KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht
- märts
- a Tartu Tsiviilasja number 2-16-7280 Tsiviilasi M.P. avaldus kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava N.M. nimel tehingu tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.P.i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): M.P. (isikukood: XXX); esindaja Indrek Repnau Puudutatud isik: N.M. (eestkostetav) (isikukood: XXXX); esindaja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Rahuldada määruskaebus. Menetluskulude jaotus
- Jätta M.P.i menetluskulud tema enda kanda ning N.M.le osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- M.P. (avaldaja) esitas maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava N.M. ja tema abikaasa ühisvaraks oleva kinnisvara, s.o XXX kinnistu (registriosa nr XXX) võõrandamiseks kinkimise teel lapselapsele E.M.ile. Avaldaja palus anda nõusolek kinnistu kinkimiseks tingimusel, et N.M.le jääb õigus eluaegselt kasutada kinnistut elamiseks. Avalduse kohaselt määrati Viru Maakohtu
- augusti
- a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 216-7280 N.M. eestkostjaks M.P. (endise nimega X). Enne eestkostetava tervise halvenemist ja talle eestkostja määramist soovisid abikaasad N.M. ja Y.M. kinkida nende ühisvaraks oleva kinnistu lapselaps E.M.ile. Tehingu vormistamine jäi lõpule viimata eestkostetava tervise ootamatu halvenemise tõttu. Eestkostetav ei saa oma tervisliku seisundi tõttu oma kodus viibida, mistõttu on perekond sunnitud ta paigutama hooldekodusse. Selle tõttu jäävad kinnistuga seotud kulud abikaasa kanda, kuna eestkostetava sissetulekutest tuleb kanda hooldekodu kulud. Abikaasal on raske kinnistut üksi hooldada ja seetõttu soovib eestkostetav jätkuvalt kinnistu kinkida lapselapsele, kuna viimane aitab tal kinnistut hooldada ja kulusid kanda. Lisaks kinnistuga seotud kuludele täidab abikaasa ka eestkostetava poolt põhjustatud liiklusavariiga seotud kohustusi. Avaldaja soovib eeltoodust tulenevad saada kohtu nõusolekut tehinguks, millega eestkostetav kingib kinnistu oma lapselapsele E.M.ile.
- Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt oli N.M.l olemas soov maja kinkimiseks juba 16.05.2016 (enne eestkoste määramist). Esindaja leidis, et avaldaja poolt esitatud avaldus (koos hilisemate täpsustustega) nõusoleku saamiseks N.M. nimel tema kinnisvara kinkimiseks võiks rahuldada tingimusel, et N.M.le jääks kingitaval objektil eluaegne elamise õigus. Nimetatud tingimusel ei oleks kahjustatud N.M. huvid. Esindaja märkis, et ravi tulemusel on eestkostetava seisund paranenud sedavõrd, et tema hooldekodusse paigutamise vajadus on esialgu ära langenud. Eestkostetav ega tema abikaasa ei soovi kinnistult kuhugi mujale kolida. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus jättis
- detsembri
- a määrusega avalduse rahuldamata, keeldus avaldajale nõusoleku andmisest eestkostetava nimel tehingu tegemiseks, s.o eestkostevale ja tema abikaasale kuuluva kinnisasja aadressil XXX vald kinkimise teel võõrandamiseks. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning eestkostetava riigi õigusabi osutamise kulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei nõustunud avaldaja ja eestkostetava esindaja seisukohtadega, mille kohaselt on taotletav tehing kooskõlas eestkostetava huvidega. Kuivõrd eestkostetav elab kinnistul asuvas elamus, ei soovi sealt lahkuda ja jääks sinna elama ka pärast taotletavat kinketehingut, siis ei ole põhjendatud teha kinget üksnes selleks, et sundida või motiveerida lapselast kinnistu eest hoolitsema. Eestkostetava esindaja on kinnitanud, et eestkostetav ei soovi mingil juhul kinnistut võõrandada. Ka taotletav kinketehing on siiski võõrandamine. Maakohus leidis, et ehkki eestkostetav ei pruugi 2 mõista juriidiliste tehingute täpset tähendust (võõrandamine või kinkimine), tuleb isiku arusaama seoses tema enda koduga siiski arvesse võtta. Kinnistu jätmine puudutatud isiku (ja tema abikaasa) omandisse ei kahjusta kohtu hinnangul eestkostetava huve. Avalduses ei ole väidetud, et kinnistu kinkimine oleks vajalik seetõttu, et selle ülalpidamine-säilitamine oleks eestkostetavale ebavajalik ja rahaliselt koormav, vaid seda, et pensionieas naisterahvas ei tule enam toime kinnistu välishooldamisega seotud töödega ja selleks, et lapselaps oleks huvitatud selliseid toiminguid tegema, tuleks talle see ära kinkida. Maakohtu hinnangul oleks taotletav tehing seega suunatud pigem lapselapse huvidele. Olukorras, kus avalduses väidetu õigsust eeldades on lapselaps kinnistu hooldamises ja kulude katmises ka seni osalenud, ilma et talle kuuluks kinnistu suhtes omandiõigus, ei ole taotletava tehingu tegemine põhjendatud. Kohtul ei tekkinud veendumust, et kinketehing oleks esitatud asjaoludel vajalik, põhjendatud ja vastaks eestkostetava huvidele. Kohus leidis, et eestkostetavale kuuluva vara võõrandamist saab pidada üldjuhul põhjendatuks juhul, kui vara realiseerimisest saadavad vahendid on hädavajalikud isiku ülalpidamise tagamiseks, sh hoolekandeteenuse finantseerimiseks. Ehkki tulevikus võib taas tekkida vajadus eestkostetava paigutamiseks hooldekodu teenusele, millega kaasnevad kulutused, puuduvad praeguses asjas andmed, mille kohaselt hooldusteenuste eest ei oleks võimalik tasuda muude rahaliste vahendite arvel. Vara kinkimist ei teki ka täiendavaid rahalisi vahendeid. Asjas ei ole esile toodud, et kinnistuga seotud kulutused oleksid eestkostetavale muutunud ülemäära koormavaks. Pigem on probleemina esile toodud kinnistu hooldamisega seonduvat (lumetõrje, muru niitmine, hoonete korrashoid), mida eestkostetav ei ole oma vanusest tulenevalt võimeline enam tegema. Nimetatu läheb aga vastuollu avalduses märgituga, et eestkostetavale tagatakse elamu eluaegse sees elamise õigus ehk füüsiline viibimine kinnistul võrdväärselt olukorraga kui kinketehingut ei tehtaks. Maakohus leidis, et kinnistu hooldamisega seotud töid saavad lähisugulased teha ka ilma kinnistu kinkimiseta ning see on kooskõlas perekonnaliikmete vastastikuse solidaarsuse ja abistamise kohustusega. Muuhulgas ei nähtu avaldusest, et kingisaaja võtaks endale kinkija eluaegse ülalpidamise kohustuse. Alanejate sugulaste kohustus eestkostetava eest hoolitseda ja teda ülal pidada tuleneb seadusest. Seni kuni abivajaval perekonnaliikmel on olemas ülalpidamis- ja hoolitsuskohustusega lapsed ja lapselapsed, ei ole vajadust ära kinkida isiku vara. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Avaldaja M.P. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule saatmist. Asja uuel arutamisel palub määruskaebuse esitaja kaasata menetlusse puudutatud isikuna Y.M.. Määruskaebuse kohaselt on maakohus lähtunud ainult menetlusosaliste esindajate kirjalikult esitatud seisukohtadest ja selgitustest. Kohus ei ole välja selgitanud kõiki asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Välja on jäänud selgitamata eestkostetava ja tema abikaasa tahe ning seeläbi on kahjustatud eestkostetava huve. Puudutatud isiku (eestkostetava) esindaja ei ole kinnitanud, et puudutatud isik ei soovi mingil juhul kinnistut võõrandada. Puudutatud isiku esindaja selgitas üksnes avaldaja poolt esiletoodut, mille kohaselt oleks kõigile lihtsam müüa kinnistu ja osta laekuva raha eest korter, kuid eestkostetav ega tema abikaasa seda ei soovi. Kuna avalduses nimetatud lapselaps on lisaks kinnistu hooldamisele juba pikemat aega (seda ka enne N.M.le eestkoste seadmist) hoolitsenud ka vanavanemate eest, siis on nii eestkostetava kui 3 ka tema abikaasa sooviks, et nende ühisomandis oleva kinnistu saab endale nende eest hoolitsev lapselaps. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kinnistut soovitakse kinkida ainult seetõttu, et motiveerida lapselast kinnistu eest hoolitsema. Enne kinketehingu kasuks otsustamist kaaluti ka lapselapse kasuks testamendi tegemist, kuid notarilt saadud nõuannete põhjal otsustati lõpuks kinnistu kinkimise kasuks. Kinketehingu kinnitamine jäi Rakvere notar I.R. juures pooleli, kuna N.M. tervislik seisund halvenes. EESTKOSTETAVALE MÄÄRATUD ESINDAJA SEISUKOHT
- Eestkostetavale määratud esindaja jäi endiselt seisukohale, et avalduse (koos hilisemate täpsustustega) nõusoleku saamiseks N.M. nimel tema kinnisvara kinkimiseks võiks rahuldada tingimusel, et N.M.le jääks kingitaval objektil eluaegne elamise õigus. Nimetatud tingimusel ei oleks kahjustatud N.M. huvid. Kuna avaldaja esindaja vastuses N.M. esindajale on korduvalt räägitud ka täiendavate selgituste andmisest kohtus, siis kohus võiks kaaluda istungi korraldamist ning kõikide asjaosaliste ärakuulamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
- detsembri
- a määruse, millega kohus keeldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest, ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest keeldumisel järginud diskretsiooni piire ning keeldumine ei ole vajalikul määral põhjendatud. Maakohus ei kaalunud kõiki olulisi asjaolusid, kui jättis eestkostetava varaga tehingu tegemiseks loa andmata.
- Eestkostetava varaga tehingute tegemine ei pruugi piirduda üksnes nende kaalutlustega, mida on maakohus oma määruse põhjendustes nimetanud. On küll õige, et üldjuhul saab pidada eestkostetava vara võõrandamist põhjendatuks olukorras, kus tehingu tulemusena leevendatakse eestkostetava elulist olukorda (nt isik ei vaja kinnistut elamiseks; ta vabaneb kinnisvaraga seotud rahaliste kulutuste kandmisest, tekivad täiendavad rahalised vahendid, mida saab kasutada eestkostetava igapäevaste vajaduste katmiseks või tema elutingimuste parandamiseks jne). Samas tuleks võimalusel siiski arvestada ka eestkostetava võimalikke emotsionaalseid kaalutlusi vara võõrandamisel lähisugulasele. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest ei tule vältimatult keelduda ainuüksi seetõttu, et tehinguga ei kaasne eestkostetavale varalist hüve või vastuteenust. Vara lähisugulasele kinkimise ajendiks võib olla ka kinkija soov olla juba ette kindel, et kinnistul saab tulevikus olema kindel omanik ning kinnistu kuuluvust ei tule hakata ümber vormistama nt seadusjärgse pärimise tulemusena tekkinud pärijate ühisusse kuuluvate isikute vahel pärandvara jagamise teel, millega omakorda kaasnevad kulutused.
- Ehkki avalduses taotletakse kohtu nõusolekut kinnistu tasuta võõrandamiseks, s.o kinkimiseks, ei tähenda see veel automaatselt eestkostetava huvide kahjustamist. Asja materjalide kohaselt toimuks kinkimine eestkostetava lapselapsele (tütrepojale), kes on juba varasemalt elanud kinnistul koos vanavanematega, hoolitsenud nii vanavanemate kui ka kinnistu eest. Eestkostetavale määratud esindaja kinnitusel oli N.M. enne temale eestkostja määramist arvamusel, et maja ongi juba tütrepoja nimele vormistatud ning see oli nii N.M. kui tema abikaasa ühine soov. 4 Kuna kinnistu on eestkostetava ja tema abikaasa ühisomandis, siis on ringkonnakohtu arvates põhjendatud kaasata menetlusse puudutatud isikuna ka Y.M.. Kinketehinguks nõusoleku andmine või mitteandmine mõjutab ka eestkostetava isiku abikaasa õigust otsustada oma vara käsutamise üle. Kohtul tuleks kaaluda ka E.M.i ärakuulamist küsimuses, kuidas ja millistel tingimustel jätkuks tema ettekujutuse kohaselt kinnistu kinkelepingu sõlmimise korral vanavanemate elukorraldus oma senises kodus.
- Täiesti käsitlemata on jäänud küsimus, millisel kujul tuleks vormistada tingimus, et kinkelepingu sõlmimise korral jääks eestkostetavale ja tema abikaasale eluaegne kinnistu kasutamise õigus. Kinkelepingus sellekohase tingimuse seadmine oleks siduv kinkelepingu poolte vahelises suhtes. Tagamaks kasutusõiguse ka asjaõiguslikul tasandil, tuleks eestkostetava ja tema abikaasa kasuks seada kinnistule isiklik kasutusõigus (Asjaõigusseaduse § 225, § 227). Praegusel juhul ei ole välja selgitatud puudutatud isiku(te) seisukohti küsimuses, missugusel kujul oleks otstarbekas seada kinnistu praeguste omanike suhtes eluaegne kinnistul elamise ja selle kasutamise õigus. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Eestkostetavale osutatud riigi õigusabi kulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp