3-15-529/22

KOHTUOTSUS Eesti Va b a r i i g i nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-529 Haldusasi M.L. kaebus tuvastada Riigi Tugiteenuste Keskuse toimingute (26.01.2015 – 04.03.2015 sooritatud kanded kaebaja vanglasisesel isikuarvel) õigusvastasus. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – M.L.; Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Elen Eigo Aunbaum; Kaasatud isik – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Viorica Tšaikovski Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 04.01.2016) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9). Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu 15.05.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-12882 kuulutati välja M.L. pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Terje Eipre. Harju Maakohtu 08.05.2014 määrusega samas tsiviilasjas lõpetati M.L. pankrotimenetlus selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning vabastati pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest. 14.11.2014 määrusega algatas Harju Maakohus M.L. kohustustest vabastamise menetluse ja määras vastavas menetluses usaldusisikuks A. L.
4. 26.01.2015 esitas M.L. Tallinna Vanglale vaide, milles taotles, et tema vanglasisesele isikuarvele raha laekumisel ei kohaldataks vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-t 3, vaid isikuarvele laekuvad summad kantaks kogu ulatuses usaldusisikule. 1
5. 04.03.2015 saabus Tallinna Halduskohtule M.L. kohustamiskaebus Tallinna Vangla vastu. 01.09.2015 kaebaja muutis kaebust ning palus asendada vastustajana kaasatud Tallinna Vangla Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kohus võttis kaebuse muutmise vastu 16.10.2015 määrusega ning asendas vastustaja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. M.L. palub tuvastada ajavahemikul 26.01.2015 – 04.03.2015 Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevuse õigusvastasuse tema vanglasisesel isikukontol ülekannete tegemisel. Kaebuse põhjendused on järgmised: 4.1 Pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikule teatama. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et kõnesolevast tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Seega peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25% ning lisaks ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seega arvestades PankrS regulatsiooni tuleks kogu vanglasisesele isikuarvele laekuvad summad kanda üle usaldusisik A. L.le. Samas kantakse kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest aga 50% usaldusisikule, 20% vabanemisfondi ning 30% jäetakse kinnipeetavale kasutamiseks. 4.2 Kui nõuetega on tegelema määratud usaldusisik, siis on arusaamatu, millisel alusel peab nõudeid täiendavalt kinni Riigi Tugiteenuste Keskus. Justiitsministeeriumi seisukoht, et kinnipeetaval on võimalik ise määrata raha kandmise koht ning välistatud ei ole raha kandmine otse usaldusisikule, on küll õige, kuid ei arvesta kinnipeetava eripära. Justiitsministeerium ei ole arvestanud asjaoluga, et usaldusisik on kohustatud 25% kandma üle võlgnikule ning selle raha kandmisel vanglasisesele isikuarvele tehakse automaatsed maksed usaldusisikule (50%), vabanemisfondi (20%), kinnipeetavale (30%). Arvestades PankrS regulatsiooni tuleks kõik sissetulekud kanda usaldusisikule, kes kannab laekunud vahenditest kord aastas võlausaldajatele nõuete katteks, kuid mulle kannaks usaldusisik seadusest tulenevad summad ning kantud summadest ei tehtaks väljamakseid usaldusisikule ja vabanemisfondi.
7. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks. Vastustaja nõustub arvamuse andmiseks kaasatud asutuse seisukohaga. Riigi Tugiteenuste Keskus järgib oma tegevuses kehtivat seadust. VangS § 44 lg-s 2 on sätestatud raha jaotamise kord, mistõttu ei saa vastustaja jätta kinnipeetavale laekuvatest summadest kinnipidamisi tegemata või teha neid teistsuguses suuruses. Usaldusisikuks määratud A.L. arveldusarve teatas kaebaja vastustajale 16.12.2014 avalduses.
8. Arvamuse andmiseks kaasatud Justiitsministeerium leiab, et kinnipeetava vanglasisese isikuarve regulatsioon vangistusseaduses on eriregulatsioon pankrotiseaduse suhtes ning kaebajal ei ole alust nõuda, et usaldusisikule kantaks kogu raha, mis laekub kaebaja vanglasisesele isikuarvele. 6.
9. Kuigi PankrS § 173 näeb ette, et võlgnikule jääb tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet ja sellele lisandub 25% tema töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, siis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 alusel rakendub kinnipeetavate suhtes VangS § 44 eriregulatsioon ning see eriregulatsioon on kohaldatav ka nõuete osas, millele sissenõuet pöörata ei saa. VangS § 44 lg 2 välistab sissenõude pööramise 50% kinnipeetavale laekuvast rahast (n-ö vabanemisfond ja vanglasiseseks kasutamiseks mõeldud raha). Kinnipeetaval on subjektiivne õigus kasutada 30% isikuarvel olevast rahast vanglasiseseks kasutamiseks. Nii võib vastavalt kõnesoleva 2 paragrahvi lõike 4 kohaselt kinnipeetava soovil vabanemistoetust hoiustada suuremas summas kui kolmekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäär, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. Seega võib kinnipeetav määrata, et selle summa arvel, mis on mõeldud vanglasiseseks kasutamiseks, võib täita ka rahalisi nõudeid. 6.
10. Riigikohus selgitas 08.01.2009 lahendis asjas nr 3-3-1-86-08 rahaliste kohustuste täitmist täitemenetluse raames. Samuti tuleks toimida ka usaldusisiku puhul. Usaldusisik teavitab vanglateenistust kui tasu maksmiseks kohustatud isikut vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 ning vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekunud rahast usaldusisikule üle seaduses ettenähtud osa, arvutades seejuures kinnipeetava osa lähtudes VangS § 44 lg-s 2 sätestatust, arvestades lõike 4 erisust. Küsimus võib tõusetuda seoses asjaoluga, et pankrotiseadus kohustab usaldusisikut võlgnikule 25% tulust üle andma, kuid kuna seadusandja on VangS-s ette näinud summa, mis oma sisult teenib 25% eesmärki, siis usaldusisikule ülekantud 50%-st isikuarvel olevast rahast ei pea usaldusisik omakorda 25% võlgnikule tagasi andma. 6.
11. Kinnipeetava isikuarvele tuleb kanda üksnes kinnipeetava töötasu ning kaebaja isikuarve väljavõttelt ei nähtu, et kaebaja isikuarvele oleks kantud summasid, mida seadus kohustaks sinna kandma. Seega on kaebajale laekunud summad käsitatavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena VangS § 44 lg 1 tähenduses ja kaebajal oli vaba käsutusõigus selles osas, millisele arveldusarvele talle raha kantakse. Kaebajal on endal võimalik teavitada temale raha kandvaid isikuid, et need ei kannaks raha tema vanglasisesele isikuarvele ja teavitada neid, kuhu nad võiksid raha edaspidi kanda. Seega on kaebajal võimalik olukorda ise kujundada. Samas kui raha on laekunud kaebaja vanglasisesele isikuarvele, siis toimitakse sellega vastavalt VangS § 44 lg-le
12. 6.
13. Kuigi kaebaja viitab kaebuses PankrS § 173 lg-le 3, siis kaebuse materjalides ei sisaldu viidet sellele, et M.L. isikuarvele kantud raha oleks käsitletav võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tuluna või ettevõtlusest saadud tuluna. Seega ei ole PankrS § 173 lg 3 asjassepuutuv. Isegi kui kinnipeetav töötaks väljaspool vanglat, siis kantakse töötasu esmalt VangS § 41 lg 3 kui erinormi alusel vanglasisesele isikuarvele. Ainetu on kaebus ka osas, mis puudutab kaebaja usaldusisiku poolt talle raha isikuarvele kandmist. Kui nii kaebaja kui usaldusisik peaksid õigeks toimimist selliselt, et kaebaja isikuarvele laekuv raha tuleks kanda 100% usaldusisikule, siis ei oleks usaldusisikul põhjust kanda raha M.L. vanglasisesele isikuarvele. Vastupidisel juhul toimuks lihtsalt raha põhjendamatu kandmine ühelt arveldusarvelt teisele ja taas tagasi. See aga kindlasti ei ole eelviidatud regulatsioonide eesmärk. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole ajavahemikul 26.01.2015 – 04.03.2015 kaebaja isikuarvelt kandeid tehtes rikkunud kehtivat õigust.
15. Kohus nõustub kaebajaga, et füüsilisest isikust võlgniku kohustuste vabastamise menetlus on reguleeritud pankrotiseaduses, kuid kaebaja jätab seejuures tähelepanuta, et vangistuses viibivate isikute suhtes on rahaliste vahendite kasutamiseks kehtestatud VangS § 44 lg-s 2 eriregulatsioon, mis vaatamata pankrotiseaduses vastava viite puudumisele kohaldub ka kinnipeetava kohustusest vabastamise menetluse ajal. Seda lähenemist toetab kohtu hinnangul asjaolu, et VangS § 44 lg 2 ei täpsusta, millistele rahalistele nõuetele see kohaldub. Kuna VangS § 44 lg 2 eesmärgiks on kinnipeetava suhtes rahaliste nõuete rahuldamine, siis kohaldub see ka pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmisel, s.t VangS § 44 lg 3 2 alusel jäetakse 50% protsenti kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest rahaliste kohustuste täitmiseks ning see summa kantakse üle usaldusisikule. Kohtu seisukohta toetab ka VangS § 44 kommentaar vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 44 komm. 3.2 ja 5 lk 128-129), mille kohaselt ei ole rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes mitte ainult mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud kahju hüvitised, vaid ka muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud. Seega kohaldub vangistuses viibivate isikute suhtes muuhulgas kohustustest vabastamise menetluse ajal vangistusseaduse eriregulatsioon ning pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PanksS § 173 lg 3 (kaebaja tulu nõuded loovutatakse usaldusisikule) ja lg 4 (usaldusisikul tuleb kaebajale kanda vastavast tulust 25%). Kaebajal puudub ja puudus vaidlustatud toimingute tegemise ajal alus nõuda, et usaldusisikule kantaks kogu raha, mis laekub kaebaja vanglasisesele isikuarvele. Kohus nõustub ka Justiitsministeeriumi 29.06.2015 kirjalikus vastuses esitatud selgitustega selle kohta, kuidas kinnipeetaval on võimalik ise kujundada seda, milliseid summasid tema vanglasisesele isikuarvele teiste isikute poolt kantakse. Kinnipeetav on vanglas riigi ülalpidamisel. Seetõttu ei saa ka tekkida küsimust, kas isikute erinev kohtlemine tulenevalt sellest, kas nad viibivad vabaduses või vangistuses, on õiguspärane.
16. Kaebaja ei ole tõendanud ega väitnud, et Riigi Tugiteenuste Keskus oleks teinud ülekandeid laekumistelt, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata (PankrS § 173 lg 5). Sellest tulenevalt ei ole Riigi Tugiteenuste Keskus rikkunud kaebaja õigusi ega teinud ülekandeid kaebaja isikukontolt vastuolus seadusega.
17. Menetluskulud jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda, sest otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 4