1-15-2566/75

1-15-2566 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-2566 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kaitsja Jugans Grossmann Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Marika Heikkilä tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marika Heikkilä (ik: 45708312714; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 01.03.
2. a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
3. Vabastada Marika Heikkilä karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.11.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Marika Heikkilä katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Marika Heikkilä suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 3 (kolme) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda sotsiaalprogrammis; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
7. Marika Heikkiläle määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Marika Heikkilä vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista Marika Heikkilält välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Marika Heikkiläle eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindusele ja Marika Heikkiläle. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.02.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marika Heikkilä tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 30.09.
11. a kohtuotsusega tunnistati Marika Heikkilä süüdi KarS § 221 lg 1, 2 – KarS § 114 p 3, 5 (al1tes 01.01.
12. a kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt KarS § 114 lg 1 p 3, 5) järgi ja kohaldades KarS § 221 lg 4 ja § 60 lg 1, 3, 4, sätteid mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 29.11.
13. a ja lõpp on 29.11.
14. a. Marika Heikkilä kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud järgmistes taasühiskonnastavates tegevustes: läbinud vangistuse jooksul uue kuriteo riski maandavad vestlused psühholoogiga väärtushinnangute ja 3 oma kuriteo mõistmise teemadel. Tulemus: kinnipeetav tunnistab kuritegu ning asjaolusid, mis selleni viisid. Erinevatel perioodidel on ta töötanud vangla majandusabitöödel. Tööle määramisel on arvestatud tervislikke iseärasusi - kinnipeetav paigutati 14.09.
15. a Vangla avavanglasse, kus kinnipeetav on jätkanud toetavaid vestlusi psühholoogi ja kaplaniga, käinud ühel korral lühiajalisel väljasõidul ema juures ning käinud soodustuse korras väljaspool vanglat kirikus. Kinnipeetav töötab avavanglas majandusabitöölisena. Distsiplinaarkorras on karistatud 2-korral noomitusega. Vangla toetab Marika Heikkilä tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Marika Heikkilä kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga Xxxx. Sellel aadressil on tegemist ehitusjärgus 1-toalise korteriga, kus kõik elamiseks vajalik on olemas. Kinnipeetava positiivselt toetava võrgustiku moodustavad ema, tütar ja tema endine abikaasa. Isikul puudub vabanemisjärgselt kindel töökoht. Marika Heikkilä taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Marika Heikkilä tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides, et tema vabanemine oleks ennatlik. Marika Heikkilä kannab karistust mõrvale kihutamise katse eest, milline oli toimepandud kahe isiku vastu ja seda omakasu eesmärgil. Vangistuse jooksul on isikule hiljuti määratud kaks distsiplinaarkaristust, seda 21.09.
16. a ja 12.02.
17. a. Vangla arvamuse kohaselt ei ole Marika Heikkilä käitumine vägivaldne, kuid selles võib esineda impulsiivsust ja läbimõtlematut tegutsemist. Vangla arvamuse kohaselt ei tunnista isik kuritegu, otsib õigustusi oma käitumisele, peab ennast kriminaalasja ohvriks ning seetõttu on ka motivatsioon sarnasest käitumisest loobumiseks kesine. Eeltoodust lähtuvalt ei ole Marika Heikkilä teinud karistuse kandmisel järeldusi õiguskuulekale käitumisele asumiseks. Seega lähtudes kuriteo raskusastmest ning kinnipeetava käitumisest vangistuses ei ole alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Samuti ei toeta Marika Heikkilä tingimisi ennetähtaegset vabastamist riiklikku süüdistust esindanud Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Marika Heikkilä tingimisi enne tähtaega vangistusest. Isik tunnistab oma kuritegu ja ei otsi õigusi oma kuriteole. Ta kahetseb oma tegu ning edaspidi käitub õiguskuulekalt. Ta ei ole vägivaldne. Isik on viibinud ka avavanglas ning käinud kirikus ja oma ema juures väljasõidul, kuid alati on korralikult vanglasse tagasi tulnud. Kindlasti leiab ta vabaduses ka omale töökoha, ta on terve elu töötanud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Marika Heikkilä võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Marika Heikkilä isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 1-korral kriminaalkorras karistatud ja kannab oma
18. vangistust. Ta kannab karistust mõrvale kihutamise katse eest. Vangistuses Marika Heikkilä on vestelnud psühholoogiga väärtushinnangute ja oma kuriteo mõistmise teemadel, on töötanud vangla majandusabitöödel, Vangla avavanglas jätkas ta toetavaid vestlusi psühholoogi ja kaplaniga. Kinnipeetav on käinud 1-korral lühiajalisel 4 väljasõidul ema juures ning käinud soodustuse korras väljaspool vanglat kirikus. Kinnipeetav töötab avavanglas majandusabitöölisena. Distsiplinaarkorras on karistatud 2-korral noomitusega. Vanglamaterjalide kohaselt Marika Heikkilä ei ole aastaid alkoholi tarvitanud ja liigtarvitamist esinenud ei ole. Samuti ei ole teada tema poolt narkootikumide tarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna teatel esineb M. Heikkiläl 2 kroonilist haigust, kuid füüsilist puuet ei ole. Kinnipeetava enesehinnang on adekvaatne, kuid kohati võib temal esined emotsionaalset ebastabiilsust, impulsiivsust ja läbimõtlematut tegutsemist. Isik ise vägivaldselt ei käitu, kuid ta on valmis oma tahte saavutamiseks teisi isikuid mõrva toimepanemisele kihutama. Kinnipeetav kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, kuid käesolev kuritegu viitab, et isik on võimeline isikliku kasusaamise nimel kuritegelikult käituma. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on Marika Heikkiläl uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 9 %, uue vägivallakomponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 7 %, mille puhul on tegemist madala määraga. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 2 aastat ja 3 kuud on pannud Marika Heikkilä mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et Marika Heikkilä on esimest korda kriminaalkorras karistatud ning kannab oma esimest vangistust. Vanglas on teda küll 2-korral distsiplinaarkorras karistatud noomitustega, kuid tegu ei olnud vägivaldsete tegudega. Tema poolt kavandanud kuritegu oli küll raske, kuid jäi katse staadiumisse, mistõttu plaanitud kuriteo tagajärge ei saabunud. Marika Heikkiläl on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased ning loodab koheselt ka omale töökoha leida. Kinnipeetav kohtuistungil tunnistas, et ta kahetseb oma tegu ning on algusest peale tunnistanud end süüdi. Ärakandmata karistusaega ei ole suur, veidi üle 8 kuu. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Marika Heikkilä tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Marika Heikkiläle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Marika Heikkilä, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/