi teinud, et teenida suuremat sissetulekut kui väidetav 400 eurot kuus. 7.
22. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude elatise võlgnevuse vähendamiseks. TsMS § 459 näeb ette võimaluse muuta jõustunud otsust alates uue hagi esitamise ajast, kuid mitte võimalust vähendada elatise võlgnevust. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustatud.
23. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Pooled ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse ringkonnakohtus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja